Lesknaise ohvriand
Ma sain ristitud Maltal 7. mail 1994 koos oma abikaasa ja kolme pojaga. Aasta hiljem hakkasime valmistuma templisse minekuks. Olime väga vaesed ega suutnud maksta kümnist. Seetõttu ei saanud me templisse minna. Kolme aasta pärast lahkusid minu abikaasa ja pojad Kirikust. Olin oma peres ainukesena Kirikus ja mul oli suur soov külastada Salt Lake’i templit.
2003. aastal naasin koos abikaasaga Istanbuli. Minu pojad läksid Inglismaale. Abikaasa jäi pensionile ning tema sissetulek vähenes, mina ise olin kodune. Meil polnud küllalt raha, et oma vajadustega toime tulla. Minu abikaasa oli Kirikus ebaaktiivne ja me ei maksnud kümnist. Kolm aastat hiljem, aastal 2006, minu abikaasa suri. Hakkasin saama tema pensioni, kuid see oli veel väiksem, kui tema oli saanud. Nüüd oli mul võimalus ise kümnist maksta ja ma hakkasin seda tegema. Pärast abikaasa surma tuli meie noorim poeg Istanbuli. Taas oli meie kodus kaks inimest. Minu sissetulek oli väike, kuid üllataval kombel piisas sellest kõigeks, mida vajasime. Kui märkasin õnnistust, et meil oli kõik vajalik alati olemas, olin väga tänulik ja rõõmus. Issand oli tõepoolest avanud meile taevaluugid.
2008. aastal tuli Istanbuli üks abielupaar Ameerika Ühendriikidest Utah’ osariigist. Tara ja Kevin viibisid siin kolm päeva ja meist said väga head sõbrad. Ameerikasse tagasi minnes kutsusid nad mind Salt Lake’i külla. Nad soovisid väga, et ma neid külastaksin. 2008. aasta oktoobris läksingi neid Ameerika Ühendriikidesse vaatama. Tara oli kõik täiuslikult korraldanud. Külastasin seal olles kuut templit (Salt Lake, Bountiful, Logan, Ogden, Provo, Manti). Minu unistus täitus!
2012. aastal, pärast üheksa-aastast otsimist, leidsin lõpuks tööd õpetajana ühes Istanbuli ülikoolis ning hakkasin maksma kümnist ka sellest sissetulekust. Seekord oli mul unistus näha kõiki templeid Euroopas ja ma kogusin selleks raha. Esimesena külastasin ma Kiievi templit, seejärel Berni templit Šveitsis ning Prestoni ja Londoni templit Inglismaal (3 korda). Soovin veel näha templeid Saksamaal, Hispaanias ja uut Rooma templit Itaalias.
2018. a septembris tulid Kevin ja Tara mulle taas kolmeks päevaks Türgisse külla. Kevin rääkis mulle ja mu pojale, et ei olnud varem kunagi Ühendriikidest väljaspool reisinud. 2008. aastal ei saanud tema ülemus ise Istanbuli sõita ja saatis seepärast Kevini – ja nii kohtusin ma siin Kevini ja Taraga. Kevin mainis oma ülemusele soovi kutsuda mind külastama templeid Ameerika Ühendriikides. Hiljem vahetas Kevin töökohta. Mõne aja pärast kohtus ta taas oma endise ülemusega. Kevin jutustas talle mu reisist Ameerikasse ja mainis, et olin käinud mitmes templis. Tema endine ülemus ütles: „Kas sa mäletad seda äriasja, mille pärast sa Istanbulis käisid? Ma kulutasin selle reisi peale 40 000 dollarit, kuid sellest ärist ei saanud asja. Kuid ma usun, et see kõik leidis aset selleks, et Mine võiks templisse minna.”
Pärast abikaasa surma maksan ma täiskümnist. See on lühike lugu kümnise maksmisest tulnud õnnistustest. Ma ei tihka kümnist maksmata jätta, sest tean, et kirjakoht Malaki 3:10 on õige: „Tooge kogu kümnis varaaita, et minu kojas oleks toidust, ja proovige mind nüüd sellega, ütleb Vägede Issand, kas ma ei ava teile taevaluuke ega kalla teile õnnistust, nii et ei ole küllalt ruumi, et seda vastu võtta!”
Ma tean, et see on Jeesuse Kristuse õige Kirik. Aamen.