‘Inisititiuti
Vahe 18: Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46–49


Vahe 18

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46–49

Talateú mo e Fakahokohoko ‘o e Ngaahi Meʻa Ne Hokó

ʻI he faʻahitaʻu momoko ʻo e 1831, naʻe hohaʻa ha kāingalotu ʻe niʻihi ʻo e Siasí ʻi Ketilani, ʻOhaiō, ʻi heʻenau vakai ki ha kau ului foʻou ʻe niʻihi ʻoku ngali kehe ʻenau tōʻongá lolotonga ia ʻenau pehē ʻoku tākiekina kinautolu ʻe he Laumālié. Naʻe fehuʻi e Palōfita ko Siosefa Sāmitá ki he ʻEikí fekauʻaki mo e ʻulungaanga ko ʻení kae pehē foki ki he ʻikai ke fakakau ʻe he Kāingalotu Ketilaní e kakai teʻeki Siasí ki he ngaahi houalotu sākalamēnití mo e ngaahi fakatahaʻanga kehe ʻa e Siasí. Ko e tali ki aí, naʻe fai mai ai ʻe he ʻEikí ʻi he ʻaho 8 ʻo Māʻasi, 1831, ʻa e fakahā ʻoku lekooti he taimí ni ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46. Naʻe fakamatalaʻi ʻe he ʻEikí ʻi he fakahā ko ʻení ʻa e founga ke fakahoko ai e ngaahi fakataha ʻa e Siasí mo e founga ke fakaʻehiʻehi ai mei he kākaá ʻaki e fekumi ki he ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālié.

Kimuʻa ʻi Māʻasi 1831, naʻe hoko ʻa ʻŌliva Kautele ko e tangata tohi ʻa Siosefa Sāmitá mo e tauhi lekooti maʻá e Siasí. Ka neongo ia, ʻi hono uiuiʻi ia ki he ngāue fakafaifekaú, naʻe ʻikai ke ne toe lava ʻo fakahoko e ngaahi fatongiá ni. Naʻe ʻui ʻe he ʻEikí ʻa Sione Uitemā ʻi he fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47, ke ne fetongi ʻa ʻŌliva mo tauhi e hisitōlia ʻo e Siasí. Lolotonga e taimi ko ʻení, ne fie ʻilo foki e Kāingalotu ʻi ʻOhaioó ki he founga ʻoku totonu ke nau tokoniʻi ai e kāingalotu ʻo e Siasí ʻoku hiki mai mei Niu ʻIoké. ʻI he fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48, naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ki he Kāingalotú ʻa e founga ke nau tokoniʻi ai e kau papi ului foʻou ne toki tūʻuta mai ko ʻení.

Naʻe fie maʻu ʻe Līmani Kopelī, ko ha tokotaha ne toki papi ului ki he Siasí, ke malangaʻi ʻe he kau faifekaú ʻa e ongoongoleleí ki he kau mēmipa ‘i heʻene kulupu tui fakalotu kimuʻá, ʻa e kau Sieká. Ka neongo ia, naʻá ne kei hokohoko atu ke pikitai ki ha niʻihi ʻo e ngaahi tui hala ʻa e kau Sieká. ʻI heʻene hohaʻa fekauʻaki mo e ngaahi tui ne kei maʻu ʻe Līmaní, naʻe fehuʻi ʻe Siosefa Sāmita ki he ʻEikí ʻi he ʻaho 7 ʻo Mē, 1831, pea maʻu ʻa e fakahā ko ia ʻoku lekooti he taimí ni ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 49. Naʻe fakamahinoʻi ʻe he ʻEikí ʻi he fakahā ko ʻení ʻa ʻEne tokāteline moʻoní mo fakahalaki e ngaahi tui hala ‘a e kau Sieká.

Faʻahitaʻu Failau ʻo e 1831 Ne aʻusia ʻe he kau papi ului foʻou ʻi Ketilani ʻOhaioó ha ngaahi fakahā fakalaumālie loi.

8 Māʻasi, 1831Naʻe maʻu ai ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46.

8 Māʻasi, 1831Naʻe maʻu ai ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47.

10 Māʻasi, 1831Naʻe maʻu ai ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48.

Māʻasi 1831 Naʻe fokotuʻu ai ʻa Sione Uitemā ke hoko ko e faihisitōlia mo e tauhi lekooti ʻo e Siasí

Konga kimui ʻo Māʻasi 1831Naʻe foki ʻa Paʻale P. Pālati ki Ketilani mei haʻane ngāue fakafaifekau ki he Vahefonua ʻo e Kau ʻInitiá mo Mīsuli.

7 Mē, 1831Naʻe maʻu ai ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 49.

7 Mē, 1831Naʻe mavahe ai ʻa Sitenei Likitoni, Paʻale P. Pālati, mo Līmani Kopelī mei Ketilani ke ʻaʻahi ki ha kolo ʻo e kau Sieká.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46: Fakalahi ki he Puipuituʻa Fakahisitōliá

ʻI he ngaahi fuofua ʻaho ʻo e Siasí, naʻe ʻikai fakangofua ʻe he Kāingalotu ʻi Ketilani, ʻOhaioó, ʻa e niʻihi ʻo e ngaahi tui fakalotu kehé ke nau kau ki he ngaahi moihuú. Naʻe fehangahangai ʻeni mo e fakahinohino ne fai ʻi he Tohi ʻa Molomoná ʻa ia ʻokú ne akoʻi pau mai ai ʻoku ʻikai totonu ke taʻofi ʻe he kau muimui ʻo Kalaisí ha taha mei haʻane kau fakataha mo e Kāingalotú (vakai, 3 Nīfai 18:22). ʻIkai ngata aí, ʻi he taimi naʻe fakatahaʻi ai ʻe ʻŌliva Kautele ʻi Sune 1829 ha fakamatala ne ui ko e “Ngaahi Tefitoʻi Fakamatala ʻo e Siasi ʻo Kalaisí” (ʻa ia naʻe hiki ke fai ha fakahinohino ki he kau faivelengá kae ʻoua kuo fokotuʻu fakalao ʻa e Siasí), naʻá ne lau ai ki he fakahinohino ko ʻeni ʻi he Tohi ʻa Molomoná ʻi heʻene tohi ʻo pehē, “‘Pea ʻe fakataha maʻu pē ʻa e Siasí ke lotu [mo] hū ʻo ʻikai tuli ha taha mei homou feituʻu faiʻanga lotú kae fakaafeʻi kinautolu ke nau haʻu’ [‘Articles of the Church of Christ,’ June 1829, p. 372 herein]” (in The Joseph Smith Papers, Documents, Volume 1: July 1828–June 1831, ed. Michael Hubbard MacKay and others [2013], 281; fakatonutonu ʻa e sipelá). Ko ia ai, naʻe hoko e ʻikai fakakau e kau taʻetuí ʻi he ngaahi fakatahá, ko ha meʻa ne fai ki ai ha tokanga, pea fakatatau kia Sione Uitemā, “naʻe ʻafioʻi ʻe he ʻEikí ne mahuʻinga ke lea kau ki he meʻá ni koeʻuhí ke maʻu ʻe hono kakaí ha mahino” (ʻi he The Joseph Smith Papers, Histories, Volume 2: Assigned Histories, 1831–1847, ed. Karen Lynn Davidson and others [2012], 34). Naʻe fakamahinoʻi ʻe he fakahā ne hoko mai aí (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46) ʻa e finangalo ʻo e ʻEikí. Naʻá Ne fekauʻi e Kāingalotú “ke ʻoua naʻa [nau] kapusi ha taha mei [heʻenau] ngaahi fakatahá” (T&F 46:3).

Makehe mei he ngaahi meʻá ni, naʻe fai ʻe ha niʻihi ʻo e kau mēmipa foʻou ‘o e Siasí ha ngaahi tōʻonga ngali kehe ko ha konga ʻo ʻenau lotú. Naʻe lekooti ʻe Sione Uitemā ʻo pehē: “Ne fakakaukau ha niʻihi ʻo pehē naʻa nau maʻu ʻa e heletā ʻa Lēpaní [vakai, 1 Nīfai 4:8–9], pea te nau fakaʻaongaʻi ia ʻo tatau mo ha [sōtia], … ʻe tohoʻi pe tā ia ʻe he niʻihi … [ʻi he] falikí, ʻi he vave ʻo ha ngata, ʻa ia ne nau fakamatalaʻí, ʻoku fononga ʻi ha vaka ki he kau Leimaná, ʻo malanga ʻaki e ongoongoleleí. Pea mo ha ngaahi tōʻonga maumautaimi mo vale ʻoku taʻeʻuhinga pea ʻikai ʻaonga ke fakamatala ki ai. Pea naʻe pehē hono fakakuihi ʻe he tēvoló ʻa e mata ʻo e kau ākonga lelei mo faitotonu ʻe niʻihi” (ʻi he The Joseph Smith Papers, Histories, Volume 2: Assigned Histories, 1831–1847, 38). ʻI he fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46, naʻe akoʻi ʻe he ʻEikí e Kāingalotú ʻi he founga ke fakafaikehekeheʻi ai e ivi tākiekina ʻo e Laumālié mo e laumālie halá mo fakamahinoʻi e taumuʻa moʻoni mo e natula ʻo e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālié.

ʻĪmisi
Mape Fika 5: Ko e Feituʻu Niu ʻIoke, Penisilivēnia, mo ʻOhaiō ʻo e ʻIunaiteti Siteití

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46

Ko e fakahinohinoʻi ʻe he ʻEikí e Kāingalotú fekauʻaki mo e ngaahi fakataha ʻa e Siasí mo e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālié

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:2. “Tataki ʻa e ngaahi fakataha kotoa pē ʻo fakatatau ki he tuʻutuʻuni mo hono fakahinohinoʻi ʻa kinautolu ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní”

ʻI he taimi naʻe fokotuʻu ai ʻa e Siasí, naʻe fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa Hono Kāingalotú ke nau “faʻa fakataha” (T&F 20:55). Naʻe faʻa fakataha e Kāingalotú ki he ngaahi houalotu sākalamēnití pea taimi ʻe niʻihi ki he ngaahi konifelenisí, ʻo fakatatau mo e fekau ko ʻení. Naʻa nau fakataha foki ki he “ngaahi fakataha fakamaʻu ʻo e kau uluí,” ʻa ia ne fakamaʻu ai e niʻihi fakafoʻituitui ne toki papitaisó, ko e kau mēmipa ʻo e Siasí (vakai, T&F 46:6). Naʻe laukonga e fuofua kāingalotu ko ʻení kau ki he kau muimui ʻo Kalaisi ʻi he Tohi ʻa Molomoná, naʻa nau fakahoko ʻenau ngaahi fakatahá “ʻo fakatatau ki he anga ʻo e fakahinohino ʻa e Laumālié, … pea ʻi hono fakahinohinoʻi ʻe he mālohi ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻa kinautolu ke malanga, pe enginaki, pe lotu, pe tautapa, pe hiva, pe ha meʻa pē naʻe fai ia” (Molonai 6:9). Naʻe toe fakamamafaʻi ʻe he ʻEikí ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi hotau kuongá, ʻi hono fekau ko ia ke fakahoko e ngaahi fakatahá “ʻo fakatatau ki he tuʻutuʻuni mo hono fakahinohinoʻi [e kau taki ʻo e Siasí] ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní” (T&F 46:2; vakai foki, T&F 20:45).

ʻĪmisi
portrayal of the Prophet Joseph Smith conducting a meeting

ʻOku fie maʻu e kau taki ʻo e Siasí ke nau “tataki ʻa e ngaahi fakataha kotoa pē ʻo fakatatau ki he tuʻutuʻuni mo [hono] fakahinohinoʻi ʻa kinautolu ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní” (T&F 46:2).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:3–6. “ʻOua naʻa … kapusi ki tuʻa … ha taha”

Naʻe fakatonutonu ʻe he ʻEikí ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:3–6, ʻa hono taʻofi ʻe he fuofua Kāingalotú ʻa kinautolu mei he ngaahi tui kehé, mei he ngaahi fakataha sakalamēnití mo e ngaahi fakataha hilifakinimá. ʻOku totonu ke tokoniʻi ʻe he kāingalotu ʻo e Siasí ʻa kinautolu kotoa pē ʻoku holi ke kau ki he ngaahi fakataha ʻa e Siasí ke nau ongoʻi ʻoku talitali lelei kinautolu. Naʻe fakamatalaʻi ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻo pehē: “Koeʻuhí ʻoku tau fakaafeʻi e kakai kotoa pē ke haʻu kia Kalaisi, ʻoku talitali lelei maʻu pē ʻa e kaungāmeʻá mo e kaungāʻapí ka ʻoku ʻikai fie maʻu ke nau maʻu e sakalamēnití. Ka neongo ia, ʻoku ʻikai tapui ia. ʻOku nau fili maʻanautolu pē. ʻOku tau ʻamanaki ʻe ongoʻi fie maʻu mo fiemālie maʻu pē ʻa e niʻihi foʻou ʻi hotau lotolotongá. ʻE lava e fānau īkí, ʻi heʻenau taʻeangahala mo ʻaonga kiate kinautolu e Fakalelei ʻa e ʻEikí, ʻo maʻu e sākalamēnití ʻi heʻenau teuteu ki he ngaahi fuakava te nau fai ʻamui ange ʻi he moʻuí” (“Worshiping at Sacrament Meeting,” Ensign, Aug. 2004, 28).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá 46:7–8. “Mou fekumi fakamātoato ki he ngaahi meʻa-foaki lelei tahá koeʻuhí ke ʻoua naʻa kākaaʻi ʻa kimoutolu”

Naʻe fai ʻe he niʻihi ʻo e kāingalotu ʻo e Siasí ʻi Ketilani, ʻOhaioó, ha tōʻonga ngali kehe, ʻi heʻenau ʻalu ki he ngaahi fakataha ʻa e Siasí, ʻo pehē naʻe ueʻi ʻenau ngaahi tōʻongá ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní. Naʻe tui ha kāingalotu ʻe niʻihi ʻo e Siasí kiate kinautolu, kae ongoʻi ʻe he niʻihi ne ʻikai faka-ʻOtua e ngaahi tōʻonga ko ʻení. ʻI he ʻaho kimuʻa pea maʻu e fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46, naʻe maʻu ai ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻa e fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 45. Naʻe fakamanatu ʻe he ʻEikí ki he kāingalotu ʻo e Siasí ʻi he fakahā ko ʻení, te nau lava ʻo fakaʻehiʻehi mei hono kākaaʻi kinautolú kapau “kuo nau maʻu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ke hoko ko honau fakahinohinó” (T&F 45:57). ʻOku feinga e filí ke kākaaʻi e Kāingalotú koeʻuhí ke ne lava ʻo “fakaʻauha ʻa e ngāue ʻa e ʻOtuá” mo e “laumālie ʻo e tangatá” (T&F 10:23, 27). ʻOku kau ʻi Heʻene ngaahi foungá hono ngāue ʻaki e “ngaahi laumālie ʻuli, pe ko e ngaahi tokāteline ʻa e kau tēvoló, pe ko e ngaahi fekau ʻa e tangatá” (T&F 46:7). Ka naʻe talaʻofa ʻe he ʻEikí he ʻikai kākaaʻi kitautolu kapau te tau fai e ngaahi meʻá “ʻi he māʻoniʻoni kakato ʻo e lotó, ʻo ʻaʻeva ʻi he angatonu ʻi [Hono] ʻaó” pea “kumi fakamātoato ki he ngaahi meʻa-foaki lelei tahá” (T&F 46:7–8). ʻOku ʻuhinga e “ngaahi meʻa-foaki lelei tahá” ki he ngaahi meʻafoaki fakalaumālie ʻoku malava ke maʻu ʻe kinautolu kuo nau maʻu e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:9–11. ʻOku ʻaonga e ngahi meʻafoaki fakalaumālié kiate kinautolu ʻoku ʻofa ki he ʻOtuá mo feinga ke tauhi ʻEne ngaahi fekaú.

ʻOku ʻikai fakamālohiʻi ʻe he ʻOtuá ʻEne ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ki Heʻene fānaú, ka ʻokú Ne fakaafeʻi kinautolu ke nau “kumi fakamātoato” ki ai (T&F 46:8). Naʻe fakamatalaʻi ʻe he ʻEikí ʻoku ʻaonga e ngaahi meʻafoakí ni kiate kinautolu ʻoku ʻofa kiate Iá mo fāifeinga ke tauhi ʻEne ngaahi fekaú (vakai, T&F 46:9). ʻOkú Ne foaki ʻa e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ke lava ʻo tāpuekina e niʻihi fakafoʻituituí mo e Siasí fakakātoa (vakai, T&F 46:12), kae ʻikai ke fakamoʻoniʻi e moʻoni ʻo e ongoongoleleí kiate kinautolu ʻoku kumi ki ha ngaahi fakaʻilongá.

ʻĪmisi
young woman being confirmed

ʻOku foaki e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālié kiate kinautolu kuo nau maʻu e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní (vakai, T&F 46:9–11).

Naʻe akonaki ʻa ʻEletā Tāleni H. ʻOakesi ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, kau ki he tokotaha te ne lava ʻo maʻu e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ʻo pehē:

“ʻOku foaki e Laumālie ʻo Kalaisí ki he tangata mo e fefine kotoa pē ke nau lava ʻo ʻiloʻi ʻa e leleí mei he koví, pea ʻoku foaki e ngaahi fakahā ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ke tataki e kau kumi fakamātoato ki he fakatomalá mo e papitaisó. Ko ha ngaahi meʻafoaki teuteuʻanga ʻeni. Ko e hoko maí ʻa e meʻa ʻoku tau ui ko e ngaahi meʻafoaki fakalaumālie.

“‘Oku maʻu e ngaahi meʻafoki fakalaumālié ʻe kinautolu kuo nau maʻu e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní. Hangē ko ia naʻe akoʻi ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá, ko e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻʻoku maʻu ia fakafou ʻi he fakafofonga ko ia’ [ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní] pea ʻhe ʻikai lava ke maʻu ia taʻekau ai e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.’ … (Teachings of the Prophet Joseph Smith, comp. Joseph Fielding Smith, Salt Lake City: Deseret Book Co., 1938, pp. 243, 245; vakai foki, ʻEletā Marion G. Romney ʻi he Conference Report, Apr. 1956, p. 72.)” (“Spiritual Gifts,” Ensign, Sept. 1986, 68).

ʻOku maʻu ʻe he kāingalotu faivelenga kotoa pē ʻo e Siasí ha meʻafoaki fakalaumālie ʻe taha pe lahi ange. Neongo “ʻoku ʻikai ke foaki ʻa e meʻa-foaki kotoa pē ki he tangata kotoa pē” (T&F 46:11), ka ʻoku maʻu kotoa e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ʻi he lotolotonga ʻo e kāingalotu ʻo e Siasí, “koeʻuhí ke ʻaonga ia ki he kakai kotoa pē” (T&F 46:12). Naʻe fakamatalaʻi ʻe ʻEletā Lōpeti D. Heili ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻa e founga te tau lava ai ʻo kumi e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālié ʻo pehē:

“Ko ha fie maʻu ki hono kumi e ngaahi meʻafoakí ʻe ala fie maʻu ai ke tau feinga ke ʻiloʻi ai e ngaahi meʻafoaki kuo tau maʻú. …

“Kuo pau ke tau lotu mo ʻaukai ke ʻilo e ngaahi meʻafoaki kuo foaki mai maʻatautolú. ʻOku faʻa fakahā mai kiate kitautolu ʻe he ngaahi tāpuaki fakapeteliaké e ngaahi meʻafoaki kuo tau maʻú mo fakahā mai e ngaahi talaʻofa ʻo e ngaahi meʻafoaki ʻe lava ke tau maʻu kapau te tau fekumi ki aí. ʻOku ou poupou atu kiate kimoutolu ke mou takitaha feinga ke ʻilo ʻa hoʻomou ngaahi meʻafoakí pea fekumi kiate kinautolu te nau ʻoatu ha fakahinohino ʻi hoʻo moʻuí pea te ne ʻunuaki ki muʻa ʻa e ngāue ʻa e langí” (“Gifts of the Spirit,” Ensign, Feb. 2002, 16).

Ko hono foaki mai e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālié ko e founga ia ʻe taha ʻoku tokoni mai ai e Tamai Hēvaní ke tau hangē ko Iá. Naʻe fakamatala ʻa Palesiteni Siaosi Q. Kēnoni (1827–1901) ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo pehē: “Kapau ʻoku ʻi ai ha niʻihi ʻiate kitautolu ʻoku ʻikai haohaoa, ko hotau fatongiá ia ke lotua e meʻafoaki te ne lava ʻo fakahaohaoaʻi kitautolú. ʻOku ʻi ai nai haʻaku ngaahi fehalaaki? ʻOku hulufau ia. Ko e hā hoku fatongiá? Lotu ki he ʻOtuá ke Ne foaki mai ha ngaahi meʻafoaki te ne fakatonutonu ʻa e ngaahi fehalaaki ko ʻení. Kapau ko ha tangata ʻita au, ko hoku fatongiá ke lotua ha manavaʻofa, ʻa ē ʻoku kātaki fuoloa mo angaʻofá. Ko ha tangata meheka nai au? Ko hoku fatongiá ke kumia ʻa e manavaʻofá, ʻa ē ʻoku ʻikai meheká. ʻOku pehē mo e kotoa ʻo e ngaahi meʻafoaki ʻo e Ongoongoleleí. ʻOku fakataumuʻa kinautolu ki he meʻá ni. ʻOku ʻikai totonu ke pehē ʻe ha taha, ʻHe ʻikai ke u lava ia ʻe au; ko hoku natulá pē ia ʻoʻoku.’ ʻOku ʻikai fakatonuhiaʻi ia heni, he ko e ʻuhinga ia kuo talaʻofa ai e ʻOtuá ke foaki ha ivi ke fakatonutonu e ngaahi meʻa ko ʻení, pea mo foaki e ngaahi meʻafoaki te ne fakangata kinautolú. Kapau ʻoku ʻi ai ha tangata ʻoku masiva ʻi he potó, ko hono fatongiá ia ke kole ki he ʻOtuá ha poto. ʻE tatau ai pē mo ha toe meʻa. Ko e fokotuʻutuʻu ia ʻa e ʻOtuá fekauʻaki mo Hono Siasí. ʻOkú Ne fie maʻu Hono Kāingalotú ke nau hoko ʻo haohaoa ʻi he moʻoní. Koeʻuhí ko e taumuʻá ni, ʻokú Ne ʻomi mo foaki ai ʻa e ngaahi meʻafoakí ni kiate kinautolu ʻoku fekumi ki aí, kae lava ke nau hoko ko ha kakai haohaoa ʻi he funga ʻo e māmaní, neongo e lahi honau ngaahi vaivaí, he kuo ʻosi talaʻofa ʻe he ʻOtuá ke foaki ʻa e ngaahi meʻafoaki ko ia ʻoku fie maʻu ki heʻenau haohaoá” (“Discourse by President George Q. Cannon,” Millennial Star, Apr. 23, 1894, 260–61).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá 46:13–27. Ngaahi meʻafoaki fakalaumālié

ʻOku ʻomi ʻe he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:13–27 ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie mahuʻinga ʻoku faitatau mo ia ne ʻomi ʻi he 1 Kolinitō 12:8–11 mo e Molonai 10:8–17. Naʻe fie maʻu ʻe he fuofua Kāingalotú ha mahino tonu ki he ngaahi meʻafoaki fakalaumālié kae lava ke fakatonutonu e ngaahi fakahā fakalaumālie loi ne fakahoko ʻe ha niʻihi ʻo e kau papi ului ʻi Ketilani, ʻOhaioó, ʻo fakafou ʻi he tōʻonga fakalotu tōtuʻá. Naʻe fakamatalaʻi ʻe he ʻEikí he ʻikai kākaaʻi e kāingalotu ʻo e Siasí ʻi heʻenau manatuʻi e ngaahi meʻafoaki ko ʻení mo fekumi ki aí (vakai, T&F 46:7–8). Naʻá Ne fekauʻi e Kāingalotú ke “tauhi maʻu ai pē ʻi [honau] ʻatamaí pe ko e hā ʻa e ngaahi meʻa-foaki ko iá” (T&F 46:10). Hili ha ngaahi taʻu lahi kimui ange, naʻe toe fakapapauʻi mai ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻa e mahuʻinga ʻo e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ʻi he Siasí ʻi heʻene hiki e tefito ʻo e tui hono fitú, ʻa ia ne ʻomi ai ha niʻihi ʻo e ngaahi meʻafoakí.

ʻE lava ke hāsino ʻa e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālié ʻi ha ngaahi founga lahi ʻi heʻetau moʻuí. Neongo ʻoku fakafuofua ki ha meʻafoaki ʻe 14 ne ʻomi ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:13–27, ka naʻe pehē ʻe ʻEletā Pulusi R. Makongikī (1915–1985) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, “ʻOku ʻikai ko e kotoa ʻeni ʻo e ngaahi meʻafoakí. ʻI hono tuʻunga kakató, ʻoku taʻefakangatangata hono lahí mo tuʻuloa ʻene haá” (Mormon Doctrine, 2nd ed. [1966], 315).

Naʻe akonaki ʻa ʻEletā Māvini J. ʻEsitoni (1915–1994) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻi heʻene lea kau ki he ngaahi meʻafoaki fakalaumālie lahi angé ʻo pehē:

“Te u lea ki ha konga siʻi pē ‘o e ngaahi meʻafoaki ‘oku ‘ikai mahino maʻu pē pe faʻa fakatokangaʻi ka ‘oku nau mahuʻinga ‘aupito. ‘Oku kau ki ai ‘a hoʻomou meʻa-foakí—‘a ia ko e ngaahi meʻa-foaki ‘oku ‘ikai ke fuʻu mahino ka ‘oku moʻoni ia pea mahuʻinga.

“Tuku ke tau toe vakaiʻi ha niʻihi ʻo e ngaahi meʻafoaki ko ʻeni ʻoku ʻikai hā mahinó: ʻa e meʻafoaki ʻo e kolé; ʻa e meʻafoaki ʻo e fakafanongó; ʻa e meʻafoaki ʻo e fanongo pea fakaʻaongaʻi ʻa e kihiʻi leʻo siʻí; ʻa e meʻafoaki ʻo e malava ke tangí; ʻa e meʻafoaki ʻo e fakaʻehiʻehi mei he fekeʻikeʻí; ʻa e meʻafoaki ʻo e lototahá; ʻa e meʻafoaki ʻo e fakaʻehiʻehi mei hono toutou fai ʻo ha meʻa taʻeʻaongá; ʻa e meʻafoaki ʻo e fekumi ki he meʻa ʻoku māʻoniʻoní; ʻa e meʻafoaki ʻo e ʻikai ke fakamāú; ʻa e meʻafoaki ʻo e falala ʻe tataki koe ʻe he ʻOtuá; ʻa e meʻafoaki ʻo e hoko ko ha ākongá; ʻa e meʻafoaki ʻo e tokanga ki he niʻihi kehé; ʻa e meʻafoaki ʻo e malava ʻo fakalaulaulotó; ʻa e meʻafoaki ke lotú; ʻa e meʻafoaki ʻo hono fai ʻo ha fakamoʻoni mālohí; ʻa e meʻafoaki ʻo hono maʻu ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní” (There Are Many Gifts,”Ensign,Nov. 1987, 20).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:13–14. “ʻOku foaki ki he niʻihi ʻi he Laumālie Māʻoniʻoní ke nau ʻiloʻi. … ʻOku foaki ki he niʻihi kehe ke nau tui ki heʻenau ngaahi leá”

Naʻe akoʻi ʻe he ʻEikí e Kāingalotu ʻi Ketilani, ʻOhaioó, ʻoku tāpuekina ha niʻihi ke naʻu ʻiloʻi, ʻi he mālohi ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní, ko e Kalaisí ʻa Sīsū (vakai, T&F 46:13). ʻOku tāpuekina ʻa e niʻihi kehé ke tui ki heʻenau ngaahi leá (vakai, T&F 46:14) kae ʻoua kuo nau ʻiloʻi maʻanautolu pē. Ko e tuí, kae ʻikai ko e veiveiuá, ʻa e fuofua sitepu maʻu pē ki he fakamoʻoní mo e tuí. Ko e tui ki he fakamoʻoni ʻa e niʻihi kehé ko ha meʻafoaki ia ʻo e Laumālié.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:23, 27. Ko e meʻafoaki ʻo e faʻa ʻiloʻiló

Te tau lava ʻo feʻunga ke maʻu e tataki mo e fakakaukau fakalaumālie ke ʻiloʻi pe sio lelei ai ki he ngaahi meʻá, ʻo fakafou ʻi he meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní. Naʻe fakamatalaʻi ʻe Palesiteni Siaosi Q. Kēnoni ʻa e ʻuhinga ʻoku mahuʻinga ai ke fekumi e kāingalotu ʻo e Siasí ki he meʻafoaki ʻo e faʻa ʻiloʻiló ʻo pehē: “ʻOku ʻikai ngata pē ʻi hono foaki ʻe he meʻafoaki ʻo e faʻa ʻiloʻilo ʻa e laumālié ki he kakai tangata mo fafine kuo nau maʻu iá, ʻa e mālohi ke ʻiloʻi ʻa e laumālie ʻoku maʻu pe tākiekina ai e niʻihi kehé, ka ʻokú ne foaki kiate kinautolu ʻa e mālohi ke ʻiloʻi ʻa e laumālie ʻokú ne tākiekina kinautolú. ʻOku nau lava ʻo ʻiloʻi ha laumālie loi mo ʻiloʻi foki ʻa e taimi ʻoku pule ai e Laumālie ʻo e ʻOtuá ʻiate kinautolú. ʻOku mahuʻinga fau e meʻafoakí ni ʻi he moʻui fakatāutahá ki he Kāingalotu ʻo e Siasí. ʻI hono maʻu mo ngāue ʻaki e meʻafoakí ni he ʻikai ke fakaʻatā ai ha faʻahinga ivi tākiekina kovi ke hū ki honau lotó pe ueʻi kinautolu ʻi heʻenau fakakaukaú, leá pe tōʻongá. Te nau fakafepakiʻi ia; pea kapau ʻe maʻu kinautolu ʻe ha laumālie pehē, te nau kapusi ia ʻi heʻenau vakai pē ki hono nunuʻá, pe ko e fakalea ʻe tahá, he ʻikai ke nau loto ke ne taki pe ueʻi kinautolu” (Gospel Truth: Discourses and Writings of George Q. Cannon, comp. Jerreld L. Newquist [1987], 157).

ʻOku foaki ʻe he ʻEikí ʻa e meʻafoakí ki he kau taki ʻo e Siasí “ke ʻiloʻi ʻa e ngaahi meʻa-foaki ko iá kotoa pē telia naʻa ʻi ai ha niʻihi ʻiate kimoutolu ʻe lau ʻoku nau maʻu ka ʻoku ʻikai te nau maʻu mei he ʻOtuá” (T&F 46:27). ʻOku ʻai ʻe he meʻafoaki makehé ni ke malava ʻa kinautolu ʻoku nau puleʻi ʻa e Siasí ʻo fakafaikehekeheʻi ʻa e ngaahi laumālie loí mo e ngaahi fakahā moʻoni ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:24. Ko e meʻa-foaki ʻo e lea ʻi he ngaahi lea kehekehé

ʻOku kehekehe ʻa e ngaahi fakahā ʻo e meʻafoaki ʻo e lea ʻi he ngaahi lea kehekehé:

  • Kuo ʻi ai ha ngaahi taimi ʻi he kotoa ʻo e hisitōlia ʻo e Siasí kuo ueʻi ai ha niʻihi ʻi he Laumālié ke lea ʻaki e lea ʻa e ʻOtuá—ʻa e lea ʻa ʻĀtamá ne fakamatalaʻi ʻi he fakahā ʻi onopōní ko e “haohaoa pea teʻeki ʻuliʻí” (vakai, Mōsese 6:5–6, 46). Lolotonga e ngaahi meʻa ne hoko ʻi he fakatapui ʻo e Temipale Ketilaní, naʻe lea mo fakatonulea ha tokolahi ʻo e Kāingalotú.

  • ʻI he ʻaho ʻo e Penitekosí, ʻi he taimi naʻe lilingi ai e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi ha founga mālohi makehé, naʻe fakamālohia ʻe he Laumālié ʻa kakai tangata mo fafine ke nau lea ʻaki mo mahino kiate kinautolu ha ngaahi lea muli ka naʻe ʻiloa (vakai, Ngāue 2:1–6). ʻOku foaki ki he kau tamaioʻeiki ʻa e ʻEikí ʻi he funga māmaní ha ngaahi faingamālie makehe ʻi he tuʻunga fakaʻahó ʻi hono ako e ngaahi leá, lea lelei ʻaki kinautolú, mo fakafetuʻutaki e pōpoaki ʻo e fakamoʻuí ki he puleʻanga, faʻahinga, lea, mo e kakai kotoa pē.

  • ʻOku lea ʻa e kakaí ʻi he ngaahi lea kehekehé ʻi heʻenau lea ʻi he mālohi ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní, ʻi heʻenau “lea ʻaki ʻa e lea ʻa e kau ʻāngeló,” pe ʻi hono fakalea ʻe tahá, ʻi heʻenau “lea ʻaki ʻa e ngaahi folofola ʻa Kalaisí” (2 Nīfai 31:13; 32:2–3).

Naʻe fakamatalaʻi fakanounou ʻe ʻEletā Lōpeti D. Heili ha niʻihi ʻo e ngaahi fakatokanga fekauʻaki mo e meʻafoaki ʻo e lea ʻi he ngaahi lea kehekehé ʻo pehē:

“ʻOku fakahā mai ʻe he kau palōfita ʻi he kuonga fakakosipeli ko ʻení he ʻikai ʻomi e fakahā ki hono tataki ʻo e Siasí, ʻo fakafou ʻi he meʻafoaki ʻo e lea ʻi he ngaahi lea kehekehé. Ko e ʻuhinga ki hení he ʻoku matuʻaki mahuʻinga kia Lusifā ke ne fakatātaaʻi loi e meʻafoaki ʻo e lea ʻi he ngaahi lea kehekehé mo fakatupu puputuʻu ki he kāingalotu ʻo e Siasí.

ʻOku maʻu ʻe Sētane ʻa e mālohi ke lohiakiʻi kitautolu ʻi he ngaahi meʻa fekauʻaki mo e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālié. Ko e taha ʻo e meʻa ʻokú ne loi lahi taha aí ko e meʻafoaki ʻo e lea ʻi he ngaahi lea kehekehé. Naʻe fakamatalaʻi ʻe Siosefa Sāmita mo Pilikihami ʻIongi … ʻa e fie maʻu ko ia ke tokanga ʻi he fakakaukau ki he meʻafoaki ʻo e lea ʻi he ngaahi lea kehekehé.

“‘Te ke lava ʻo lea he lea kehekehé maʻau pē, ka ʻoku ou tuku ʻeni ko ha tuʻutuʻuni, kapau ʻoku akoʻi ha meʻa ʻi he meʻafoaki ʻo e lea he lea kehekehé, ʻoua naʻa tali ia ko ha tokāteline’ (Teachings of the Prophet Joseph Smith, sel. Joseph Fielding Smith [1976], 229).

“ʻOua naʻa mou lea ʻi he meʻafoaki ʻo e lea he lea kehekehé kapau ʻoku taʻe mahino kiate kimoutolu, pe taʻe ʻi ai ha fakatonu lea. ʻE lava foki mo e tēvoló ke lea ʻi he lea kehekehé’ (Teachings, 162).

“‘ʻOku ʻikai fakamafaiʻi e meʻafoaki ʻo e lea ʻi he ngaahi lea kehekehé … ke lea … maʻá e Siasí. Ko e ngaahi meʻafoaki mo e fakakoloa kotoa pē kuo foaki ʻe he ʻEikí ki he kāingalotu ʻo e Siasí ʻoku ʻikai foaki ia ke puleʻi ʻa e Siasí; ka ʻoku ʻi he malumalu ia ʻo e pule mo e tataki ʻa e Lakanga Fakataulaʻeikí, pea fakamāuʻi ai’ (Discourses of Brigham Young, comp. John A. Widtsoe [1941], 343)” (“Gifts of the Spirit,” 14–15).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47: Fakalahi ki he Puipuituʻa Fakahisitōliá

ʻĪmisi
Sione Uitemā

Naʻe uiuiʻi ʻa Sione Uitemā ke hoko ko e faihisitōlia mo e tauhi lekooti ʻa e Siasí (vakai, T&F 47).

Ne tokoni ʻa Sione Uitemā, ko e taha ʻo e Kau Fakamoʻoni ʻe Toko Valu ʻo e Tohi ʻa Molomoná, ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻi heʻene hoko ko ha tangata tohi lolotonga ha konga ʻo e liliu e Tohi ʻa Molomoná pea kimui ange lolotonga e liliu fakalaumālie ʻe he Palōfitá e Tohi Tapú. Naʻe fakalahi e ngaahi fatongia ʻo Sioné hili e mavahe ʻa ʻŌliva Kautele ʻi ʻOkatopa, 1830 ʻi heʻene ngāue fakafaifekau ki he kau Leimaná. Naʻe tokoni ʻa Sione ke hiki ha ngaahi fakamatala ʻi he ngaahi konifelenisi ʻa e Siasí mo hokohoko atu ke fakatahaʻi e ngaahi fakahā naʻe maʻu ʻe Siosefa Sāmitá mo hiki tatau kinautolu ki ha tohi lekooti ʻa ia ʻe ʻiloa ko e Tohi ʻo e Ngaahi Fekaú mo e Ngaahi Fakahaá. Naʻe fokotuʻu ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻa Sione Uitemā ʻi Māʻasi, 1831, ke ne hiki e hisitōlia ʻo e Siasí. Naʻe fakamatala ʻa Sione kimui ange ʻo pehē, “Ne ʻikai ke u fie fai ia ka kuó u pehē ke fakahoko e finangalo ʻo e ʻEikí, pea kapau ʻokú ne finangalo ki ai, ʻoku ou loto ke fakahā mai ia fakafou ʻia Siosefa Sāmita ko e Tangata Kikité” (ʻi he The Joseph Smith Papers, Histories, Volume 2: Assigned Histories, 1831–1847, 36). Naʻe fakapapauʻi mai ʻe he fakahā ki he Palōfitá ʻa e uiuiʻi ʻa Sione Uitemā ke “tohi mo tauhi … ha hisitōlia” ʻo e Siasí (T&F 47:1). Naʻe tali ʻe Sione e finangalo ʻo e ʻEikí pea faifai peá ne teuteuʻi “ha fakamatala hisitōlia peesi ʻe hivangofulu mā ono naʻá ne fakamatalaʻi e ngaahi meʻa ne hoko ʻi he faʻahitaʻu fakatō lau ʻo e 1830 ʻo aʻu ki he konga lotó” (ʻi he The Joseph Smith Papers, Documents, Volume 1: July 1828–June 1831, 285).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47

Ko e uiuiʻi ʻe he ʻEikí ʻa Sione Uitemā ke ne tauhi ha hisitōlia ʻo e Siasí mo tohi maʻá e Palōfitá

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47:1. “Tohi mo tauhi … ha hisitōlia”

Kuo fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa e Siasí ke tauhi ha ngaahi lekooti totonu (vakai, T&F 21:1; 47:1–3; 72:5–6; 123:1–6; 127:6–9; 128:4–9). ʻI he ʻahó ni, ʻoku fakamuʻomuʻa ʻi he Siasí ʻa hono tauhi mo hono fakatolonga ʻo e ngaahi lekōtí. Naʻe fakatapui ʻe he Siasí ʻi he 2009 ha Laipeli Hisitōlia foʻou ʻa e Siasí ʻo fakataumuʻa ki hono fakatolonga e ngaahi tohi fakamatalá, ngaahi tohí, ngaahi lekooti ʻa e Siasí, ngaahi taá, ngaahi hisitōlia fakamatala leá, ngaahi tāpuaki fakapēteliaké, ngaahi tā palaní, fanga kiʻi tohi tufá, nusipepá, mapé, maikolofilimí, mo e ngaahi nāunau ki he sió mo e fanongó. Naʻe fakamatalaʻi ʻe ʻEletā Mālini K. Sieniseni ʻo e Kau Fitungofulú e ʻuhinga ʻoku hokohoko atu ai e ngāue ke fakatolonga e hisitōlia ʻo e Siasí ʻo pehē:

“Ko e tefitoʻi taumuʻa ʻo e hisitōlia ʻo e Siasí ke tokoni ki he kāingalotu ʻo e Siasí ke langaki ʻenau tui kia Sīsū Kalaisí mo tauhi ʻenau ngaahi fuakava toputapú. ʻI hono fakahoko e taumuʻá ni, ʻoku tataki kitautolu ʻe ha ngaahi tefitoʻi fakakaukau ʻe tolu:

“ʻUluakí, ʻoku tau feinga ke fakamoʻoni mo maluʻi e ngaahi moʻoni ne fakavaʻe ai e Fakafoki mai ʻo e Ongoongoleleí.

“Ko e uá, ʻoku tau loto ke tokoni ki he kāingalotu ʻo e Siasí ke nau manatuʻi e ngaahi meʻa maʻongoʻonga kuo fai ʻe he ʻOtuá maʻa ʻEne fānaú.

“Ko hono tolú, ʻoku tau maʻu ha fekau fakafolofola ke tokoni ke fakatolonga e faʻunga kuo fakahā ʻo e puleʻanga ʻo e ʻOtuá. ʻOku kau heni ʻa e ngaahi fakahaá, fakamatalá, tuʻutuʻuní, founga ngāué, mo e ngaahi sīpinga ʻokú ne ʻomi ʻa e maau mo e hokohoko atu hono ngāue ʻaki e ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí, ko e ngāue totonu ʻa e ngaahi kōlomu ʻo e lakanga fakataulaʻeikí, ko e fakahoko ʻo e ngaahi ouaú, mo e alā meʻa peheé—ʻa e ngaahi meʻa ko ia ʻoku mahuʻinga ki he fakamoʻuí” (“There Shall Be a Record Kept among You,” Ensign, Dec. 2007, 28–29).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48: Fakalahi ki he Puipuituʻa Fakahisitōliá

Naʻe uiuiʻi ʻa ʻEtuate Pātilisi ʻi he fakahā ke hoko ko e fuofua pīsope ʻo e Siasí pea ʻoange ʻa e fatongia “ke foaki ki he masivá mo e faingataʻaʻiá” (T&F 42:34; vakai foki, T&F 41:9). ʻI he hanganaki atu ki he tūʻuta mai e Kāingalotu ne hiki mai mei Niu ʻIoke ki ʻOhaioó, naʻe “vēkeveke [ʻa Pīsope Pātilisi] ke ʻilo” fekauʻaki mo e founga ke teuteu ai ke feau ʻenau ngaahi fie maʻú (John Whitmer, ʻi he The Joseph Smith Papers, Histories, Volume 2: Assigned Histories, 1831–1847, 35). Naʻe tupu foki ha ngaahi fehuʻi kau ki he feituʻu naʻe pau ke fokotuʻu ai e kolo ko Saioné. Naʻe fifili e kāingalotu foʻou ʻo e Siasí pe ʻoku totonu ke nau palani ke nofo ʻosi ʻi ʻOhaiō pe teuteu ke toe hiki ki he feituʻu pē ʻe tuʻu ai ʻa Saioné. ʻI he ngaahi ʻuhingá ni naʻe fekumi ai e Palōfita ko Siosefa Sāmitá ki he fakahinohino ʻa e ʻEikí peá ne maʻu ʻa e fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48

Ko e fakahā ʻe he ʻEikí ki he Kāingalotú e founga ke tokoniʻi ai e kāingalotu ʻo e Siasí ʻe hiki mai mei Niu ʻIoke ki ʻOhaioó

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48:1–3. Tokoni ki he niʻihi kehé

Naʻe faleʻi ʻe he ʻEikí e Kāingalotu ʻi Ketilaní ke fakaʻaongaʻi e meʻa ʻoku nau maʻú ke tokoniʻi e kau papi ului foʻou ʻe tūʻuta mai ki ʻOhaioó. Naʻe foaki ʻe he fakahinohinó ni ki he kāingalotu ʻo e Siasí ha faingamālie ke fakahoko ai e ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻo e fakatapuí ne ʻomi ʻi he ngaahi fakahā kimuʻá (vakai, T&F 38:24–25, 35; 41:5; 42:30). Naʻe vahevahe ʻe Palesiteni Tōmasi S. Monisoni ha aʻusia ʻokú ne fakatātaaʻi e founga te tau lava ai ʻo tokoniʻi ʻa kinautolu ʻoku faingataʻaʻia ʻi he ʻaho ní:

“ʻI ha pō momoko ʻe taha ʻi he 1951, naʻe fai mai ha tukituki ʻi hoku matapaá. Naʻe fakafeʻiloaki mai ha tangata Siamane mei ʻOkiteni ʻIutā mo pehē mai, ʻKo Pīsope Monisoni koe?’ Naʻá ku talaange ʻio. Naʻe kamata ke ne tangi mo pehē mai, ʻʻOku hiki mai ki heni hoku tokouá, mo hono uaifí mo e fāmilí mei Siamane. Te nau nofo ʻi ho uōtí. Te ke lava haʻu mo kimautolu ke vakai ki he fale nofo totongi kuo mau maʻu maʻanautolú?’

“ʻI he fononga ko ia ki he fale nofo totongí, naʻá ne talamai ne teʻeki ke ne fesiofaki mo hono tokouá ʻi ha ngaahi taʻu lahi. ʻI he fakaʻauha he Tau Lahi ʻa Māmani Hono II, naʻe faivelenga hono tokouá ʻi he Siasí, naʻá ne hoko ko ha palesiteni fakakolo kimuʻa pea ʻave ia ʻe he taú ki he tau ʻi Lūsiá.

“Naʻá ku mamata ki he fale nofo totongí. Naʻe momoko mo fakataʻelata ia. Naʻe mafohifohi ʻa e valí, ʻuli e holisí pea ʻikai ha meʻa ʻi he ngaahi kōpaté. Naʻe tautau hifo ha foʻi ʻuhila uate fāngofulu mei he ʻato ʻo e loto falé, ʻo ʻasi hake ʻa e falikí mo ha foʻi ava fō lahi ʻi loto mālie. Naʻá ku ongoʻi fakaʻofaʻia moʻoni. Ne u fakakaukau, ‘Ko ha talitali fakamamahi moʻoni ʻeni ki ha fāmili kuo nau kātekina ha meʻa lahi.’ …

“… Ko e pongipongi hono hokó ko ha ʻaho Sāpate. ʻI heʻemau fakataha kōmiti uelofea fakauōtí, naʻe pehē mai ʻe ha taha hoku ongo tokoní, ʻPīsope, ʻoku ʻi ai ha meʻa ʻokú ke hohaʻa ki ai. ʻOku ʻi ai ha meʻa ʻoku hoko?’

“Ne u fakamatala kiate kinautolu ne ʻi aí ʻa e meʻa ne u aʻusia ʻi he pō kimuʻá, ʻi hono talaange e fakaikiiki ʻo e fale nofo totongi fakataʻelatá. Naʻe kiʻi lōngonoa ʻi ha ngaahi momeniti siʻi. Hili iá naʻe pehē mai ʻe Misa ʻEtilī, ko e kulupulita ʻo e kau taulaʻeiki lahí, ʻPīsope, naʻá ke pehē koā naʻe ʻikai fakaʻuhila feʻunga e fale nofo totongi ko iá pea naʻe fie maʻu ke fetongi e ngaahi naunau ʻi he peitó?’ Naʻá ku talaange ʻio. Naʻá ne hoko atu ʻo pehē, ʻʻOku ou ngāue fakaʻuhila totongi. Te ke fakangofua nai e kau taulaʻeiki lahi ʻi he uōtí ni ke nau fakauaea foʻou e fale nofo totongi ko iá? ‘Oku ou loto foki ke fakaafeʻi e kautaha ʻoku nau ʻomi ʻeku naunaú ke nau foaki mai ha sitou mo ha ʻaisi foʻou. Te ke fakangofua nai ia?’ …

“Naʻe tali mai leva ʻe Misa Palamafooti, ko e palesiteni ʻo e kau fitungofulú, ʻPīsope, ʻokú ke ʻiloʻi foki ʻoku ou ʻi he tafaʻaki fakakāpetí. ʻOku ou fie fakaafeʻi e kautaha ʻoku nau ʻomi ʻeku naunaú ke nau foaki mai ha kāpeti, pea ʻe faingofua ke fola ia ʻe he kau fitungofulú mo taʻofi ai e faliki ko ia ʻoku avá.’

“Naʻe lea hake leva ʻa Misa Pouteni, ko e palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá. Ko ha tangata ngāue vali totongi ia. Naʻá ne pehē mai, ʻTe u fakaleleiʻi ʻe au e valí. ʻE lava nai e kaumātuʻá ʻo vali mo holisi foʻou e fale nofo totongi ko iá?’

“Ko Sisitā Mila, ʻa e palesiteni Fineʻofá naʻe lea hoko haké. ʻKo kimautolu ʻi he Fineʻofá ʻoku ʻikai ke mau lavaʻi e fakakaukau ki he ngaahi kōpate ʻoku ʻikai siʻa meʻa aí. ʻE lava nai ke mau fakafonu ia?’

“He ʻikai teitei ngalo ʻa e ngaahi uike ʻe tolu ne hoko mai aí. Ne hangē ia naʻe kau kotoa e uōtí ʻi he ngāué. Ne ʻosi atu e ngaahi ʻahó pea naʻe tūʻuta mai e fāmili mei Siamané ʻi he taimi kuo fokotuʻú. Ne toe aʻu mai e tokoua mei ʻOkitení ki hoku matapaá. Naʻá ne leʻo tangi ʻi heʻene fakafeʻiloaki mai hono tokouá mo hono uaifí mo hona fāmilí. Naʻá ne pehē mai leva, ʻTe mau lava nai ʻo ʻalu ki he fale nofo totongí?’ ʻI heʻemau kaka hake ʻi he sitepu ki he fale nofo totongí, naʻá ne toutou pehē pē, ʻʻOku ʻikai ha meʻa feʻunga, ka ʻoku lahi ange ia ʻi he meʻa naʻa nau maʻu ʻi Siamané.’ Naʻe ʻikai ke ne lavelaveʻiloa ki he liliu kuo hokó pea ko e tokolahi ʻo kinautolu ne kau ki aí naʻa nau tatali mai ʻi loto ke mau aʻu atu.

“Naʻe fakaava atu ʻa e matapaá ke fakahaaʻi ha moʻui foʻou. Naʻe talitali kimautolu ʻe he nanamu ʻo e valí mo e holisi ne fakapepa foʻoú. Ne pulia atu e foʻi ʻuhila uate fāngofulú fakataha mo e ava ʻi he falikí naʻá ne hulungiá. Ne mau tuʻu ʻi ha kāpeti matolu mo fakaʻofoʻofa. Ne mau vakai ki ha sitou mo e ʻaisi foʻou ʻi he lue ki he peitó. Naʻe kei fakaava pē ʻa e ngaahi kōpaté; ka kuo fonu ʻa e funga laupapa kotoa pē ʻi he meʻakaí. Ne fai ʻe he Fineʻofá ʻenau ngāué ʻo hangē ko e angamahení.

“… Ne puke ʻe he tamaí hoku nimá, ʻi heʻene ʻiloʻi ko e meʻa kotoa ʻeni ʻaʻana, peá ne fakamālō mai. Naʻe hulu e ongo fakaeloto naʻá ne maʻú. …

“Naʻe taimi ke mau mavahe. ʻI heʻemau lue hifo ʻi he sitepú ki he mokomoko ʻo e poʻulí, naʻe tō ʻa e sinoú. Naʻe ʻikai fai ha lea. Faifai pea pehē hake ʻe ha kiʻi taʻahine, ʻPīsope, ʻoku ou ongoʻi lelei ange ʻi ha toe taimi kuó u ongoʻi kimuʻa. Te ke lava ʻo talamai hono ʻuhingá?’

“Naʻá ku tali ange ʻaki e folofola ʻa e ʻEikí: ʻKo e meʻa ʻi hoʻomou fai ia ki ha taha ʻoku kihiʻi siʻi hifo ʻi hoku kāingá ni, ko hoʻomou fai ia kiate au.’ (Mātiu 25:40.)” (“A Provident Plan—A Precious Promise,” Ensign, May 1986, 64–65).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48:4–6. “ʻOku teʻeki ai ke fakahā ʻa e feituʻú”

Naʻe poupouʻi ʻe he ʻEikí e Kāingalotú ke fakahaofi ha paʻanga ki he taimi ʻe fie maʻu ai ke nau fakatau ha kelekele ke langa ai e kolo ko Saioné. Naʻe teʻeki ke fakahā mai ʻe he ʻEikí ʻi he taimi ko iá ʻa e tuʻuʻanga ʻo Saioné tuku kehe pē hono fakahā ʻe tuʻu ia “ʻi he ngaahi ngataʻanga fonua ofi ki he kau Leimaná” (T&F 28:9). ʻI ha ngaahi māhina siʻi pē hono ʻomi e fakahā naʻe lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48, naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ki he kau taki ʻo e Siasí ʻe langa ʻa Saione ʻi Tauʻatāina, ʻi Mīsuli (vakai, T&F 52:2–3; 57:1–5).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 49: Fakalahi ki he Puipuituʻa Fakahisitōliá

ʻOku meimei ki he maile nai ʻe 15 ki he tafaʻaki fakatonga hihifo ʻo Ketilani, ʻi ʻOhaioó, naʻe ʻi ai ha haʻofanga ʻo e Sōsaieti Faaitaha ʻo e Kau Tui ki he Hāʻele ʻAnga Ua Mai ʻa Kalaisí. Naʻe angamaheni ke ʻiloa kinautolu ko e kau Sieká koeʻuhí ko ʻenau founga lotú, ʻa ia ʻoku kau ai e ueʻi honau sinó ʻi heʻenau hiva, hulohula, mo pasi ki he fasí. Naʻe tui e kau Sieká ne toe hāʻele mai ʻa Kalaisi ki māmani ko ha fefine, ko ʻAna Lī, ʻa ia naʻá ne taki e tui faka-Sieká. Naʻe tui e kau Sieká ki he nofo taʻemali kakató (ʻo fakaʻehiʻehi mei he nofo-malí mo e ngaahi vā fakasekisualé). Naʻe ʻikai ke nau lau naʻe mahuʻinga ʻa e papitaisó, pea naʻe taʻofi ʻe he niʻihi ʻa hono kai ʻo e kakanoʻi manú. ʻI he konga kimuʻa ʻo e 1831, naʻe ului ai ha mēmipa ʻo e kau Sieká ko Līmani Kopelī, ki he Siasí, peá ne fakaʻamu ʻe ō ʻa e kaumātuʻa ʻo e Siasí ʻo malanga ʻaki e ongoongoleleí ʻi he lotolotonga hono ngaahi kaungāmeʻá. Ka neongo ia, hangē ko ha niʻihi ʻo e kau papi ului foʻoú, naʻá ne hokohoko atu ke pikitai ki heʻene ngaahi tui hala kimuʻá. Naʻe fakahalaki ʻe he fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 49, ʻa ia naʻe maʻu ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻi he ʻaho 7 ʻo Mē, 1831, e ngaahi tui lahi ʻa e kau Sieká. ʻIkai ngata aí, naʻe uiuiʻi ʻa Sitenei Likitoni, Paʻale P. Pālati, mo Līmani Kopelī ke malanga ʻi he lotolotonga e kolo ʻo e kau Sieká. Hili ha taimi nounou pē hono ʻomi e fakahaá, naʻe ʻaʻahi e kau tangata ʻe toko tolú ni ki he kau Sieká pea naʻe fakangofua ke nau lau ia ki ha haʻofanga ne fakataha ai, ka naʻe fakafisingaʻi ʻe he kulupú ʻenau pōpoakí.

Naʻe fuakava ʻa Līmani Kopelī ʻi he ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻo e fakatapuí ke fakaʻatā ha tokolahi ʻo e Kāingalotu ne hiki mai mei Niu ʻIoké ke nofo ʻi hono fāmá, naʻe tuʻu ʻi Tomisoni, ʻOhaioó. Ka neongo ia, hili ha taimi nounou, naʻá ne maumauʻi ʻene fuakavá pea tuʻutuʻuni ke nau mavahe mei hono ʻapí. Naʻe fakaʻalongaua e tui ʻa Līmani ki he Fakafoki mai ʻo e Ongoongoleleí, pea naʻe ʻikai ke ne feohi kakato mo e Kāingalotú hili e taimi ko iá.

ʻĪmisi
historic site of Shaker village in North Union, Ohio

ʻI Māʻasi 1831, naʻe ʻaʻahi ai ha kau faifekau mei he Siasí ki he kolo ʻo e kau Sieká ʻi he feituʻu ko ʻení ʻi ʻIunioni Tokelau (Sieka Haiti), ʻOhaiō (vakai, T&F 49:1).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 49

Ko e uiuiʻi ʻe he ʻEikí ʻa Sitenei Likitoni, Paʻale P. Pālati, mo Līmani Kopelī ke malanga ki he kau Sieka ʻi he fakatokelau ʻo ʻOhaioó.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 49:1–4. “‘Oku nau fie ʻilo ʻa e moʻoní ʻo fakakonga pē, kae ʻikai ko hono kakató”

Naʻe fakamatala e ʻEikí “[naʻe] fie ʻilo [ʻe he kau Sieká] ʻa e moʻoní ʻo fakakonga pē, kae ʻikai ko hono kakató” (T&F 49:2). Neongo naʻe feinga e kau Sieká ke muimui ki he ʻOtuá, ka naʻe iku ʻo nau fakafisingaʻi e pōpoaki ʻo e Fakafoki mai e Ongoongoleleí ʻi hono akoʻi ʻe he kau faifekau ne uiuiʻi ke fakahā e folofola ʻa e ʻEikí kiate kinautolú. ʻOku mahuʻinga ke tali ʻe he fānau ʻa e ʻOtuá ʻa e ngaahi moʻoni fakatokāteline kotoa pē ʻoku hoko ko e konga ʻo e ongoongolelei taʻengatá. Naʻe fakamatalaʻi ʻe ʻEletā Keleni L. Peisi (1940–2017) ʻo e Kau Fitungofulú ʻa e founga ʻoku fili ai ʻe ha kāingalotu ʻe niʻihi ʻo e Siasí he ʻahó ni ke nau “ʻilo ʻa e moʻoní ʻo fakakonga pē”:

“ʻOku ʻi ai ha niʻihi hotau kaingalotú ʻoku nau talangofua filifili pē. Ko e palōfitá ʻoku ʻikai ko ha taha ʻokú ne fakaʻaliʻali mai ha ngaahi moʻoni kehekehe ʻa ia ʻoku tau tauʻatāina ke fili mei ai. … ʻOku ʻikai fai ʻe ha palōfita ha savea ke ʻiloʻi ʻa e fili manakoa tahá. ʻOkú ne fakahā mai ʻa e finangalo ʻo e ʻEikí kiate kitautolu. …

“ʻI he 1831, ne fie ʻomi ʻe ha niʻihi ʻo e kau papi uluí ha niʻihi ʻo ʻenau ngaahi tui kimu‘á ki he Siasí. Ko ʻetau palopalema he ʻaho ní, ko e kau mēmipa ʻoku ngali vaivaingofua ki he ngaahi ākenga ʻi he sosaietí (mo e kau manuki ʻoku ʻikai kau mo kinautolú) pea nau loto ke liliu ʻe he Siasí e meʻa ʻoku nau taukaveʻí ke fakafiemālie kiate kinautolu. ʻOku hā maʻuiʻui ange kiate kinautolu ʻa e tokāteline ʻi he tafaʻaki ʻā ʻe tahá.

“ʻOku kaungatonu he ʻahó ni ʻa e faleʻi ʻa e ʻEikí ʻi he 1831: ‘Vakai, ʻoku ou pehē kiate kimoutolu, ʻoku nau fie ʻilo ʻa e moʻoní ʻo fakakonga pē, kae ʻikai ko hono kakató, he ʻoku ʻikai te nau totonu ʻi hoku ʻaó pea kuo pau ke nau fakatomala.’ (T&F 49:2.)

“ʻOku fie maʻu ke tau tali kakato ʻa e moʻoní—hono kotoa—‘ʻai … ʻa e mahafu tau kotoa ʻo e ʻOtuá’ (Eph. 6:11), pea ngāue ki hono langa hake ʻo e puleʻangá” (“Follow the Prophet,” Ensign, May 1989, 26).

Hangē ko ia naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Tāleni H. ʻOakesí, ʻoku fie maʻu ʻe he ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí ke tau taʻofi e ngaahi founga ʻoku fepaki mo e ngaahi akonaki ʻo e ongoongoleleí, ʻi heʻetau hoko ko e kau mēmipa ʻo e Siasí:

“ʻOku ʻi ai ha founga ke tokoniʻi ai kitautolu ko e kau mēmipa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ke tau tauhi e ngaahi fekau ʻa e ʻOtuá, ʻa ia ʻoku tau ui ko ha tukufakaholo ʻo e ongoongoleleí. Ko e founga makehe ia ʻo e moʻuí, ko ha ngaahi tuʻunga ʻulungaanga, ngaahi ʻamanaki mo ha ngaahi tōʻonga ʻoku faitatau ai e mēmipa kotoa pē. ʻOku maʻu e tukufakaholo ko ʻeni ʻo e ongoongoleleí mei he palani ʻo e fakamoʻuí, ngaahi fekau ʻa e ʻOtuá, pea mo e ngaahi akonaki ʻa e kau palōfita moʻuí. ʻOkú ne fakahinohinoʻi kitautolu ʻi he founga ke ʻohake ai hotau fāmilí pea mo ʻetau moʻui fakafoʻituituí. …

“Ke tokoni ki hono kāingalotu he funga māmaní, ʻoku akoʻi kitautolu ʻe he Siasí ke tukuange ha faʻahinga tukufakaholo fakatāutaha pe fakafāmili pe ha faʻahinga founga ngāue ʻoku fepaki mo e ngaahi akonaki ʻa e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí mo e tuʻunga moʻui ko ʻeni ʻo e ongoongoleleí” (“Ko e Tukufakaholo ʻo e Ongoongoleleí,” Liahona, Māʻasi 2012, 22–23).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 49:7. ʻOku ʻikai ʻilo ʻe ha taha ʻa e taimi pe ʻaho ʻo e Hāʻele ʻAnga Ua Mai ʻa Sīsū Kalaisí

Naʻe tui e kau Sieká kuo ʻosi hoko e Hāʻele ʻAnga Ua Mai ʻa Sīsū Kalaisí pea naʻá Ne toe hāʻele mai ko ha fefine ko ʻAna Lī. Ko e tui ko ʻení ko ha sīpinga ia ʻo e ngaahi akonaki loi naʻe kikiteʻi ʻe he Fakamoʻuí ʻe hoko ʻi he ngaahi ʻaho fakaʻosí:

“Vakai … kapau ʻe pehē atu ʻe ha tangata kiate kimoutolu, Vakai, ʻoku ʻi heni ʻa Kalaisi, pe ʻi hena, ʻoua te mou tui ki ai;

“Koeʻuhí ʻi he ngaahi ʻaho ko iá ʻe tuʻu hake foki ʻa e kau Kalaisi loi, mo e kau palōfita loi, pea te nau fakahā ʻa e ngaahi fakaʻilonga lalahi mo e ngaahi meʻa fakaofo, pea ko ia, kapau ʻe lava, te nau kākaaʻi ʻa e kakai filí, ʻio, ʻa ia ko e kakai kuo fili ʻo fakatatau ki he fuakavá. …

“Ko ia, kapau te nau pehē atu kiate kimoutolu: Vakai, ʻoku ʻi he toafá ia; ʻoua te mou ʻalu ki ai: Vakai, ʻoku ʻi he ngaahi loki liló ia; ʻoua ʻe tui ki ai;

“He hangē ko e ulo atu ʻa e maama ʻo e pongipongí mei he hahaké, ʻo ulo atu ʻo aʻu ki he hihifó, ʻo ʻufiʻufi ʻa e fonuá kotoa, ʻe pehē pē foki mo e hāʻele mai ʻa e Foha ʻo e Tangatá” (Siosefa Sāmita—Mātiu 1:21–22, 25–26).

Naʻe fakatokanga e Palōfita ko Siosefa Sāmitá (1805–1844) kau kiate kinautolu ʻoku pehē ʻoku nau ʻilo e taimi ʻo e Hāʻele ʻAnga Ua Mai ʻa e Fakamoʻuí ʻo pehē: “Naʻe ʻikai ke teitei fakahā ʻe Sīsū Kalaisi ki ha tangata ʻa e taimi totonu ʻe toe hāʻele mai aí [vakai, Mātiu 24:36; T&F 49:7]. Mou ō ʻo lau ʻa e Folofolá, pea he ʻikai ke mou maʻu ʻe kimoutolu ai ha houa pau mo totonu ʻe hāʻele mai ai; pea ko kinautolu kotoa pē ʻe lea peheé ko e kau faiako loi” (Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Siosefa Sāmita, 291).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 49:15–17. Kuo tuʻutuʻuni ʻe he ʻOtuá ʻa e nofomalí

Naʻe faʻu ʻe he kau Sieká ha kolo ʻa ia naʻe nofo mavahevahe ai e kakai tangatá mo fafiné pea taʻofi mei he malí mo e maʻu fānaú. Naʻe fakamatalaʻi ʻe he ʻAposetolo ko Paulá e ngaahi akonaki hala ʻe iku ki he hē mei he moʻoní ʻi he ngaahi ʻaho fakaʻosí, kau ai e “fekau ke ʻoua naʻa malí” (vakai, 1 Tīmote 4:1, 3).

ʻI ha fanongonongo naʻe fai ʻi he 1995, naʻe fakahā ai ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí mo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá “ko e mali ʻi ha vā ʻo ha tangata mo ha fefine naʻe tuʻutuʻuni ia ʻe he ʻOtuá pea ko e fāmilí ko e uho ia ʻo e palani ʻa e Fakamoʻuí ki he ikuʻanga taʻengata ʻo ʻEne fānaú” (“Ko e Fāmilí: Ko Ha Fanongonongo ki Māmani,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2010, 129).

ʻĪmisi
bride and groom outside the Curitiba Brazil Temple

Naʻe fakahā ʻe he ʻEikí “kuo tuuʻtuʻuni ʻe he ʻOtuá ʻa e nofo malí ki he tangatá” (T&F 49:15).

Naʻe fakamatalaʻi ʻe ʻEletā L. Tomu Peuli (1922–2015) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, ʻa e ʻuhinga ʻoku matuʻaki mahuʻinga ai e nofo-malí mo e fāmilí ʻo pehē:

“ʻOku fakatefito kotoa e tui fakalotu ʻo ʻetau ongoongolelei kuo fakafoki maí, ʻi he fāmilí mo e fuakava foʻou mo taʻengata ʻo e malí. …

“ʻOku tau tui ko e ngaahi haʻi ʻo e nofomalí mo e fāmilí ʻoku lava ke hoko atu ia hili ʻa e maté—ʻe kei tuʻuloa pē ʻo aʻu ki he maama ka hoko maí, ʻa e mali naʻe fakahoko ʻe kinautolu ʻoku nau maʻu ʻa e mafai totonú ʻi Hono ngaahi temipalé. ʻOku ʻikai ke kau e ngaahi foʻi lea ko e ʻkae ʻoua ke toki fakamāvae kitaua ʻe he maté’ ʻi heʻetau ouau mali temipalé ka ʻoku pehē ai, ʻki he nofo fakataimí pea mo hono kotoa ʻo e nofo taʻengatá.’

“ʻOku tau toe tui foki ʻoku ʻikai ke ngata pē he hoko ʻa e fāmili mālohi tukufakaholó ko e tefitoʻi ʻiuniti ia ʻo ha sosaieti ʻoku maʻumaʻuluta, malu fakaʻekonōmika mo ha taufatungamotuʻa mahuʻinga ʻoku pau—ka ʻoku nau toe hoko ko e tefitoʻi ʻiuniti ia ʻo e nofo taʻengatá pea mo e fonua mo e puleʻanga ʻo e ʻOtuá. …

“Koeʻuhí ʻoku tau tui ʻoku taʻengata ʻa e nofomalí mo e fāmilí, ʻoku tau loto ai ke taaimuʻa ʻa e Siasí mo kau ʻi he ngaahi ngaʻunu fakamāmani lahi ke fakamālohia kinautolú” (“ʻUhinga ʻOku Mahuʻinga ai e Malí mo e Fāmilí—He Feituʻu Kotoa pē ʻo e Māmaní,” Ensign pe Liahona, Mē 2015, 41).

Paaki