„8. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Elu pärast surma”, Mormoni Raamatu õpetussõnad ja õpetus: õpetaja materjal (2021)
„8. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal”, Mormoni Raamatu õpetussõnad ja õpetus: õpetaja materjal
8. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal
Elu pärast surma
President Russell M. Nelson õpetas: „Surma ei peaks vaatama kui vaenlast. Täieliku mõistmise ja ettevalmistuse korral asendab usk hirmu. Lootus asendab meeleheite” (Doors of Death. – Ensign, mai 1992, lk 74). Seda ettevalmistavat materjali uurides mõtisklege, mida Mormoni Raamat õpetab surmast ja elust pärast surma, mis võiks aidata teil „valmistu[da] Jumalaga kohtumiseks” (Al 12:24).
1. osa
Mis juhtub pärast surma?
Pärast seda, kui Korianton, Alma noorema poeg, oli teenimistöö jätnud ja seksuaalse patu toime pannud, rääkis tema isa temaga tema tegude tõsidusest. Alma tajus, et Korianton muretses surmajärgse elu ja patustajat ootava karistuse pärast. Alma õpetas oma pojale, et kuigi kõik tõusevad surnuist, siis ainult õigemeelsed elavad koos Jumalaga (vt Al 40:1, 9–10, 25–26). Ta selgitas ka, mis juhtub meie vaimuga surma ja ülestõusmise vahelisel ajal.
President Joseph Fielding Smith õpetas fraasi „võetakse koju selle Jumala juurde, kes andis neile elu” kohta:
„[See fraas] tähendab lihtsalt seda, et nende surelik elu on jõudnud lõpule ja nad on naasnud vaimude maailma, kus neid määratakse nende tegude järgi mingisse kohta koos õigete või ülekohtustega, et seal ülestõusmist oodata. (Joseph Fielding Smith. Answers to Gospel Questions. – koost Joseph Fielding Smith Jr. (1958), 2 kd, lk 85)
President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast ütles vaimumaailma kohta järgnevat:
„Teame pühakirjadest, et pärast seda, kui meie keha sureb, jätkub meie elu vaimudena vaimumaailmas. Pühakirjad õpetavad samuti, et see vaimumaailm jaguneb nende vahel, kes on olnud õigemeelsed ehk õiglased, ja nende, kes on olnud pahelised. Pühakirjad kirjeldavad samuti, kuidas mõned ustavad vaimud õpetavad evangeeliumi neile, kes on olnud pahelised või sõnakuulmatud (vt 1Pt 3:19; ÕL 138:19–20, 29, 32, 37). Kõige tähtsam on see, et tänapäeva ilmutus avaldab, et vaimumaailmas jätkub päästmistöö (vt ÕL 138:30–34, 58), ja kuigi meid innustatakse mitte viivitama oma meeleparandusega surelikkuses (vt Al 13:27), õpetatakse meile, et meeleparandus on võimalik ka seal (vt ÕL 138:58).” (Looda Issanda peale. – 2019. a sügisene üldkonverents)
2. osa
Kuidas saab ülestõusmisse uskumine meile lootust anda?
Kui Alma ja Amulek õpetasid Ammoniiha rahvast, proovis Seesromi-nimeline seadusetundja väänata Amuleki sõnu ja õõnestada tema õpetusi Jeesuse Kristuse kohta. Vastuseks tunnistas Amulek julgelt, et ülestõusmine ja päästmine patust saavad tulla ainult Jeesuse Kristuse kaudu.
Ülestõusmise tähtsuse kohta tunnistades õpetas endine Noorte Naiste üldjuhataja Susan W. Tanner:
„Need pühad kehad, mille eest me nii tänulikud oleme, kannatavad ka loomulike piirangute all. Mõned inimesed on sündinud puudega ja mõned kannatavad oma haiguse valusid läbi kogu oma elu. Me kõik kogeme vananedes, kuidas meie kehad hakkavad tasapisi hääbuma. Kui see juhtub, igatseme me seda aega, mil meie kehad saavad tervendatud ja terveks. Me ootame pikisilmi ülestõusmist, mille tegi võimalikuks Jeesus Kristus. ‥ Ma tean, et Kristuse kaudu võime me kogeda rõõmu täiust, mis on võimalik vaid siis, kui vaim ja mateeria on lahutamatult ühte seotud.” (Vt ÕL 93:33.) (Keha pühadus. – 2005. a sügisene üldkonverents)
3. osa
Mida võime teha, et olla paremini valmistunud Jumalaga kohtumiseks?
Mitu aastat pärast Ammonihas õpetamist läksid Alma ja Amulek järgmisele misjonile, seekord usust taganenud soramlaste sekka. Almal ja Amulekil oli edu alandlikuma rahva seas. Pärast seda, kui ta oli õpetanud inimesi vaatama Jeesuse Kristuse poole ja uskuma Tema lepituse väesse, kutsus Alma neid valmistuma Jumalaga kohtumiseks.
Kõneledes Jumalaga kohtumiseks valmistumise tähtsusest, ütles president Henry B. Eyring Esimesest Presidentkonnast:
„Ühel päeval” on sõnakombinatsioon, milles peitub oht, kui see tähendab, et „täna mitte”. „Ühel päeval teen ma meeleparandust.” „Ühel päeval annan ma talle andeks.” ‥
Pühakirjad teevaks selgeks, milline oht on viivitamisel. ‥ „Tänane päev” on hinnaline Jumala and. Mõte „ma ühel päeval teen” võib röövida meilt ilmalikud võimalused ja igaviku õnnistused.” (Tänane päev. – 2007. a kevadine üldkonverents)
Kui Alma noorem teenis inimesi Sarahemla maal, esitas ta palju mõtlemapanevaid küsimusi, et aidata neil mõtiskleda selle üle, mida nad peavad tegema, et olla valmis seisma Jumala ees (vt Al 5).