Kiriku ajaloolane arutleb ajaloo osatähtsuse üle Kiriku missioonis

Pere- ja Kiriku Ajaloo osakonna põhieesmärgiks, ütles vanem Marlin K. Jensen Seitsmekümnest, on „aidata Jumala lastel sõlmida ja pidada kinni pühadest lepingutest”, millise pühakirjalise korralduse sai prohvet Joseph Smith Kiriku algusaegadel.

Kõneledes 26. mail Mormooni Ajalooseltsi iga-aastasel konverentsil, jutustas 2005. aasta aprillis Kiriku ajaloolaseks ja kroonikuks nimetatud vanem Jensen üksikasjalikult ajaloo-osakonna kujunemisest ja paljude juhtide panusest, kes suhtusid täie tõsidusega Issandalt Kiriku asutamise päeval saadud käsku Kiriku kohta ülestähendust pidada.

„Ma ei kõnele elukutselise ajaloolasena, vaid kui „Kiriku” ajaloolane, kui keegi Kiriku üldiste ametikandjate pikas reas, kes on kutsutud määramata ajaks ametisse, mis seati sisse prohvet Joseph Smithile antud ilmutuse vahendusel,” ütles ta.

Osakonna varasemad saavutused, jätkas ta, keskendusid peamiselt ülestähenduste kogumisele ja säilitamisele, ning vähemal määral Kiriku imetlusväärset ajalugu sisaldavate ülestähenduste avaldamisele.

„Mis on Kiriku ajaloo põhieesmärk?” küsis ta. „Kirikust on saanud suur rahvusvaheline organisatsioon, mille vaimne raskuskese on nihkumas üha enam lõunapoolkera suunas. Need ja muud tegurid on pannud meid aru saama, et me ei saa enam ajada oma ajalooasju endisel kombel.”

Kaalunud mõne möödunud aasta vältel palvemeelselt, kuidas panna paika osakonna tulevikukurssi, ütles vanem Jensen: „Meie arvates peaks ajalugu andma oma panuse Kiriku üleüldise missiooni täitmisel, … inimkonna päästmisel.”

Vanem Jensen märkis, et selline korraldus eristab Pere- ja Kiriku Ajaloo osakonda teistest elukutselistest ajaloolastest ja entusiastidest.

„See on üllas ja kõrgelennuline taotlus, selline, mida pole kerge saavutada ja mida meie kutsealal tegutsevad kolleegid alati täiel määral ei hinda,” ütles ta.

Selleks et seda korraldust täita, lisas ta, keskendub Pere- ja Kiriku Ajaloo osakond kolmele kriteeriumile: kindlustada, et Jumala suuri asju peetaks meeles, aidata säilitada kuningriigis ilmutatud kord ning tunnistada taastamise õigsusest ja astuda välja selle kaitseks.

See eesmärk „määrab ära meie töö ja kuulajaskonna,” mis muudab meie „töö ulatuslikumaks kui see, millega me ise hakkama saaksime — sellest ka koostöövajadus,” ütles vanem Jensen. Selmet „olla pelgalt passiivsed kogujad, peab meist saama aktiivne organisatsioon, mille põhieesmärgid on seotud kogumise, levitamise, uurimise ja kirjatööga.”

Ülemaailmset Kirikut teenindava osakonna ülesehitamine vajab mõtteviisi muutumist, mis pole täiesti valutu, ütles ta. Selline areng nõuab organisatsioonilisi muudatusi, millega pannakse rõhku nii Kiriku juhtide kui ka üleüldise liikmeskonna teenimisele. Kõigi nende muudatuste puhul tuleb täielikult ära kasutada tehnikat.

Veel üheks märkimisväärseks sammuks ajaloo-osakonna kujundamisel on 23 000 ruutmeetrise hoone ehitamine, mida hakatakse tundma Kiriku Ajalooraamatukoguna.

„Ehitamisega tehti algust möödunud aasta oktoobris ja plaanidekohaselt pühitsetakse hoone 2009. aasta keskel. Maja saab koduks hindamatutele kollektsioonidele ning on projektilt avatud, kütkestav ja väga funktsionaalne,” ütles vanem Jensen.

Ajalehe Church News 2. juuni 2007 artikli põhjal.