Et meie lapsed võiksid näha Päästja nägu
Pealekasvava põlvkonna lastevanemate ja juhtidena on meie püha kohus tuua lapsed Päästja juurde.
Aastaid tagasi õpetasin lastetoa juhatajatele, kuidas teha väga pisikestele lastele lühikest evangeeliumiõpetust. Ühe juhi süles istus tema väike poeg. Hoides käes Päästja pilti ja näidates, kuidas tuleks lastega rääkida, hakkasin jutustama Jeesusest. Pisike poiss libistas end ema sülest maha ja tatsas ise keskendunult pilti vaadates minu poole, et puudutada Jeesuse nägu. Küsisin parajasti klassilt: „Kes see on?“ Laps vastas naeratades: „Jeesus.“
See laps polnud veel isegi oma nime ütlemiseks piisavalt vana, kuid ta tundis pildil ära Päästja ja teadis Tema nime. Seda armast poissi vaadates meenusid mulle Päästja sõnad: „… otsige alati Issanda palet, et te oma kannatlikkusega võiksite võita endale oma hinge, ja te saate igavese elu“ (ÕL 101:38).
Mida tähendab otsida Päästja palet? Kindlasti tähendab see midagi enamat kui pelgalt Tema äratundmist pildil. Kristuse kutse Teda otsida on kutse teada saada, kes Ta on, mida Ta on meie heaks teinud ja mida Ta tahab, et meie teeksime. Kristuse juurde tulemine ja lõpuks Tema näo nägemine juhtub vaid siis, kui me saame oma usu ja tegude abil Temaga lähedasemaks. See tuleb elukestvate püüdluste tulemusena. Kuidas me siis peaksime Teda selles elus otsima, nii et võiksime tulevases elus näha Tema palet?
Kolmandas Nefi raamatus on ülestähendus inimestest, kes tõepoolest nägid selles elus Päästja nägu. Ja kuigi me ei pruugi Teda praegu näha, saame ehk sellest kogemusest õppida. Ta ilmus neile inimestele pärast oma surma, et neid õpetada ja õnnistada. Ja siis „… juhtus, et ta käskis neil tuua nende väikesed lapsed“ (3Ne 17:11).
Pealekasvava põlvkonna lastevanemate ja juhtidena on meie püha kohus tuua lapsed Päästja juurde, et nad võiksid näha nii Tema kui ka Taevase Isa palet. Seda tehes saame neid ka ise näha.
Taas tekib küsimus: kuidas me seda teeme? Eriti maailmas, mis on tulvil nii paljusid meie tähelepanu kõrvale juhtivaid asju. Lastevanemad, kellest on juttu Kolmandas Nefi raamatus, armastasid Issandat. Need vanemad armastasid Issandat. Nad olid usklikud. Nad uskusid imesid, mida Jeesus tegi. Nad armastasid oma lapsi. Nad tulid kokku, et kuulata Issanda sõnu, ja kuuletusid Tema käsule tuua väikesed lapsed Kristuse juurde.
Kui lapsed olid Kristuse juurde toodud, palus Ta vanematel põlvili laskuda. Siis tegi Ta nende heaks sama, mida oli teinud meie kõigi heaks. Ta palvetas nende eest Isa poole. Seda tehes rääkis Ta palves nii „suuri ja imepäraseid“ asju, mida ei saa sõnadega kirjeldada (3Ne 17:16). Tulles Kristuse juurde ja võttes vastu Tema lepituse, said need vanemad sedavõrd tugevdatud, et neil jätkus jõudu teha kõik vajalik, et tuua oma lapsed Tema juurde.
Kolmanda Nefi raamatu 22. peatüki 13. salmist leiame veel ühe asja, mida Kristus palus neil lastevanematel teha: „… kõiki su lapsi õpetab Issand; ning suur saab olema su laste rahu.“
Silmas pidades oma kogemusi Päästjaga, õpetasid need nefilastest lastevanemad Temast oma lastele. Nad õpetasid lapsi Issandat armastama. Nad õpetasid neile Tema evangeeliumi. Nad õpetasid lastele, kuidas selle järgi elada. Nad õpetasid lapsi nii hästi, et 200 aastat valitses maal õigemeelsus ja rahu (vt 4Ne 1:1–22).
Nüüd ma palun, et te vaataksite ringi oma lähedaste hulgas. Kõige tähtsamad on just meie pered. Ma usun, et te soovite rohkem kui midagi muud, et pere oleks teiega igavesti koos. Ülestähendus Kolmandas Nefi raamatus võib aidata meil tuua oma lapsed Päästja juurde, sest seal antakse meile mudel, mida järgida. Esiteks, me peame armastama Issandat kogu oma südamest ja me peame armastama oma lapsi. Teiseks, meist peavad saama oma lastele väärilised eeskujud, kes otsivad alati Issandat ja püüavad elada evangeeliumi järgi. Kolmandaks peame õpetama oma lastele evangeeliumi ja elamist selle õpetuste järgi.
Laste Päästja juurde toomise mudeli järgimine on protsess. Vaadakem seda mudelit veel kord. Esiteks peame õppima, kuidas armastada Issandat ja kuidas armastada oma peret. See nõuab aega, kogemusi ja usku. See nõuab ennastsalgavat teenimist. Kuid olles täidetud Issanda armastusega, võime ka ise armastada. Ta võib nutta selle pärast, mida me teeme, kuid Ta armastab meid ja on alati valmis meid aitama. Meiegi peame õppima armastama oma lapsi just niimoodi.
Teiseks peavad meist saama väärilised eeskujud. Ka see on protsess. Kui soovime, et meie lapsed tuleksid Kristuse juurde, et nad näeksid Tema palet, on tähtis, et ka meie ise püüaksime seda näha. Me peame teadma kuidas neid selleni juhatada. Me peame oma elu korda seadma, et lapsed võiksid meid eeskujuks võtta ja meile järgneda. Me võime küsida: „Mida mu lapsed näevad, kui nad mulle näkku vaatavad? Kas nad näevad selles, kuidas ma elan, Päästja kujutist minu näoilmes?“
Kuid pidage meeles, et keegi meist pole oma lastele täiuslikuks eeskujuks, kuid meist kõigist võivad saada väärilised vanemad ja juhid. Meie püüded saada vääriliseks on juba ise neile eeskujuks. Mõnikord võime tunda, et kõik ebaõnnestub, kuid me saame püüdmist jätkata. Koos Temaga ja Tema läbi tugevdatakse meid, et meist saaksid need, keda on vaja. Me saame teha seda, mida vaja.
Ja kolmandaks, meie laste toomine Päästja juurde on protsess, mille käigus me õpetame lastele pühakirjade ja prohvetite läbi evangeeliumi tõdesid, püüame aidata neil tunda saada ja ära tunda Püha Vaimu. Isegi väga väikesed lapsed suudavad mõista ja omaks võtta igavikulise tähendusega asju. Nad armastavad pühakirju. Nad armastavad prohvetit. Neil on alateadlik soov olla head. Meie ülesandeks on hoida sidet taevaga. Meie ülesandeks on kaitsta lapsi mõjude eest, mis ei lase neil tunda Vaimu. Pühakirjadest võime leida abi ja juhatust. Me saame õpetada oma lapsi otsima sealt ise vastuseid. Me saame õpetada oma lastele õigeid põhimõtteid ja aidata neil neid põhimõtteid oma ellu rakendada. Me saame neid juhatada Vaimu juurde, nii et nad saaksid oma tunnistuse tõdedest, mida nad õpivad. Me võime aidata neil tunda rõõmu evangeeliumi järgi elamisest. Me saame pidevalt tööd teha selleks, et rajada nende elus kindla usu ja kuulekuse alus, mis tugevdab neid.
Kõik see ei tule kergelt. Nefilaste ülestähenduses seisab, et need pered elasid 200 aastat rahus. Kindlasti oli selle nimel tarvis palju pingutada. See nõuab palju tööd, kannatlikkust ja usku, kuid miski pole tähtsam ega hinnalisem. Kindlasti oli selle nimel tarvis palju pingutada. Issand aitab meid selles, sest Ta armastab meie lapsi isegi rohkem kui meie. Ta armastab ja õnnistab neid.
Te mäletate, et Ta õnnistas nefilaste lapsi ükshaaval ja palvetas nende eest (vt 3Ne 17:14–17, 21). Seejärel „… ta kõneles rahvahulgale ja ütles neile: Vaadake oma väikesi!
Ja kui nad vaatasid, et näha, suunasid nad oma silmad taeva poole ning nad nägid taevaid avanemas ja nad nägid ingleid laskumas taevast nagu tule keskelt; ja nad tulid alla ja ümbritsesid need väikesed ja nad olid tulest ümbritsetud; ja inglid teenisid nende seas“ (3Ne 17:23–24).
Kuidas saaksid meie lapsed tänapäeval tunda neidsamu õnnistusi? Vanem M. Russell Ballard on öelnud: „Neile, kellele on usaldatud hinnalised lapsed, on ilmselgelt antud püha ja üllas ülesanne. Meie oleme need, keda Jumal on määranud ümbritsema tänapäeva lapsi armastuse ja tulega ning mõistmisega, kes nad on (Behold Your Little Ones. – Tambuli, okt 1994, lk 40).
Vennad ja õed! Meie oleme need inglid, keda Taevane Isa on tänapäeval saatnud lapsi õnnistama. Meie saame aidata neil ühel päeval näha Päästja palet, kui õpetame neile evangeeliumi põhimõtteid ja täidame oma kodud rõõmuga, mis tuleb evangeeliumi järgi elamisest. Üheskoos saame me Teda tundma õppida. Me saame tunda Tema armastust ja õnnistusi. Ja Tema läbi saame pöörduda tagasi Isa juurde. Me teeme seda, kui oleme Tema õpetuste järgimises kuulekad, ustavad ja usinad.
„Tõesti, nõnda ütleb Issand: Sünnib, et iga hing, kes hülgab oma patud ja tuleb minu juurde, ja hüüab minu nime ja kuuletub minu häälele ning peab kinni minu käskudest, saab näha minu palet ja saab teadma, et mina olen“ (ÕL 93:1).
Vennad ja õed! Ma tean, et Jumal elab, Jeesus Kristus on Tema Poeg, meie Päästja ja Lunastaja. Tema kutsub meid enda juurde ja on käskinud meil tuua Tema juurde meie lapsed, et võiksime koos näha Tema palet ning elada koos Tema ja meie Taevase Isaga igavesti. Minu palve on, et me kõik töötaksime selle suure õnnistuse saamiseks. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.