Pühad kodud, pühad templid
Templite igavikulise tähtsuse mõistmine toob teid lähemale perekonnale, perekonna igavikulise tähtsuse mõistmine toob teid lähemale templile.
Milline imeline konverents on meil olnud! Kui õnnistatud me oleme saades juhiseid Esimeselt Presidentkonnalt ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumilt, keda me toetame prohvetite, nägijate ja ilmutajatena.
Ma mäletan sooja päikeselist kevadist pärastlõunat, kui Ameerika Ühendriikides Utah osariigis, Cache Valley’s hakkas kevad pärast pikka talve alles saabuma. Minu isa, kelle pühapäevad olid alati seoses oma lastelastega täidetud erinevate kohustusega , tuli meile külla ning tegi ettepaneku „sõitma minna”. Alati rõõmuga valmis vanaisa autoga sõitma, ruttasid nii meie nelja- kui ka kuueaastane poeg kiiruga tagaistmele ning mina istusin ette oma isa kõrvale. Sõit viis meid Logani kesklinna tänavatele, mis hargnevad ümber kõrgendikul paikneva Logani templi, mis kõrgub silmapaistvalt ja imekaunilt keset linna. Sõites linnast järjest kaugemale, keerasime asfalteeritud peatänavalt harva kasutatavatele kõrvaltänavatele ning ületasime vanu sildu, keerutades puude vahel sõites kaugele sisemaale. Me olime suurtest teedest kaugel ning üksi.
Mõistes, et lapselapsed pole selles kohas varem olnud, peatas mu isa auto. „Kas te kardate, et oleme eksinud?” küsis ta autoaknast suurte silmadega orgu vaatavatelt poistelt. Pärast mõningast vaikset hindamist, kõlas väiksema lapse suust elutark vastus. „Vaata!” ütles ta näpuga osutades. „Vanaisa, me pole kunagi eksinud, kui tempel on näha.” Meie pilgud pöördusid näidatud suunas. Kaugel üle oru nägime päikest peegeldumas Logani templi tornitippudelt.
Te pole kunagi eksinud, kui teie vaatevälja jääb tempel. Tempel juhatab teid ja teie perekondi selles korratus maailmas. See on igavene teeviit, mis aitab meil selles „pimeduse udus”1 mitte ära eksida. See on „Jumala koda”.2 See on koht, kus tehakse lepinguid ning igavesi talitusi.
Mormoni Raamatus lasi kuningas Benjamin tolleaegsetel pühadel koguneda nii, et „ … igal mehel oli telgiava templi poole …”.3 Kiriku liikmetena oleme hiljuti saanud kaasaja prohvetitelt nõu, mida järgides on meie kodud ja pered veelgi rohkem templi poole suunatud.
Esimene Presidentkond on palunud täiskasvanud liikmetel hoida kehtivat templisoovitust ja käia templis võimlikult sageli. Nad innustavad liikmeid asendama mõned vaba aja veetmise võimalused templitööga. Nad innustasid iseäranis „uuemaid liikmeid ning Kiriku kaheteistaastaseid ja vanemaid noori elama vääriliselt, et aidata kaasa suurepärasele templitööle, teenides asemikena ristimistel ja kinnitamistel.”4 Isegi väikeseid lapsi innustatakse templi juures käima ja seda puudutama.5 President Thomas S. Monson on öelnud: „Puudutades templit, puudutab tempel meid.”6
Me oleme õnnistatud, et võime elada templite ehitamise ajajärgul, kus 146 templit on pühitsetud või nende ehitamine on välja kuulutatud.7 Ingliskeelne piiblisõnastik selgitab märksõna „tempel” järgnevalt: „see on kõige püham Jumala kummardamise koht maa peal,” sellele järgneb selgesõnaline väide: „Oma pühaduse poolest võib templiga võrrelda vaid kodu.”8 Minu jaoks viitavad need sõnad ainulaadsele seosele templi ja kodu vahel. Me mitte ainult ei peaks suunama oma kodu ja pere templi või „Issanda koja” poole, vaid muutma oma kodud „Issanda kojaks”.
Hiljutisel vaia konverentsil palus külas olnud juht vanem Glen Jenson piirkonna seitsmekümnena kõigil kohalolijail teha oma kodus kujuteldav ringkäik, kasutades selleks vaimusilmi. Ma tahaksin paluda teil kõigil sama teha. Kus ja milline su kodu ka poleks – igaveste evangeeliumi põhimõte rakendamine nende seinte vahel on üle maailma ühesugune. Alustame! Kujutage ette, et avate oma koduukse ning astute sisse. Mida te näete ja tunnete? Kas see on armastuse ja rahu koht, pelgupaik maailma eest, nagu seda on tempel? Kas kodu on puhas ja korras? Kas te märkate tubades ringi kõndides meeliülendavaid kujutisi, mille hulka kuuluvad ka pildid templist ja Päästjast? Kas teie magamistuba või magamisnurk on koht, kus teete oma isiklikke palveid? Kas teie söögituba või köök on kohaks, kuhu pere koguneb, et koos süüa ja nautida üksteise seltskonda ning pidada meeliülendavaid vestlusi? Kas toas, kus perekond saaks koos uurida, palvetada ja õppida, leidub pühakirju? Kas teil on võimalik leida koht, kus saaksite evangeeliumi õppida? Kas muusika, mida kuulate, või ajaviide, millega lõbustate end Internetis või mujal, häirib teie vaimu? Kas vestlused on meeliülendavad ja ilma vaidlusteta? Sellega meie ringkäik lõppeb. Võib-olla leidsite teie nagu minagi, et on kohti, mis vajavad veidi kohendamist, kuid loodetavasti pole vajalik midagi totaalselt muuta.
Olgu meie eluruumid suured või väikesed, tagasihoidlikud või toretsevad – alati on meie kõigi kodudes ruumi evangeeliumi põhimõtetele.
Selleks, et hoida tempel ja seal käivad inimesed pühade ja väärilistena, on Issand meile andnud Teda teenivate prohvetite kaudu standardid. Oleks hea, kui arutaksime neid perekondlikel nõupidamistel, et hoida meie kodud pühadena, nii et nad võiksid olla „Issanda kojaks”. Manitsus … „valmistage kõik vajalik ja rajage koda, nimelt palve koda, paastumise koda, usu koda, õppimise koda, hiilguse koda, korra koda, Jumala koda”9 annab jumalikku mõistmist sellest, milliseks me Issanda tahtel peaksime oma kodu muutma. See aitab alustada „vaimse häärberi” loomist, kus me kõik võime elada, vaatamata oma maistele oludele – kodu loomist, mis on täis varandusi, mida ei riku ei koi ega rooste.10
Templi ja kodu vahel valitseb õiglane ühtsus. Templite igavikulise tähtsuse mõistmine toob teid lähemale perekonnale, perekonna igavikulise tähtsuse mõistmine toob teid lähemale templile. President Howard W. Hunter ütles: „Templitalitlused on need, mille kaudu igavikulised perekonnad kokku seotakse.”11
Vanem Boyd K. Packer on soovitanud: Packer on soovitanud: „Öelge sõna „tempel” Lausuge see sõna vaikselt ja aupaklikult! Korrake seda ühe uuesti! „Tempel”. „Tempel”. „Tempel”. Nüüd lisage sõna „püha”. „Püha tempel”. Lausuge seda nii, nagu oleks ta kirjutatud suure algustähega, ükskõik, kus ta lauses ka asetseb.
„Tempel”. Ühel sõnal on viimse aja pühadele veel sama suur tähtsust. „Kodu”. Asetage sõnad „püha tempel” ning „kodu” kokku ning te saate Issanda koja kirjelduse.”12
Eelmisel aastal kogunes erinevatest kogudustest ja vaiadest üle maailma kokku tuhandeid algühingu lapsi, kes laulsid Algühingu sakramendikoosoleku ettekande ajal oma perekondadele ja koguduse liikmetele. Nad laulsid oma soovidest, lubadustest ja valmidusest. Asjad, millest nad laulsid, algavad pühades kodudes ning jätkuvad pühades templites. Ma usun, et kuulete selle laulu viisi oma südames, kui ma loen neid sõnu:
Mul meeldib näha templit.
Mul meeldib näha templit. Ma lähen sinna kord.
Seal tunnen Püha Vaimu, seal kuulan, palvetan.
Sest tempel on Taevaisa koda, armastuse paik.
Valmistan end ette noorena; see on mu püha kohus.
Mul meeldib näha templit.
Ma lähen sinna kord.
Teen lepingu seal Isaga, et ma kuuletun.
Meid kokku pitseeritakse, selles pühas paigas.
Taevaisa lapsena ma tean, on pere igavene.13
Vanem Boyd K. Packer ütles: „Kogu meie õpetuse ülimaks eesmärgiks on ühendada vanemaid ja lapsi usus Issandasse Jeesusesse Kristusesse, et nad oleksid kodus õnnelikud, pitseeritud igaveses abielus, ühendatud oma põlvkondadega ja et neile oleks tagatud ülendus meie Taevase Isa juures.”14
Ma tunnistan teile, et nende põhimõtete rakendamine aitab teil suunata oma kodud ja pered templi ehk siis Jumala koja poole ning võimaldab teil muuta oma püha kodu Issanda kojaks.
>Lõpetuseks pöörduksin tagasi algusesse, süütu lapse sõnade juurde: „Te pole kunagi eksinud, kui teie vaatevälja jääb tempel.” Ning ma lisan oma tunnistuse meie kodude ja Issanda templite pühadusest.
Ma tunnistan, et Jumal on meie armastav Taevane Isa. Ma tunnistan Jeesusest Kristusest ja Tema osast meie Päästja ning Lunastajana, ning elavatest prohvetitest, kellel alates Joseph Smithist kuni Thomas S. Monsonini on volitus kasutada preesterluse võtmeid kasutada. Monson. Seda kõike ma ütlen Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.