2023
Kau Fakamoʻoni ʻo e Toetuʻú
ʻEpeleli 2023


“Kau Fakamoʻoni ʻo e Toetuʻú,” Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú, ʻEpeleli 2023.

Haʻu, ʻo Muimui ʻIate Au

Toetuʻu

Kau Fakamoʻoni ʻo e Toetuʻú

ʻE lava ke tokoniʻi koe ʻe he kau fakamoʻoni ʻo e Fakamoʻui kuo toetuʻú ʻi he Fuakava Foʻoú ke ke maʻu haʻo fakamoʻoni pē ʻaʻau.

ʻĪmisi
Sīsū Kalaisi kuo toetuʻú mo Mele Makitaline

Kuó Ne Toe Tuʻu, tā ʻe Greg Olsen

ʻI he pongipongi Sāpate hili hono Tutuki ʻo Sīsū Kalaisí, naʻe haʻu ʻa Mele Makitaline ki he fonualoto ne tuku ai Hono sinó. Naʻá ne ʻilo ai kuo tekaʻi ʻa e fuʻu maka lahí pea ʻikai ha meʻa ʻi he fonualotó.

Naʻe tangi ʻa Mele ʻi heʻene tui kuo ʻave ʻa e sino ʻo e Fakamoʻuí. Naʻe haʻu ha taha kiate ia ʻo ʻeke ange, “Fefine, ko e hā ‘okú ke tangi aí?”

Naʻe ʻikai ke fakatokangaʻi ʻe Mele ʻa e leʻo naʻe lea kiate iá. ʻI heʻene fakakaukau ko e tauhi ngoué, naʻá ne pehē ange, “Tala mai kiate au pe kuó ke tuku ki fē ia, pea te u ʻave ia.”

Naʻe tali ange ʻe he leʻó, “Mele.”

Naʻe ʻiloʻi ʻe Mele he taimi ko iá ʻa e tokotaha naʻá ne ui hono hingoá. Ko e Fakamoʻuí ia—kuo nāunauʻia pea toetuʻu! (vakai, Sione 20:15–16).

Naʻe hoko ʻa Mele ko e fuofua tokotaha ke mamata ʻoku moʻui ʻa Sīsū Kalaisi. ʻOku talamai ʻe he folofolá naʻe fakamoʻoni foki mo e niʻihi kehé Kuó Ne ikunaʻi ʻa e maté. ʻE fakamālohia fēfē ʻe he ngaahi meʻa kuo nau aʻusiá hoʻo tuí? Te ke lava fēfē ke fakamoʻoniʻi ʻoku moʻui ʻa e Fakamoʻuí, neongo ʻoku ʻikai ke ke mamata fakatuʻasino kiate Ia?

Ko ha Ongo Ākonga ʻi he Hala ki ʻEmeasí

ʻĪmisi
Kalaisi mo e ongo ākonga ʻi he hala ki ʻEmeasí

Ko e Hala ki ʻEmeasí, tā ʻe Greg K. Olsen

ʻI ha ʻaho ʻe taha, hili pē ha taimi nounou mei hono Tutuki ʻo Kalaisí, naʻe kau fakataha atu ha sola mo ha ongo ākonga naʻá na fononga ki ʻEmeasi. Naʻa nau aleaʻi fakataha ha ngaahi kikite fekauʻaki mo e Toetuʻú. Naʻe fakafonu ʻe he fepōtalanoaʻaki ko ʻení ʻa e ongo ākonga loto-mamahí ʻaki ʻa e fiefia.

ʻI heʻenau aʻu atu ki ʻEmeasí, naʻe kole ʻe he ongo ākongá ki he solá ke nofo mo kinaua. Lolotonga ʻenau maʻu meʻatokoni efiafí, naʻe tāpuakiʻi mo tufa ʻe he solá ʻa e meʻakaí. Fakafokifā pē kuo fakatokangaʻi ʻe he ongo ākongá ʻa e solá, ka kimuʻa peá na lava ʻo leá, kuo puli atu ʻa e solá. Naʻá na toki ʻiloʻi ai naʻe ʻiate kinaua ʻa e Fakamoʻuí ʻi he taimi kotoa pē!

Naʻá na feʻekeʻaki, “ʻIkai naʻe vela hota lotó ʻiate kitaua?” Naʻe fakapapauʻi ange Laumālié ko e moʻoni ko Sīsū naʻe ʻiate kinauá (vakai, Luke 24:13–34).

Ko e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulú

Naʻe hā ʻa Sīsū Kalaisi ki he toko 10 ʻo ʻEne kau ʻAposetoló lolotonga ʻenau talanoa fekauʻaki mo e ngaahi fakamoʻoni ne nau fanongo ki ai fekauʻaki mo ʻEne Toetuʻú.

Naʻá Ne folofola ange, “Fiemālie pē ʻa kimoutolu. Vakai ki hoku nimá mo hoku vaʻé, ko au pē ia: ala mai kiate au, pea mou vakai: he ʻoku ʻikai kakano mo hui ha laumālie, ʻo hangē ko ia ʻoku mou ʻiló ni ʻiate aú” (Luke 24:36, 39). Naʻe mamata mo ongoʻi ʻe he ʻAposetolo takitaha ʻa e ongo toʻukupu mo e toʻukupu kelekele ʻo e Fakamoʻuí kuo kafo ʻi he faʻó.

Ko e ʻAposetolo ko Tōmasí

ʻĪmisi
ko Kalaisi toetuʻu mo Tōmasi

Ko Tōmasi Taʻetuí, tā ʻe Carl Heinrich Bloch

Naʻe ʻikai ke ʻi ai ʻa Tōmasi ʻi he taimi naʻe hā ai ʻa e Fakamoʻuí ki he kau ʻAposetolo kehé. Naʻe ʻikai ke ne tui kuo toe tuʻu moʻoni ʻa Sīsū. Naʻá ne pehē, “Kapau ʻe ʻikai te u mamata ʻi hono nimá ʻa e mataʻi faʻó, … ʻe ʻikai te u tui” (Sione 20:25).

Hili ha ʻaho ʻe valu mei ai naʻe toe hā ʻa Sīsū ki he kau ʻAposetoló. ʻI he taimi ko ʻení naʻe ʻi ai ʻa Tōmasi pea naʻe tui ia. Naʻe folofola ange ʻa Sīsū kia Tōmasi, “Ko e meʻa ʻi hoʻo mamata kiate aú, ko ia kuó ke tui ai: ʻoku monūʻia ʻa kinautolu ʻoku ʻikai mamata, kae tuí” (vakai, Sione 20:26–29).

Ko Hono Maʻu Ha Fakamoʻoni Pē ʻAʻaú

Naʻe hā ʻa Sīsū Kalaisi ki ha niʻihi kehé hili ʻEne Toetuʻú (vakai, Mātiu 28:9–10; Ngāue 9:4–8; 1 Kolinitō 15:6). Neongo he ʻikai te ke sio kiate Ia ʻo hangē ko kinautolú, ka te ke kei lava pē ʻo hoko ko ha fakamoʻoni.

Naʻe fehuʻi ange ʻe he Fakamoʻuí ki Heʻene kau ākongá, “ʻOku pehē ʻe he kakaí pe ko hai au ko e Foha ʻo e tangatá?” Naʻa nau tali ange, “ʻOku [pehē] ʻa e niʻihi ko Sione ko e Papitaiso … pe ha taha ʻo e kau palōfitá.”

Naʻe fehuʻi ange leva ʻe Sīsū, “Ka ʻoku pehē ʻe kimoutolu ko hai au?”

Pea tali ange ʻe Pita, “Ko koe ko e Kalaisi, ko e ʻAlo ʻo e ʻOtua moʻuí.”

Naʻe folofola ange ʻa Sīsū kia Pita, “ʻOkú ke monūʻia. He naʻe ʻikai fakahā ia kiate koe ʻe he kakano mo e toto, ka ko ʻeku Tamai ʻoku ʻi he langí” (Mātiu 16:13–17).

Naʻe tuʻu ʻa Sīsū ʻi muʻa ʻia Pita. Naʻe ʻaʻeva mo fefolofolai ʻa Pita mo Ia pea mamata ki ha konga lahi ʻo ʻEne ngaahi maná, ka naʻe ʻikai ke ʻoange ʻe he ngaahi meʻá ni kia Pita ʻa ʻene fakamoʻoní. Naʻe fakamahinoʻi mai ʻe Sīsū ko e fakamoʻoni ʻa Pitá naʻe fakahā mai ia ʻe heʻetau Tamai Hēvaní. Naʻá Ne akoʻi foki ʻoku pau ange ʻa e fakamoʻoni ko iá ʻi he mamata ʻaki hotau matá.

Naʻa mo e ʻikai ke ke mamata fakatuʻasino kia Sīsū Kalaisí, te ke lava ʻo fekumi fakataautaha kiate Ia mo ako lahi ange fekauʻaki mo Ia. Te ke lava ʻo fakaʻaongaʻi hoʻo tui kiate Iá ʻaki hono tauhi ʻEne ngaahi fekaú. ʻE lava ke ueʻi ʻe he Laumālié ho laumālié pea ʻoatu kiate koe ha fakamoʻoni. Hangē ko kinautolu ne mamata tonu ki he Fakamoʻui kuo toetuʻú, te ke lava foki ʻo tuʻu pea fakamoʻoni ʻokú Ne moʻui, ʻofa ʻiate kitautolu, pea ʻokú Ne ʻi ai maʻatautolu he ʻahó ni.

ʻĪmisi
ngeʻesi fonualotó

ʻOku ʻIkai ʻi Heni Ia, tā ʻe Walter Rane

Paaki