„21. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Uhkusest ülesaamine”, Mormoni Raamatu õpetussõnad ja õpetus: õpetaja materjal (2021)
„21. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal”, Mormoni Raamatu õpetussõnad ja õpetus: õpetaja materjal
21. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal
Uhkusest ülesaamine
Üks vaimne oht, mida Mormoni Raamatus rõhutatakse on uhkuse patt. Sellest ülestähendusest õpime, kuidas uhkus rikkus Lehhi perekonna harmoonia, tõi Issanda Kirikusse lahkhelisid, põhjustas lugematul arvul sõdasid ning lõpuks viis nefilaste tsivilisatsiooni hävinguni. President Ezra Taft Benson on hoiatanud: „Uhkus on universaalne patt ja suur pahe.” (Beware of Pride. – Ensign, mai 1989, lk 6) Tunniks valmistudes otsige õpetusi, mis võivad aidata teil leida üles märke uhkusest omaenda elus. Samuti mõtisklege, kuidas Jeesuse Kristuse õpetused ning eeskuju võivad teil aidata patust üle saada.
1. osa
Kuidas võime paremini ära tunda uhkuse kahjulikku mõju oma elus?
Pärast Nefi surma tegi Jaakobile muret nefilaste seas suurenev pahelisus. Issand käskis Jaakobil inimesi pattude eest hoiatada (vt Jb 1:15–2:4, 11). Kuulekalt rääkis Jaakob rahvale templis nende pattudest, kaasa arvatud sellest, kuidas nende rikkus viis neid Issandast eemale.
Mormoni Raamatu lõpus tunnistasid Mormon ja Moroni, kuidas uhkusest mitte meele parandamine viis nefilaste täieliku hävinguni (vt Mn 8:27). Olles näinud nende hävingut sai Moroni nägemuse, et uhkus on probleem ka meie päevil.
1989. aastal pidas president Benson pöördelise kõne uhkusest. Kui loete järgmist katkendit tema kõnest, siis märkige soovi korral ära võtmesõnad ja -fraasid, mis kirjeldavad uhkuse põhiolemust.
„Enamik meist näeb uhkuses enesekesksust, eneseimetlust, upsakust, ülbust või kõrkust. Kõik need on patu osad, aga põhiline osa on siiski veel puudu.
Uhkuse peamine tunnus on vaen – vaen Jumala ja vaen kaasinimeste vastu. Vaen tähendab „vihkamist, vaenulikkust või vastuseisu”. See on vägi, mille kaudu Saatan meid valitseda soovib.
Uhkus on oma olemuselt võistlev. Me vastandame enda tahte Jumala tahtega. ‥
Uhked ei suuda leppida, et Jumal nende elu juhib. (Vt Hl 12:6.) ‥
Uhked teevad igast inimesest oma vastase, võisteldes teistega intelligentsuses, arvamustes, tegudes, jõukuses, andekuses või igas teises maiselt mõõdetavas asjas. C. S. Lewis ütles: „Uhkus ei tunne rõõmu mitte selle üle, et tal midagi on, vaid ainult selle üle, et seda on rohkem kui teistel. ‥ Võrdlemine teeb teid uhkeks: selle nautimine, et olete teistest üle. Kui võistlusmoment kaob, kaob ka uhkus.” (Mere Christianity, New York: Macmillan, 1952, lk 109–110) ‥
Hirm inimeste hukkamõistu ees väljendub püüetes pälvida nende heakskiitu. ‥
Enamik meist peab uhkust tipus olijate patuks. Me peame uhketeks näiteks rikkaid ja harituid, kes teiste peale ülalt alla vaatavad. (Vt 2Ne 9:42.) Ent meie seas on maad võtnud palju levinum pahe – alt üles vaatajate uhkus. See võib väljenduda nii mitmel erineval viisil, näiteks teistes vigade otsimises, keelepeksmises, laimamises, nurisemises, üle oma võimete elamises, kadeduses, himustamises, tänu ja kiituse tagasihoidmises, et mitte teisi tõsta, suutmatuses andestada ja kadeduses.” (Beware of Pride. – Ensign, mai 1989, lk 4–5)
2. osa
Kuidas ületada uhkuse pattu?
Pärast seda, kui Jaakob oli oma rahvast hoiatanud uhkuse patu eest, õpetas ta neile tähtsaid tõdesid sellest, kuidas sellest patust üle saada.
Mormoni Raamatus muutusid nefilased mitmeid kordi uhkeks. Näiteks pärast pika sõja võitmist Gadiantoni röövlite vastu saatis nefilasi maal edu ja nad muutusid uhkeks ning hakkasid endid hindama oma rikkuste ja teadmiste järgi. Mõned hakkasid taga kiusama neid, kellel ei olnud elus sama hästi läinud. (Vt 3Ne 6:4–12.)
President Benson õpetas uhkusest ülesaamise kohta järgmist:
„Uhkuse vastumürk on alandlikkus – tasadus ja alistumine. (Vt Al 7:23.) ‥
Otsustagem olla alandlikud.
Me võime otsustada olla alandlikud, saades võitu vaenust oma vendade ja õdede vastu; hinnata neid nagu iseennast ja tõsta nad endaga samale tasemele või kõrgemale. [Vt ÕL 38:24.]
Me võime otsustada olla alandlikud, kuulates teiste nõu ja manitsusi. [Vt Jk 4:10.]
Me võime otsustada olla alandlikud, andestades neile, kes on meid solvanud. [Vt 3Ne 13:11, 14; ÕL 64:10.]
Me võime otsustada olla alandlikud, isetult teisi teenides. (Vt Mo 2:16–17.)
Me võime otsustada olla alandlikud, minnes misjonile ja jutlustades jumalasõna, mis võib ka teisi alandlikuks muuta. [Vt Al 4:19.]
Me võime otsustada olla alandlikud, käies sagedamini templis.
Me võime otsustada olla alandlikud, tunnistades ja hüljates oma patud ning sündides Jumalast. [Vt ÕL 58:43.]
Me võime otsustada olla alandlikud, armastades Jumalat, allutades oma tahte Tema tahtele ja seades Tema oma elus esikohale. [Vt 3Ne 11:11.]” (Beware of Pride. – Ensign, mai 1989, lk 6–7)