Haigete tervendamine
Meil on preesterluse vägi ja me kõik peaksime olema valmis seda õigesti kasutama.
Kogu maailma haaranud rahutuste ajal pöördub üha rohkem ja rohkem usklikke inimesi lohutuse ja tervenduse õnnistuste saamiseks Issanda poole. Ma soovin teile kui preesterluse hoidjatele rääkida täna haigete tervendamisest läbi arstiteaduse, usuga tehtud palve ja preesterluse õnnistuste.
I.
Viimse aja pühad usuvad, et tuleb kasutada parimaid kättesaadavaid teadmisi teaduse ja tehnika vallast. Tervise hoidmiseks on tähtsad õige toitumine ja kehalised harjutused ning igasugused muud tegevused. Tervise taastamiseks kasutame selle valdkonna spetsialistide – arstide ja kirurgide abi.
Lisaks arstiteadusele pole üleliigsed ka meie usus tehtud palved ja lootus preesterluse õnnistustele. Kui keegi palus preesterluse õnnistust, küsis Brigham Young: „Kas sa mingeid ravimeid oled kasutanud?“ Neile, kes vastasid eitavalt, sest soovisid, et vanemad paneksid käed nende peale, ja uskusid, et see teeb nad terveks, vastas president Young:
„Vastavalt minu usule on selline tegemata jätmine väga vastuoluline. Minu saan päästmise evangeeliumist aru nii, et see, kui me haigena palume, et Issand meid tervendaks ja teeks kõik vajaliku meie eest ära, teeb sama välja, kui paluda Issandal minu vili ja mais kasvama panna, ilma et ma ise oleksin kündnud ja külvanud. Minu arusaamise järgi tuleb mul kasutada igat ravimit, mida ma tean, ja alles [siis] paluda, oma Taevasel Isal … end pühitseda, et mu keha saaks terveks.“1
Loomulikult ei oota me enne usus palve tegemist ega preesterluse tervendava õnnistuse andmisega, kuni kõik teised meetodid on ammendunud. Õnnetuse korral tulevad muidugi kõigepealt palved ja õnnistused. Sageli kasutame kõiki võimalusi üheaegselt. Vastavalt pühakirjades leiduvale õpetusele peaksime alati palvetama (vt ÕL 90:24) ja [tegema] kõiki asju targalt ja järjestuses.2
II.
Me teame, et üksinda või oma kodudes või kummardamise kohtades usus tehtud palve võib aidata haigeid tervendada. Pühakirjad räägivad palju usu väest inimeste tervendamisel. Apostel Jaakobus õpetas, et me peaksime „palvetama üksteise eest, et saaksi[me] terveks,” lisades, et „õige inimese vägev palve suudab palju“ (Jk 5:16). Kui Jeesust puudutanud naine terveks sai, ütles Jeesus talle: „Sinu usk on sind päästnud!” (Mt 9:22).3 Samamoodi õpetab Mormoni Raamat, et Issand „töötab võimu kaudu vastavalt inimlaste usule …“ (Mn 10:7).
Hiljutisest üleriigilisest uuringust selgus, et kaheksa ameeriklast kümnest „usuvad, et ka tänapäeval juhtub imesid nagu muistsetel aegadel”. Kolmandik küsimustele vastanutest ütlesid, et nad on „kogenud jumalikku tervenemist või olnud selle tunnistajaks“.4 Paljud viimse aja pühad on kogenud haigete tervendamisel usu väge. Kuuldavasti on seda juhtunud ka teiste kirikute usklike hulgas. Ühes Texase ajalehes kirjeldas üks mees sellist imet. Viie-aastasel tüdrukul tekkisid hingamisraskused ja tõusis palavik, kiirustasid vanemad lapsega haiglasse. Kui kohale jõuti olid tema neerud ja kopsud lakanud töötamast. Palavik oli üle 41 kraadi. Lapse keha hõõgus ja oli kaetud lillakate laikudega. Arstide sõnul oli laps suremas toksilisse šokki, mille põhjus oli teadmata. Kui teade juhtunust levis pere ja sõprade hulgas, hakkasid jumalakartlikud inimesed tüdruku eest palvetama. Waco protestantide koguduses toimus eriline palveteenistus. Ja juhtus ime: ühtäkki pöördus tüdruk surmajärsakult tagasi ja sai veidi enam kui nädala pärast haiglast välja. Tema vanaisa kirjutas: „Ta on elav tõestus sellest, et Jumal vastab palvetele ja saadab korda imesid.“3
Tõesti, nagu õpetab Mormoni Raamat – Jumal „teeb end Püha Vaimu võimu läbi ilmsiks kõikidele nendele, kes usuvad Temasse; jah, igale rahvusele, suguharule, keelele ja rahvale, tehes inimlaste hulgas võimsaid imetegusid … vastavalt nende usule“ (2Ne 26:13).
III.
Mõeldes tänasele kuulajaskonnale – täiskasvanud meestele, kes hoiavad Melkisedeki preesterlust, ja noortele meestele, kes saavad peagi selle väe – keskendun oma kõnes preesterluse väega seotud tervendavatele õnnistustele. Meil on preesterluse vägi ja me kõik peaksime olema valmis seda õigesti kasutama. Viimasel ajal sagenenud loodusõnnetused ja majanduslikud raskused näitavad, et me vajame seda väge tulevikus veelgi rohkem, kui seda vajati minevikus.
Pühakirjades õpetatakse paljudes kohtades, et Issanda teenrid „[panevad] haigete peale … käed, ja need saavad terveks“ (Mk 16:18).6 Preesterluse väe kasutamisel haigete õnnistamiseks juhtuvad imed. Ma olen neid imesid kogenud. Nagu paljud teist, olen minagi nii poisipõlves kui meheeas näinud niisama imelisi tervenemisi, nagu on üles tähendatud pühakirjades.
Preesterluse volitust saab haigete õnnistamiseks kasutada viiel moel: (1) võidmine, (2) võidmise kinnitamine, (3) usk, (4) õnnistuse andmine, ja (5) Issanda tahe.
Võidmine
Vanas Testamendis mainitakse õliga võidmist sageli preesterluse volitusega antud õnnistuse ühe osana.7 Võidmist viidi läbi pühitsemiseks.8 Samuti võib see ehk sümboliseerida õnnistusi, mida selle püha tegevuse tagajärjel taevast jagatakse.
Uuest Testamendist loeme, et Jeesuse apostlid „võidsid palju tõbiseid õliga ja tegid nad terveks“ (Mk 6:13). Jaakobuse raamatus õpetatakse võidmise tähtsusest seoses preesterluse volituse läbi antava tervendava õnnistuse teiste elementidega:
„Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juure koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel.
Ja usu palve päästab tõbise, ja Issand teeb ta terveks“ (Jk 5:14–15).
Võidmise kinnitamine
Kui keegi on Melkisedeki preeserluse volituse läbi võitud, kinnitatakse see võidmine sama volituse läbi. Millegi kinnitamine tähendab selle sidumist seatud eesmärgiga. Kui vanemad haiget võiavad ja võidmise kinnitavad, avavad nad taeva väravad, et Issand vastavalt oma tahtele valaks vaevas oleva inimese peale oma õnnistusi.
President Brigham Young õpetas: „Pannes käed haige peale, loodan ma, et Jumala vägi ja mõju pääseb minu läbi patsiendini ja haigus kaob …
Kui oleme valmistunud, kui oleme Issanda pühaks tööriistaks, saab Kõigevägevama vägi jõuda läbi õnnistuse andja keha patsiendini ja haige saab terveks …”9
Kuigi me teame, et paljudel kordadel on inimesed preesterluse õnnistuse läbi terveks saanud, räägime sellistest tervenemistest avalikel koosolekutel harva, sest tänapäeva ilmutused hoiatavad meid: „[ärge] hoo[belge] nende asjadega ega rää[kige] neist maailma ees, sest need asjad on antud teile teie kasuks ja päästeks“ (ÕL 84:73).
Usk
Usk on taeva väega tervendamise juures hädavajalik. Mormoni Raamatus õpetatakse isegi, et „kui inimlaste keskel ei ole usku, ei saa Jumal teha mingit imetegu nende keskel“ (Et 12:12).10 President Spencer W. Kimball rääkis ühes tähendusrikkas kõnes haigete aitamisest, öeldes:
„Sageli alahinnatakse usu tähtsust. Sageli tundub, et haige ja tema pere sõltuvad täielikult preesterluse väest ja tervendamise annist, mida nad haiget aitavaid vendi loodavad omavat, kuigi suurem vastutus on sellel, kes õnnistuse saab … Kõige tähtsam on õnnistuse saaja usk, seda juhul, kui haige on teadvusel ja saab toimuvast aru. Päästja kordas pidevalt: „Sinu usk on sind päästnud!“ (Mt 9:22), et nendest sõnadest sai nagu refrään.“11
President Kimball soovitas isegi, et „liiga sage abistamine võib tähendada usu vajakajäämist või seda, et haige püüab usu suurendamise kohustuse panna pigem vanemate kui enda õlgadele.“ Ta rääkis ustavast õest, kes oli saanud preesterluse õnnistuse. Kui temalt järgmisel päeval küsiti, kas ta soovib, et talle antaks uus õnnistus, kõlas vastuseks: „Ei! Mind on juba võitud ja õnnistatud. Talitus on tehtud. Nüüd oleneb minust, kuidas saada oma usu läbi endale see õnnistus.“12
Õnnistuse sõnad
Veel üheks preesterluse õnnistuse osaks on sõnad, mida vanem pärast võidmise kinnitamist ütleb. Need sõnad võivad olla väga tähtsad, kuid need pole ette kindlaks määratud ja neid ei panda Kiriku ülestähendustesse kirja. Mõnedes preesterluse õnnistustes, näiteks patriarhaalses õnnistuses, on sõnad õnnistuse põhituumaks. Kuid tervendamise õnnistus on oma olemuselt teistsugune. Selle õnnistuse tuumaks on võidmine, kinnitamine, usk ja Issanda tahe.
Ideaalne oleks, kui talitust läbi viiv vanem on Issanda vaimust juhitud sedavõrd, et ta teab Issanda tahet ja kuulutab seda õnnistuse sõnades. Brigham Young õpetas preesterluse hoidjatele: „Teil on au ja kohustus elada nii, et te tajute, millal Issand teile räägib ja millal teile ilmutatakse Issanda tahet.”13 Kui see nii on, lähevad õnnistuse sõnad täht-tähelt ja imelisel viisil täide. Ma olen mõnedel erilistel juhtudel kogenud tervendavate õnnistuste puhul sellist kindlat inspiratsiooni ja olen teadnud, et see, mida ma ütlesin, oli Issanda tahe. Siiski olen ma, nagu enamik tervendavate õnnistuste andjaid, tihti olnud hädas, sest ma polnud kindel, mida peaksin ütlema. Erinevatel põhjustel kogeb iga vanem Vaimu õhutuste tunnetamisel tõuse ja mõõne. Igat õnnistust andvat vanemat mõjutab see, mida ta vaevas olijale soovib. Kõik need ja teised maised ebatäiused võivad mõjutada meie poolt lausutavaid sõnu.
Õnneks ei olene tervendava õnnistuse mõjusus lausutud sõnadest. Kui inimesel on piisavalt suur usk ja kui Issand seda tahab, saab vaevas olev inimene terveks või õnnistatud, olenemata sellest, kas talituse läbiviija need sõnad lausub või mitte. Vastupidi, kui talituse läbiviija lähtub oma soovist või kogenematusest ja annab käske või ütleb sõnu, mis ületavad selle, mida Issand otsustab vastavalt inimese usule talle anda, ei lähe need sõnad täide. Järelikult, vennad, ei peaks ükski vanem iial kõhklema, kas anda tervendavat õnnistust või mitte, kartuses, et ta ei tea, mida öelda. Tervendava õnnistuse ajal öeldud sõnad võivad ülendada õnnistuse saaja meelt ja ergutada tema usku, kuid õnnistuse mõjusus oleneb usust ja Issanda tahtest, mitte õnnistust andva vanema lausutud sõnadest.
Issanda tahe
Noored mehed ja vanemad mehed! Palun märkige hoolikalt üles, mida ma nüüd ütlen. Kui kasutame Jumala preesterluse väge selles kahtlemata ja hindame Tema lubadust, et Ta kuuleb meie usus tehtud palveid ja vastab neile, peame siiski alati meeles pidama, et usk ja preesterluse tervendav vägi ei saa anda tulemust Jumala tahte vastaselt, sest Tema on selle preesterluse andnud. Seda põhimõtet õpetatakse ilmutuses, mis osutab sellele, et Kiriku vanemad panevad oma käed haige pea peale. Issand on lubanud, et „see, kellel on usku minusse, et saada tervendatud, ja kes ei ole surmale määratud, saab tervendatud“ (ÕL 42:48, rõhutus lisatud). Sarnaselt sellele kuulutab Issand ühes teises tänapäeva ilmutuses, et kui keegi „palub kooskõlas Jumala tahtega; … saab tehtud just nii, nagu ta palub“ (ÕL 46:30).14
Kõigest sellest õpime, et isegi need Issanda teenrid, kes kasutavad Tema jumalikku väge olukorras, kus on piisavalt usku, et saada terveks, ei saa anda preesterluse õnnistust, mis teeks inimese terveks, kui see tervenemine ei ole kooskõlas Issanda tahtega.
Jumala lastena, kes tunnevad Tema suurt armastust ja Tema täielikku teadmist, mis on meie igavese heaolu seisukohast meile parim, me usaldame Teda. Evangeeliumi esimene põhimõte on usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja usk tähendab usaldust. Ma tundsin seda usaldust oma nõo kõnes, mille ta pidas raskesse haigusesse surnud teismelise tüdruku matustel. Ta ütles sõnad, mis mind alguses jahmatasid ja seejärel mu meeli ülendasid: „Ma tean, et tema surm oli Jumala tahe. Ta sai head arstiabi. Ta sai preesterluse õnnistusi. Tema nimi kirjutati templis palvelehele. Tema tervise taastumiseks tehti sadu palveid. Ja ma tean, et tema perel oli piisavalt usku, et teha teda terveks, kuid Jumala tahe oli võtta ta just nüüd taevasesse koju.“ Ma tundsin samasugust usaldust ühe teise vähki surnud teismelise tüdruku isa sõnades. Ta kuulutas: „Meie pere usub Jeesusesse Kristusesse ja see ei sõltu sellest, mis juhtub.“ Nendes õpetustes peitub minu jaoks tõde. Me teeme lähedase inimese tervendamiseks kõik, mis võimalik, ja seejärel usaldame Issandat, jättes tulemuse Tema otsustada.
Ma tunnistan Jumala preesterluse väest, usu palve väest ja nende õpetuste õigsusest. Üle kõige tunnistan ma Issandast Jeesusest Kristusest, kelle teenrid me oleme, kelle ülestõusmine on meie surematuse tagatiseks ja kelle lunastus annab meile võimaluse saada suurim Jumala kingitustest – igavene elu. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.