2010
Ko Sīsū Kalaisi ʻa e ʻAlo pē Taha ʻo e ʻOtuá Naʻe Fakatupú
Tīsema 2010


Ko e Meʻa ʻOku Tau Tui Ki Aí

Ko Sīsū Kalaisi ʻa e ʻAlo Pē Taha ʻo e ʻOtuá Naʻe Fakatupu

Ko Sīsū tokotaha pē naʻe ʻaloʻi ʻe ha faʻē fakamatelie ko Mele mo ha tamai taʻe-faʻa-mate, ko e ʻOtua ko e Tamaí. Ko hono ʻuhinga ia ʻoku ui ai ʻa Sīsū ko e ʻAlo pē Taha ʻo e ʻOtuá Naʻe Fakatupú. Naʻá Ne maʻu mei Heʻene Tamaí ha ngaahi mālohi fakalangi (vakai, Sione 10:17–18). Naʻá Ne maʻu mei Heʻene faʻeé ʻa e anga fakamatelié ʻo ne moʻulaloa ki he fiekaiá, fieinuá, ongosiá, mamahí, mo e maté.

Naʻe kamata e moʻui fakamatelie ʻa Sīsū Kalaisí ʻi he taimi naʻe ʻaloʻi ai Ia ʻi Pētelihemá. Naʻe tohi ʻe Luke ʻa e fakamatala ko ʻení: “Naʻe fekau ʻe he ʻOtuá ʻa e ʻāngelo ko Kepalelí … ki ha tāupoʻou kuo fakanofo ki he tangata naʻe hingoa ko Siosefa. … pea pehē ʻe he ʻāngeló kiate ia, … te ke tuʻituʻia ʻi ho manavá, pea fāʻeleʻi ha tama, pea ke ui hono huafá ko [Sīsū]. Pea ʻe lahi ia, pea ʻe ui ia ko e ʻAlo ʻo e Fungani Māʻolungá. … ʻE hoko mai ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní kiate koe, pea ʻe fakamalu koe ʻe he mālohi ʻo e Fungani Māʻolungá: pea ko ia foki ʻe ui ai ʻa e hako māʻoniʻoni te ke fāʻeleʻí ko e ʻAlo ʻo e ʻOtuá” (Luke 1:26–27, 30–32, 35; vakai foki, 1 Nīfai 11:16–21; ʻAlamā 7:10).

Naʻe tohi ʻe Mātiu ʻo pehē naʻe hā foki mo ha ʻāngelo kia Siosefa ʻi ha misi, ʻo ne pehē, “[ʻE] fāʻeleʻi [ʻe Mele] ʻa e tama, pea te ke ui hono huafá ko Sīsū: ko ia ia te ne fakamoʻui hono kakaí mei heʻenau ngaahi angahalá” (vakai, Mātiu 1:20–21). Naʻe fakatou mahino kia Mele mo Siosefa ko e tama ʻe fāʻeleʻi ʻe Mele pea ui ko Sīsuú ko e ʻAlo pē Ia ʻe Taha ʻo e Tamaí Naʻe Fakatupú.

Naʻe fakahā foki ʻe he ʻāngelo ko Kepalelí kia Mele ʻe feitamaʻi ʻe hono kāinga ko ʻIlisapetí ha tama tangata. ʻI he ʻaʻahi ʻa Mele kiate iá, naʻe fakafonu ʻa ʻIlisapeti ʻi he Laumālie Māʻoniʻoní peá ne pehē, “Pea ʻoku fēfē nai ʻeni kiate au, koeʻuhí kuo haʻu ʻa e faʻē ʻa hoku ʻEikí kiate au?” (vakai, Luke 1:39–45). Ne ʻiloʻi leva ʻe ʻIlisapeti ko Mele ʻe hoko ko e faʻē ʻa e ʻAlo ʻo e ʻOtuá.

Naʻe toe maʻu foki ʻe ha niʻihi kehe ha fakamoʻoni mei he Laumālie Māʻoniʻoní ko Sīsū Kalaisi ʻa e ʻAlo ʻo e ʻOtuá. Ko ha niʻihi ʻeni ʻo ʻenau ngaahi fakamoʻoní.

  1. Naʻe ʻi ha vaka ʻa e niʻihi ʻo e kau ākonga ʻa e Fakamoʻuí ʻi heʻenau mamata ki he ʻeveʻeva ʻa Sīsū Kalaisi ʻi he fukahi vaí. Naʻa nau “[haʻu] ʻo hū kiate ia, ʻo pehē, Ko e moʻoni ko e ʻAlo koe ʻo e ʻOtuá” (Mātiu 14:33).

  2. ʻI he fehuʻi ange ʻe Sīsū ki Heʻene kau ākongá, “Ka ʻoku pehē ʻe kimoutolu ko hai au?,” naʻe tali ʻe Pita ʻo ne pehē, “Ko koe ko e Kalaisí, ko e ʻAlo ʻo e ʻOtua moʻuí” (Mātiu 16:15, 16).

  3. Kimuʻa pea fokotuʻu ʻe Sīsū ʻa Lasalosi mei he maté, naʻá Ne fehuʻi kia Maʻata ko e tuofefine ʻo Lasalosí pe naʻá ne tui ko Ia “ʻa e toetuʻú, mo e moʻuí.” Naʻá ne tali ʻo pehē, “ʻIo, ʻEiki: ʻoku ou tui ko e Kalaisí ʻa koe, ko e ʻAlo ʻo e ʻOtuá” (Sione 11:25, 27).

  4. Ne ʻohake ʻe ʻĀtama mo ʻIvi ʻa e ngaahi feilaulau ko hono “tatau ʻeni ʻo e feilaulau ʻo e ʻAlo pē Taha naʻe Fakatupu ʻo e Tamaí” (Mōsese 5:7).

  5. Naʻe akoʻi ʻe he ʻOtuá kia ʻĀtama kuo pau ke ne “papitaiso, ʻio ʻi he vaí, ʻi he huafa ʻo hoku ʻAlo pē Taha naʻe Fakatupú, ʻa ia ʻoku fonu ʻi he ʻaloʻofá mo e moʻoní, ʻa ia ko Sīsū Kalaisi” (Mōsese 6:52).

  6. Naʻe kikite ʻa e tangata Leimana ko Samuela ʻi he ongo ʻAmeliká, ʻi he taʻu ʻe nima kimuʻa pea ʻaloʻi ʻa e Fakamoʻuí, “ʻE hāʻele mai leva ʻa e ʻAlo ʻo e ʻOtuá ke huhuʻi ʻa kinautolu kotoa pē ʻe tui ki hono huafá” (Hilamani 14:2).

Mei toʻohemá: ʻOkú Ke Monūʻia ʻi he Fefine Fulipē, tā ʻe Walter Rane © IRI; ʻOku ʻOhake ʻe ʻĀtama mo ʻIvi ʻa e Ngaahi Feilaulau, tā ʻe Del Parson; Ko e ʻEveʻeva ʻa Kalaisi ʻi he Fukahi Vaí,tā ʻe Robert T. Barrett; ngaahi taá naʻe fai ʻe Hyun Gyu Lee; konga naʻe toʻo mei he Haʻu ʻo Mamata,tā ʻe Liz Lemon Swindle, Foundation Arts, ʻoua naʻa hiki hano tatau; Ko e Kikite ʻa Samuela ko e Tangata Leimaná,tā ʻe Arnold Friberg © IRI; Fakafeʻiloaki ʻa Māʻata kia Sīsū,tā ʻe Robert T. Barrett

Paaki