Emad ja tütred
Viimsete aegade ülioluline ning vankumatu ja järjekestev sõnum on järgmine: vanematel ja lastel tuleb üksteist kuulata ja üksteiselt õppida!
Vennad ja õed! Kuus kuud tagasi toimunud üldkonverentsil kõnelesin preesterluse istungil isadele ja poegadele. Võite isegi arvata, et mu viis tütart, kakskümmend neli tütretütart ja järjest suurenev arv tütretütretütreid nõuavad minult samuti tähelepanu. Seepärast kõnelen täna põhiliselt emadele ja tütardele Kirikus.
Mõju, mida mu kallis abikaasa Barbara meie tütardele ja tütretütardele on avaldanud, on igavikulise tähtsusega. Trotsides maailma kahjustavaid mõjusid, kus naiselikkust ja emadust järjest vähem hinnatakse, aitavad emad ja tütred üksteisel avastada oma piirituid võimalusi.
President Joseph F. Smith kõneles pea sajand tagasi Kiriku naistele: „Te ei tohi olla maailma naiste talutada, vastupidi, hoopis teie peaksite juhtima … maailma naisi kõige kiiduväärse, jumaliku, meeliülendava ning … inimhingi õilistava suunas“ (Teachings of Presidents of the Church: Joseph F. Smith, 1998, lk 184).
Õed! Meie, teie vennad, ei saa täita teile enne maailma rajamist jumalikult määratud ülesandeid. Võime küll üritada, kuid meil pole vähematki lootust üle võtta teie unikaalseid andeid. Selles maailmas pole midagi nii isiklikku kui laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine ega nii olulist kui õigemeelse naise eeskuju.
Ma saan aru, et mitte kõikidel noortel naistel pole ema, kellega neil teemadel vestelda. Samuti ei pruugi paljudel naistel olla tütart. Kuna aga emadus kuulub kõikide naiste jumalikku loomusesse kui and ja vastutus, siis puudutab see, millest kõnelen, võrdselt nii vanaemasid, tädisid, õdesid, kasuemasid, ämmasid, juhte ning teisi kogenud nõuandjaid, kes mõningatel puhkudel täidavad tühikuid selles tähtsas ema-tütre vahelises suhtes.
Noored naised! Teie emad armastavad teid väga. Nad näevad teis helgemat tulevikku. Neile valmistab siirast rõõmu iga teie saavutus, iga seljatatud katsumus. Igasse teie muresse, teie südamevalusse suhtuvad nad kui enda omasse.
Täna õhtul tahan ma anda teile, noored naised, mõned soovitused, kuidas saada kõige rohkem kasu oma suhtest emaga. Seejärel on mul mõned mõtted emadele, kuidas mõjutada oma tütreid ja teisi pereliikmeid paremast küljest.
Kahjuks on kaasaegse ühiskonna segasevõitu ja moonutatud naiserolli üsna lihtne ette kujutada. Telepilt, trükiajakirjandus ja filmid on pilgeni täis siivutuid, moraalilagedaid ja ohjeldamatuid naisi, kelle maailm lausa pjedestaalile on tõstnud. Viimsete aegade raskusi kuulutas ette apostel Paulus. Ta rääkis „pattudega koormatud ja mõnesuguste himudega [rumalatest naisterahvastest]” (2Tm 3:1, 6), kes tundusid talle eriti ohtlikena. Tänapäeva popkultuur näitab naisi rumalate, tühiste, pööraste ja nõrkadena. See kuvab neid kui esemeid, käitub nendega lugupidamatult ning sisendab neile, et nad on võimelised kuhugi jõudma üksnes võrgutamiskunsti abil. Ilmselgelt on see kõige ohtlikum sõnum, mida vastane naistele nende kohta saata saab.
Seega, kallid noored naised, ärge otsige eeskujusid ja nõuandjaid kaasaegsest kultuurist! Võtke eeskuju oma ustavatest emadest! Jäljendage neid, mitte kuulsusi, kelle käitumisnormid ei kattu Issanda omadega ja kelle väärtused ei pruugi peegeldada igavikuliselt olulist. Vaadake oma ema! Õppige tema tugevatest külgedest, tema julgusest, tema ustavusest! Kuulake teda! Ta ei pruugi olla nobe SMS-ide saatmises ega tarvitse isegi Facebooki kontot omada. Mis aga puutub südameasjadesse ja Issandasse, siis nendes küsimustes on ta rikkam kui ükski teine. Kui olete jõudnud abiellumise ikka või saamas ise emaks, on ta teile suurimaks tarkuseallikaks. Ükski teine inimene maailmas ei armasta teid nii nagu tema, ükski teine inimene pole valmis nii suurteks ohvriteks, et teid julgustada ja aidata õnne leidmisel nii selles elus kui ka igavikus.
Mu noored õed! Armastage oma ema! Austage teda! Kuulake teda! Usaldage teda! Ta soovib teile parimat! Ta hoolib teie heaolust ja õnnest igavikus. Olge tema vastu kenad! Olge kannatlikud tema puudustega, mida tal kindlasti on. Meil kõigil on.
Ja nüüd lubage mul jagada mõningaid mõtteid teie emadega seoses nende erilise rolliga tütarde elus. Meil on perekonnasõber, kes oma sugulaste seltsis tihti ringi reisib. Nendel reisidel on ta tähele pannud, et noored naised käituvad täpselt nagu nende emad. Kui ema on säästlik, siis on seda ka tütar. Kui ema on kombekas, on seda ka tütar. Kui ema tuleb sakramendikoosolekule rannajalatsites ja vaba aja riietuses, siis teeb seda ka tütar. Emad, teie eeskuju on teie tütardele äärmiselt tähtis – isegi kui nad seda ei tunnista.
Läbi aegade on naised alati olnud moraalsete väärtuste õpetajateks. Õpetamine algab hällist peale ja kestab läbi kogu laste elu. Tänapäeval pommitatakse ühiskonda ohtlike ja inetute sõnumitega naiselikkuse ja emaduse kohta. Nende sõnumite kuulda võtmine võib juhtida teie tütred patu ja enesehävituse teele. Teie tütred ei pruugi alati osata teha õigeid valikuid, ilma et te neile nõu või, veel parem, eeskuju annaksite. Nagu Iisraeli emad, nii olete teiegi oma tütarde elus esimeseks kaitseliiniks maailma ahvatluste vastu.
Ma mõistan teid, emad, kui teile ajuti tundub, et lapsed ei pööra tähelepanu õpetustele, mis te püüate neile anda. Minagi olen näinud klaasistunud pilku teismelise silmis, kui olen enda arust just asunud seda kõige tarvilikumat nõu andma. Ma kinnitan teile, et isegi kui teile tundub, et teie tütar teid ei kuula, õpib ta teilt ikkagi, sest ta jälgib, kas te ka ise oma sõnade järgi käite. Arvatavasti on need Ralph Waldo Emersoni sõnad, kes ütles: „Sinu teod kõnelevad nii valjusti, et ma ei kuule, mida sa räägid“ (vt Ralph Keyes. The Quote Verifier, 2006, lk 56).
Õpetage oma tütreid tundma rõõmu laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest. Siin võivad nende armastus ja anded omandada suurima igavikulise tähenduse. Mõtisklege seoses sellega ka president Harold B. Lee sõnadele: „tähtsaim … töö, mida te eales teete, leiab aset teie enda koduseinte vahel“ (Teachings of Presidents of the Church: Harold B. Lee, 2000, lk 134). See kehtib meie kõigi kohta, kuid omandab erilise tähenduse ema ja tütre suhetes.
Emad, õpetage oma tütardele, et ustav Jumala tütar hoidub teisi taga rääkimast ning nende üle kohut mõistmast. Prohvet Joseph Smith andis Nauvoos Abiühingule kõneledes õdedele nõu, et „keel on taltsutamatu liige – hoidke ebaoluliste asjade suhtes keelt hammaste taga“ (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 455).
Viimastel aastatel on ilmunud hulgaliselt artikleid, raamatuid ja filme, mis räägivad naistest ja tütarlastest, kes õelutsevad ja peksavad keelt. Saatan püüab alati madaldada hinnalisemat osa naise jumalikus loomuses – tema oskust olla hoolitsev.
Ema ja tütre suhtest õpib tütar, kuidas olla hoolitsev, olles samal ajal ise see, kelle eest hoolitsetakse ja keda armastatakse. Ta õpib ja kogeb omaenda nahal, mida tähendab, kui sinu eest hoolitsetakse, juhitakse tähelepanu sinu vigadele, kuid samas ka julgustatakse ja usutakse sinusse.
Ärgem unustagem, et Jumal on kogu moraalse ja vaimse väe allikas. Me saame sellest väest osa, kui sõlmime Temaga lepinguid ja neist kinni peame. Emad, õpetage oma tütardele lepingute sõlmimise tähtsusest ja näidake, kuidas neist kinni pidada nõnda, et neil tekiks tahe elada templissemineku vääriliselt.
Seoses sellega tuleb meil vestelda tütardega ka seksuaalsetel teemadel. Teie tütred nagu ka pojad on täisikka jõudmas ajal, mil maailm soosib varajast, lodevat ja kontrollimatut seksuaalelu. Sageli matkitakse siivutuid ja ebamoraalseid naisi, kes maailma silmis on lummavad. Kuigi leidub võimalusi, kuidas oma kodu ja perekonda selliste kaasaja labasuste eest kaitsta, ei saa me oma tütreid nende ümber ringlevate seksuaalse alatooniga sõnumite eest ära peita. Te peate oma tütardega neil teemadel sageli ja avameelselt vestlema ning õpetama neile, mis õige, mis väär.
Teie tütred peavad mõistma, et kandes riietust, mis on ülemäära liibuv, ülemäära lühike või ülemäära sügava kaeluseavaga, saadavad nad noortele meestele, kellega lävivad, valesid signaale. Nad võivad teha sellest eksliku järelduse, et naise väärtus seisneb tema ihaldusväärses välimuses. See pole kunagi olnud ega saa ka kunagi olema ustava Jumala tütre määravaks kriteeriumiks. Nad peavad seda selgelt ja korduvalt teie suu läbi kuulma. Nad peavad seda oma silmaga teie pealt nägema – teie riietusest, korraarmastusest, tagasihoidlikust eluviisist.
Kõik noored, kes pühendunult õpivad, kuidas ära tunda Vaimu kohalolu ja häält, sõlmivad lepinguid ja peavad neist ka märksa suurema tõenäosusega kinni. Õpetage oma tütardele Pühast Vaimust! Juhatage neid pühakirjade juurde! Laske neil osa saada kogemustest, mis aitavad neil väärtustada preesterluse väe õnnistust nende elus! Lepingutest kinnipidamise kaudu õpivad nad kuulama Issanda häält ning saama isiklikku ilmutust. Jumal kuuleb ja vastab nende palvetele kindlasti. Käesoleva aasta ühisürituste teema kehtib nii noorte kui meie kõigi kohta: „Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Jehoova, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!” (Jos 1:9) See juhatab nad turvaliselt templiõnnistusi saama.
Hoolitsege selle eest, et meie noored teaksid, et lepingute pidamine on turvalisim tee igavese õnneni. Vajadusel õpetage neile, kuidas meelt parandada ning puhta ja väärilisena elada.
See, millest ma kõnelen, võib teile tuttavana kõlada, mu vennad ja õed. Aga ma olengi sellest vanematele ja nende lastele kõnelenud kolmel järjestikusel üldkonverentsil. Eelmise aasta aprillis julgustasin ma noori õppima mineviku õppetundidest. Ma tsiteerin lõiku sellest kõnest: „Kui te olete valmis kuulama ja õppima, siis kõige tähendusrikkamad õpetused tulevad neilt, kes on käinud sama teed enne teid. … Kui palju parem oleks teie elu, kui te juhinduksite Kristuse ustavate järgijate üllast eeskujust.“ (www.jeesusekristusekirik.ee → 179. kevadine üldkonverents → M. Russell Ballard. Õppides mineviku õppetundidest).
Möödunud oktoobris kõnelesin preesterluse istungil isadele ja poegadele ning täna olen ma keskendunud peamiselt emadele ja tütardele. Kõigil neil puhkudel on mu sõnum olnud üheaegselt nii erinev kui ka sarnane. Ma loodan, et te teritate kõrvu ja võtate kuulda seda viimsete aegade üliolulist vankumatut ja järjekestvat sõnumit – vanematel ja lastel tuleb üksteist kuulata ja üksteiselt õppida! Need pole tühised asjad, millest ma räägin. Need on Jumala igavese õnne- ja rahuplaani alus ning keskpunkt.
Kirik püüab olla igal võimalusel abiks. Me oleme siin selleks, et toetada teid kui vanemaid ja lapsi. Kõige olulisem koht aga, kus tänaseid noori õpetada, et nad tulevikus ise võiksid perekonda ja Kirikut juhtida, on kodu. Meie kui emade ja isade õlul lasub vastutus anda endast kõik, et meie noortest ustavad ja õigemeelsed mehed ja naised sirguksid. Kodu on see koht, kus õpetada evangeeliumi nii sõnade kui tegudega.
Kokkuvõtteks tsiteerin ma president Joseph F. Smithi prohvetlikku sõnumit: „Meie [peresuhted] ei ole mõeldud kestma vaid selles ajalikus elus, mida me igavikust eraldiseisvana käsitleme. Meie elu kestab nii ajas kui ka igavikus. Me loome tutvusi ja suhteid nii ajas kui igavikus. … Kes muud peale viimse aja pühade mõtlevad sellele, et pärast surma meie pereelu jätkub? Et isa, ema ja lapsed tunnevad üksteist, et sedalaadi peremudel on üks osa vägevas ja täiuslikus Jumala töös ning on määratud kestma nii ajas kui igavikus. (Teachings: Joseph F. Smith, lk 385–386)
Õnnistagu meid Jumal, kui me oma koduseinte vahel õpetame, kasvatame, üksteist selleks suureks tööks ette valmistame, mida meil kõigil tuleb teha nii praegu kui tulevikus. See on minu palve Issanda Jeesuse Kristuse nimel, aamen.