„3. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Vaimsete teadmiste omandamine” Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal (2019)
„3. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal” Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal
3. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal
Vaimsete teadmiste omandamine
Mõnikord leiame õpetuse, tavade või Kiriku ajaloo kohta uut informatsiooni, mis meid üllatab või küsimusi tekitab. See, kuidas te oma küsimusi sõnastate ja kuhu te vastuste saamiseks pöördute, võib teie tunnistust kas tugevdada või nõrgendada. Uurides, kuidas vaimseid teadmisi omandada, tooge välja põhimõtted, mis võivad aidata teil Issanda viisil vastuseid otsida.
1. osa
Kas on normaalne, kui Kiriku kohta tekivad küsimused?
Pühakirjad innustavad korduvalt meid Jumalale küsimusi esitama (vt Jb 1:5; ÕL 88:63). Esimeses Presidentkonnas teenides õpetas president Dieter F. Uchtdorf:
Mu kallid noored sõbrad! Oleme küsimuste esitajad. Oleme seda alati olnud, kuna teame, et uurimine viib tõeni. Just sellest sai Kirik kunagi alguse – ühest noorest mehest, kellel olid küsimused. Tegelikult ei tea ma, kuidas saab avastada tõde ilma küsimusi esitamata. ‥ Uurimisest sünnib tunnistus. ‥ Küsimuste esitamine pole nõrkuse märk. See on märk arengust. (The Reflection in the Water. Kiriku haridussüsteemi pühalik koosolek, 1. nov 2009, broadcasts.ChurchofJesusChrist.org)
Taevasel Isal ja Jeesusel Kristusel on heameel meile teadmisi ja mõistmist anda. Me kasvame vaimselt, kui siiralt ja usus küsimusi esitame ja vastuseid otsime. Pidage meeles, et kui Issand aitab meil Temasse uskuma õppida, ei pruugi Ta igale küsimusele, mis meil selles elus on, vastust anda. Tegelikult ei pea me selleks, et tunnistust saada ja tõe tunnistajana seista, kõikidele küsimustele vastuseid saama. Siiraste küsimuste esitamine võib aidata meil õppida ja kasvada.
Pange oma mõtted kirja
Kirjutage selleks jäetud kohta mõningad küsimused, mida olete usu, vaimsuse, evangeeliumi või Kiriku kohta kuulnud või mis teil endal on tekkinud.
Õpilased: saatke üks-kaks neist küsimustest tekstisõnumi või e-kirjaga oma instituudiõpetajale. Ta hoiab teie küsimused anonüümsetena, kuid võib neid tunnis kasutada, et harjutada Issanda viisil vastuste otsimist. Need küsimused aitavad samuti teie õpetajal paremini mõista teie muresid ja seda, kuidas neid kursuse ajal lahendada. Jätkates uurimist, otsige põhimõtteid, mis võivad teile õpetada, kuidas rasketele küsimustele vastuseid leida.
2. osa
Kuidas Issand tahab, et ma küsimustele vastuseid ja vaimseid teadmisi otsiksin?
Järgmised põhimõtted võivad teil aidata leida küsimustele vastuseid ja lahendada muresid Issanda viisil:
-
Tegutsege usus.
-
Uurige mõisteid ja küsimusi igavikulisest vaatenurgast.
-
Otsige suuremat mõistmist jumalikult määratud allikate kaudu.
Kui uurite neid vaimsete teadmiste omandamise põhimõtteid, võiksite soovi korral märkida ära tähtsamad avaldused või punktid, mis teile silma jäid, nii et võiksite neid tunnis jagada ja neile hiljem viidata.
Tegutsege usus
Usk saab alguse sellest, kui usutakse, et Jumal elab, teab kõiki asju ja on kogu tõe allikas. Me tegutseme usus, kui me otsustame usaldada Jumalat ja pöörduda Tema poole siiralt palvetades, Tema õpetusi uurides ja Tema käskudele kuuletudes. Issand innustab meid: „Ärge kahelge, vaid uskuge” (Mr 9:27). Kui loome oma igapäevaelus usus tegutsemise harjumuse, ehitame Jeesuse Kristuse kindlale alusele, mis tagab, et jääme tugevaks isegi siis, kui seisame silmitsi raskete küsimuste või probleemidega (vt Hl 5:12).
Kui puutute kokku informatsiooni või väidetega, mida te ei mõista või mis panevad teie usu proovile, ei ole teil vaja oma tunnistuses või varasemates vaimsetes kogemustes kahelda. Sellistel hetkedel on vanem Jeffrey R. Holland nõu andnud: „Ärge sattuge paanikasse ega taganege! Ärge kaotage enesekindlust! Ärge unustage oma kunagisi tundeid! Ärge lakake usaldamast [vaimseid] kogemusi, mis teil on olnud” (Remember How You Felt. – New Era, aug 2004, lk 6). Selle asemel „hoidke kinni sellest, mida te juba teate, ja pidage vastu, kuni te saate rohkem teada.” (Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents).
Kui te hoiate kinni sellest, mida te juba teate, pidage meeles, et hoiak ja eesmärk küsimuste esitamisel ja vastuste otsimisel mõjutavad suuresti meie võimet Püha Vaimu kaudu õppida. See protsess nõuab alandlikkust, siirust ja tõsist kavatsust tegutseda Issandalt saadud tõe ajel.
Kui Joseph Smith seisis silmitsi religioosse atmosfääriga, kus „erinevate usulahkude vahel oli nii palju segadust ja vaidlusi” (JSA 1:8), oleks ta võinud kergesti heituda, lastes kahtlusel oma südant närida ning jäädes „pimedusse ja segadusse” (13. s). Selle asemel uuris ta pühakirju ja teda liigutas sügavalt salmis Jaakobuse 1:5 olev sõnum „küsige Jumalalt”. Tegutsedes usus, läks ta metsa ja „laskus põlvili ja hakka[s] väljendama Jumalale oma südamesoove” (JSA 1:15). Tema siirale palvele vastati taevase nägemusega. Ta lahkus metsasalust olles enda jaoks teada saanud oma küsimuste vastused (vt 20. s).
Mõtisklemine õppetunniks valmistumisel
Mõelge ühele küsimusele, mille varem kirja panite. Kuidas võiksite teie või keegi teine, kel see küsimus on, oma küsimustele vastuseid ja edasist juhatust otsides usus tegutseda?
Uurige mõisteid ja küsimusi igavikulisest vaatenurgast
Selleks, et uurida õpetuslikke mõisteid, küsimusi ja sotsiaalseid probleeme igavikulisest vaatenurgast, peame vaatlema neid päästmisplaani ja Päästja õpetuste kontekstis. Me otsime Püha Vaimu abi, et näha asju nii, nagu Issand neid näeb (vt 1Kr 2:5, 9–11). Selline lähenemine aitab meil näha asju Issanda vaatenurgast, mitte maisest vaatenurgast. Võime seda teha, esitades küsimusi, nagu „Mida ma juba tean Taevasest Isast, Tema plaanist ja sellest, kuidas Ta oma lastega läbi käib?” ja „ Millised evangeeliumi õpetused on selle mõiste või probleemiga seotud või selgitavad seda?”
Ka ajaloolisi sündmusi puudutavaid küsimusi tuleks uurida igavikulisest vaatenurgast. Samuti võib olla kasu sellest, kui uurida ajaloolisi küsimusi nende õiges ajaloolises kontekstis, võttes arvesse tolle ajaperioodi kultuuri ja norme, mitte tänapäeva vaatenurki ja suhtumist. Näiteks kui leidsite 19. sajandist esivanema, kes abiellus 14- või 15-aastaselt, võite suhtuda sellesse kui kohutavalt varajasse abielusse, kui te ei mõista, et tol ajal polnud see haruldane.
On tähtis meeles pidada, et ajaloolised üksikasjad ei kanna endas talituste, lepingute ja õpetuse päästvat väge. Lasta end segada vähemtähtsatest üksikasjadest ja jääda selle pärast ilma taastamises avalduvast imest, on sama, mis analüüsida kingikarpi, eirates kingituse enda imelisust.
Pange oma mõtted kirja
Otsige suuremat mõistmist jumalikult määratud allikate kaudu
Kujutage ette, et võõras inimene süüdistab mõnda teie lähedast millegi valesti tegemises. Kuidas te teete kindlaks, kas ta räägib tõtt või eksib? Milline oht võib olla võõra inimese uskumises ilma asja lähemalt uurimata?
Internetis on meil informatsioonile enneolematu ligipääs. Samas pakub internet meile tohutul hulgal mitteusaldusväärset informatsiooni. Kuna internet eksitavat, segadusse ajavat või valet informatsiooni automaatselt ei filtreeri, peame seda ise tegema. President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on hoiatanud: „Peame olema tõeotsingul ettevaatlikud ja valima, millisest allikast seda otsime” (Tõde ja plaan, 2018. aasta sügisene üldkonverents).
Osana Issanda määratud vaimsete teadmiste saamise protsessist on Ta seadnud allikaid, mille kaudu Ta oma lastele tõde ja juhatust ilmutab. Need jumalikult määratud allikad on Kristuse valgus, Püha Vaim, pühakirjad, Kiriku juhid ja ustavad pereliikmed. Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum – tänapäeval maa peal olevad Issanda prohvetid – on olulised tõeallikad. Issand on valinud ja pühitsenud need inimesed kõnelema Tema nimel.
Me võime õppida tõde ka teiste usaldusväärsete allikate kaudu. Kuid siirad tõeotsijad peaksid olema ettevaatlikud mitteusaldusväärsete infoallikate suhtes. Kui õpime tundma ära ja vältima mitteusaldusväärseid allikaid, kaitseb see meid valeinfo ja nende eest, kes püüavad usku hävitada. Järgmised küsimused ja juhised võivad aidata meil allikate usaldusväärsust kindlaks teha:
Allikate hindamise küsimused
-
Millised on autori kvalifikatsioon, kavatsused ja võimalik erapooletus?
President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on õpetanud, et me peaksime „suhtuma ettevaatusega infojagaja ajendisse. ‥ Meie isiklikud otsused peaksid lähtuma sellistest allikates, mis on sel teemal kompetentsed ja vabad isekaist ajendeist.” (Dallin H. Oaks. Tõde ja plaan, 2018. a sügisene üldkonverents).
-
Kui lähedalt on autor kirjeldatud sündmustega seotud?
Kui allikas käsitleb midagi Kiriku ajaloost, küsige endalt, kui kaugel on allikas kõnealusest sündmusest. Teiste ja kolmandate isikute räägitud lood on sageli vähem usaldusväärsed.
-
Kas autor eirab teadlikult olemasolevaid tõendeid, et juhtida eksiteele?
Mõned autorid jätavad meelega tähtsaid fakte välja ja eiravad tähtsaid tõendeid, et toetada enda vaatenurka.
-
Kas selles allikas esitatud õpetused ja sündmused väljendavad tolle aja, koha ja olukorra õiget konteksti?
Mõned õpetused ja ajaloosündmused võivad olla segadusttekitavad, kui need vastava aja ja koha kontekstist välja rebitakse. Ajalooline kontekst sisaldab samuti teisi tol ajal toimunud sündmusi (näiteks sõjad, majanduskriisid ning sotsiaalsed ja poliitilised liikumised) ning antud aja ja tegevuspaiga kultuuri ja demograafiat.
-
Kas neist õpetustest ja sündmustest räägivad ka teised usaldusväärsed allikad?
Teiste usaldusväärsete allikate tugi aitab tagada õpetuse ja ajaloosündmuste täpsust.
Allikate hindamise küsimused
Mõtisklemine õppetunniks valmistumisel
Võtke mõni minut, et uurida Kiriku kodulehte, evangeeliumi raamatukogu või pühakirju, et leida allikaid, mis võiksid aidata teil või kellelgi, keda teate, teie poolt varem kirja pandud küsimuste osas suuremat mõistmist otsida. Mõtisklege selle üle, millist rolli on Püha Vaim teie elus mänginud, kui olete allikaid hinnanud ja tõde otsinud.