2009
ʻA au? Ko ha Tauhi-sipi ʻi ʻIsileli?
ʻOkatopa 2009


ʻA au? Ko ha Tauhi-sipi ʻi ʻIsileli?

Kuó u hoko ko ha fakamoʻoni pea kau atu ki ha ngaahi ʻaʻahi fakatauhi ʻe lauiafe. ʻOku ou fakamoʻoni ki he fakaofo ʻo e lilingi mai ʻo e Laumālié ʻa ia ʻoku omi fakataha mo kinautolú.

ʻĪmisi
Elder Daniel L. Johnson

Ko e taha ʻo e ngaahi ngāue ʻokú ne fakafaikehekeheʻi ʻa e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ko e ʻi ai ʻa ʻenau kau tauhi-sipi ʻoku ʻikai totongi. ʻOku ʻikai ha kau ngāue totongi ʻi he ngaahi uōtí, kolo ʻo e Siasí, siteikí mo e ngaahi vahefonua ʻo e Siasí; ka ʻoku fetauhiʻaki pē ʻa e kāingalotú ʻiate kinautolu.

ʻOku ʻi ai ha uiuiʻi ʻo e mēmipa kotoa pē ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ke hoko ko ha tauhi-sipi ʻi ʻIsileli. ʻOku ngāue ʻa e kau mēmipa-tauhi sipí ʻi he kau pīsopelikí mo e kau palesitenisī fakakoló, ʻi he lakanga fakataulaʻeikí pea ʻi he ngaahi houalotú, hoko ko e kau kalake mo e kau sekelitali, pea hoko ko ha kau faiako ʻi he tafaʻaki kotoa pē—kau ai ʻa e faiako fakaʻapí mo e faiako ʻaʻahí—pea ʻi ha ngaahi tūkunga taʻefaʻalaua kehekehe.

ʻOku ʻi ai ha ngaahi meʻa ʻoku faitatau ai ʻa e kau tauhi-sipi ʻoku ʻikai totongí. ʻOku nau takitaha maʻu ha fanga sipi ke fafanga, fakalotolahiʻi pea ke tokoniʻi. Ne uiuiʻi takitaha kinautolu ʻe he ʻEikí ʻo fakafou mai ʻi Heʻene kau tamaioʻeiki kuo fakanofó. ʻOku nau takitaha maʻu ʻa e fatongia ke fakamatala ki he ʻEikí fekauʻaki mo hono fatongia tauhi ʻi heʻene hoko ko ha tauhi-sipí.

Fekumi Ki he Sipi Heé

Ne mavahe ʻa Siosefa Sieki Melilasi mei hono fonua tupuʻanga ko Haití ʻi hono taʻu 19 ʻo hiki ki he Lepupelika Tominikení ʻi he 1980 ke kumi ngāue. Hili ha māhina ʻe hongofulu mā valu mei ai naʻá ne foki ki Haiti, ʻofa ʻi ha finemui pea foki ki he Lepupelika Tominikení mo hono mali foʻoú, ʻa Malia Leimoni ʻEsitelini.

ʻI he kamata ʻa ʻena nofo malí ʻi he fonua naʻá na hiki ki aí, ne aʻusia ʻe Siosefa ha fiekaia fakalaumālie. Naʻá ne ʻaʻahi mo Malia ki ha ngaahi siasi kehekehe ʻo fekumi ke fakafiemālieʻi e fiekaia fakalaumālie ko iá, ka ʻi heʻena hoko ko ha niʻihi lea faka-Keleiola Haiti ʻi ha fonua lea faka-Sipeiní, naʻe faingataʻa ke mahino kiate kinaua pea faingataʻa foki ke mahino ki he kakaí ʻa ʻena leá. Ne faifai peá na fetaulaki mo ha ongo faifekau ʻo e Siasí pea naʻá na fakaafeʻi kinaua ki he lotú. Hili ha toutou maʻu lotu ʻa Siosefa mo Malia, naʻe akoʻi ange ʻe he ongo faifekaú ʻa e ngaahi lēsoní ʻi he lea faka-Sipeiní pea papitaiso kinaua ʻi Sepitema ʻo e 1997.

Naʻe uiuiʻi ʻa Siosefa ke ne ngāue ʻi he kau palesitenisī ʻo e Lautohi Faka-Sāpaté pea hoko ko e tokoni ʻi he palesitenisī fakakoló, hoko kimui ai ko ha palesiteni fakakolo. Ka koeʻuhí ko ha ngaahi fetaʻemahinoʻaki mo ha ngaahi loto lavea, ko e tupu mei he kovi ʻa e fetuʻutakí, ne māmālohi ai ʻa Siosefa, Malia mo ʻena fānau ʻe toko nimá pea māta ngalo atu kinautolu ʻi he kāingalotu ʻo e Siasí ʻi he feituʻu ko iá.

Lolotonga e taʻu ʻe fitu hono hokó, ne toe maʻu ʻe he ongo meʻá ni ha fānau ʻe toko fā peá na talitali lelei ki honau ʻapí mo haʻana fakafotu mo ha ʻilamutu mei Haiti. Ne feinga lahi ʻa Siosefa pea faifai ʻo poto lelei ʻi he lea faka-Sipeiní mo e faka-Pilitāniá pea kamata ke ne akoʻi ʻa e lea faka-Pilitāniá mo e lea faka-Keleiola-Haití ki ha kautaha fakalotofonua.

ʻI ha feinga ʻa ha ongo taki lakanga fakataulaʻeiki ʻi he 2007 ke fekumi ki he fanga sipi hē ʻa e ʻEikí, naʻá na aʻu atu ai ki he matapā ʻo e fāmili ko ʻení. Naʻá na ʻiloʻi ne kei maʻu pē ʻe Siosefa mo Malia ha fakamoʻoni ki he ongoongoleleí neongo kuo taʻu ʻe fitu ʻa e ʻikai ke na toe ʻalu ki ha fakatahaʻanga ʻa e Siasí. Naʻe fakaafeʻi ʻe he ongo takí ʻa e kiʻi fāmilí ke nau foki ki he lotú, ʻa ia naʻa nau fai ʻi he ʻaho pē hono hokó—ʻa kinautolu kotoa ʻa e toko 13. Ne talu mei ai mo ʻenau maʻu lotu maʻu pē.

ʻI he ʻahó ni, ʻoku hoko ʻa Siosefa ko ha taki ngāue fakafaifekau ʻi he kolo ko Paleihoná, ʻa ia ʻoku tuʻu ʻi he fakatonga-hihifo ʻo e Lepupelika Tominikení. ʻOku ngāue fakatakimuʻa foki hono ongo foha lalahí ʻi he koló pea ʻoku palesiteni ʻa hono ʻilamutu ne toki fakanofo ko e taulaʻeikí ʻi he Kau Talavoú. Ne toki ʻalu atu kimuí ni ʻa e fāmilí ki he temipalé pea silaʻi ai kinautolu ko ha fāmili taʻengata.

Fakakaukau angé ki aí, kuo toe maʻu mai ʻeni ha sipi hē ʻe toko 13 ʻi he loto vilitaki ʻa ha ongo mēmipa-tauhi-sipi ke kumi, fafangaʻi pea toe fakafoki mai ʻa e fāmili ko ʻení ki he tākanga ʻa e ʻEikí. Ne taki kinaua ki he ʻapí ni ʻo hangē pē ʻe fai kiate koe mo au ʻi hono tataki atu kitautolu ʻi heʻetau fekumi ki he fanga sipi hē ʻa ia ʻoku tau fatongia ʻakí.

Kuó u mamata tonu peá u kau ki ha ngaahi ʻaʻahi fakatauhi-sipi ʻe lauiafe. ʻOku ou fakamoʻoni ki he fakaofo ʻo e taumalingi hifo ʻa e Laumālie ʻoku omi fakataha mo kinautolú. Kuó u mamata ki he foki mai ʻa ha fanga sipi hē tokolahi peá u ongoʻi ʻa e fiefia ʻoku maʻu ʻi hono toe talitali lelei kinautolu ki he tākangá. Kuó u mamata ki hono ueʻi ʻo ha ngaahi loto, tuku ʻo ha ngaahi tāpuaki, tō ha ngaahi loʻimata, fai ʻo ha ngaahi fakamoʻoni, fakahoko mo ha ngaahi lotu pea tali mai pea mo hano fakahaaʻi ʻo e ʻofá. Kuó u mamata ki he liliu ʻo ha ngaahi moʻui.

Ko hono Fafanga ʻo e Tākangá

ʻI ha taimi ʻi he vahaʻa ʻo e taʻu 592 mo e 570 B.C., ne folofola ʻa e ʻOtuá ki Heʻene palōfita ko ʻIsikelí ʻo fekauʻaki mo e kau tauhi-sipi taʻetokangá. Kuo movetevete ʻa e tākangá ʻi heʻenau taʻetokangá. ʻOku folofola ʻa e ʻEikí fekauʻaki mo e kau tauhi-sipi ko iá ʻo pehē:

“Foha ʻo e tangatá, kikite ki he kau tauhi ʻo ʻIsilelí, kikite, peá ke pehē kiate kinautolu, ʻOku pehē ʻe [he ʻEiki] ko e ʻOtuá ki he ngaahi tauhí[:] … ʻikai ʻoku totonu ke fafanga ʻe he tauhí ʻa ʻene fanga sipí?

“Naʻe ʻikai te mou fakamālohi[a] ʻa e vaivaí, pea naʻe ʻikai te mou faitoʻo ki he mahakí, pe te mou nonoʻo ʻa ia naʻe mafesí, pe te mou toe kumi mai ʻa ia naʻe fakahēʻí, pe te mou kumi ʻa ia naʻe molé. …

“… ʻIo, naʻe fakaheeʻi ʻeku fanga sipí ki he funga ʻo māmaní kotoa pē, pea naʻe ʻikai hakule pe kumi ki ai ha taha.

“ ʻOku pehē ʻe [he ʻEiki] ko e ʻOtuá; … Te u ʻeke ʻa ʻeku fanga sipí mei honau nimá” (ʻIsikeli 34:2, 4, 6, 10).

ʻOku tau hoko ʻi ha ngaahi meʻa lahi ko ha Siasi ʻoku fakatefito ʻi hono ngaahi fale lotú. ʻOku tau ngāue lahi ke tokonaki ha meʻatokoni fakalaumālie mo fakaeloto maʻanautolu ʻoku nau haʻu ki he lotú, kae fēfē nai ʻa kinautolu kuo nau hē atu mei he hala ki fale lotú?

Kapau kuó u maʻu ha uiuiʻi ke ngāue ʻi he Siasí, ta ʻoku ʻi ai ʻeku fanga sipi ʻoku ʻi ai hoku fatongia fakalangi ke tauhi mo tokoniʻi kinautolu. Hangē ko ʻení, ʻi heʻeku hoko ko ha faiakó ʻoku ʻikai ngata ʻi heʻeku hoko ko ha tauhi-sipi kiate kinautolu ʻoku omi ki heʻeku kalasí, ka kiate kinautolu foki ʻoku ʻikai ke maʻu kalasí. ʻOku ʻi ai ʻa hoku fatongia ke kumi kinautolu, fakamaheni kiate kinautolu, hoko ko honau kaungāmeʻa, tokoniʻi ʻenau ngaahi fie maʻú pea fakafoki mai kinautolu ki he tākangá.

Ko Hono Fakafoki Mai Kinautolú

ʻI heʻetau hoko ko e kau mēmipa-tauhi-sipí, ʻe lelei ke tau manatuʻi pea fakalaulauloto ki he ngaahi akonaki ʻi he Luke 15. Naʻe akoʻi ʻe he ʻEikí ʻi he vahe ko iá ʻa e talanoa fakatātā ʻo e sipi heé, paʻanga siliva ne molé pea mo e foha maumau koloá. ʻOku fekauʻaki ʻa e ngaahi talanoá ni ʻe tolu mo e “ ʻa ia kuo molé” pea toe maʻu. ʻI he talanoa ʻo e sipi heé, ʻoku fehuʻi ʻa e ʻEikí ʻo pehē:

“Ko hai ha tangata ʻiate kimoutolu ʻoku teau ʻene sipí, pea ka mole honau taha ʻe ʻikai tuku ʻa e hivangofulu ma hivá ʻi he toafá, kae ʻalu ʻo kumi ʻa ia kuo molé, kae ʻoua ke ne ʻilo ia?

“Pea ka ʻilo ʻe ia, ʻokú ne hili ia ki hono umá, pea fiefia.

“Pea ka haʻu ia ki ʻapi, ʻokú ne ui ke fakataha ʻa e kāingá mo e kaungāʻapí, ʻo ne pehē kiate kinautolu, Tau fiefia mo au, he kuó u ʻilo ʻa ʻeku sipi ʻa ia naʻe molé.

“ ʻOku ou talaatu kiate kimoutolu, ʻe pehē foki ʻa e fiefia ʻi he langí ʻo lahi ʻi he fakatomala ʻa e angahala ʻe toko tahá, ʻi he angatonu e toko hivangofulu ma toko hiva, ʻoku ʻikai ʻaonga ke nau fakatomalá” (Luke 15:4–7).

ʻI he talanoa fakatātaá, ko e sipi pē ʻe taha ne hē ʻo molé, ka ʻoku ʻikai ko e meʻa ʻeni ʻoku faʻa hoko ʻi hotau ngaahi uōtí mo e koló. ʻOku kei tatau pē ʻa e founga hono fakaʻaongaʻi ʻo e talanoa faktātaá, neongo pe ko e hā e tokolahi ʻo e fanga sipi kuo hē mei he tākangá.

ʻOku ʻikai talamai ʻe he talanoa fakatātaá ia pe ko e hā hono fuoloa ʻo e ngāue ko ia ke fakafoki maí. ʻI heʻetau ngaahi ngāue fakatauhi-sipí, ʻe ʻi ai ha fanga sipi te nau foki mai hili pē ha ʻaʻahi tuʻo taha ki ai pea ʻe ʻi ai e niʻihi ʻe fie maʻu ha ngaahi taʻu ke fakalotolahiʻi kinautolu maʻu pē.

Lolotonga e ngāue ko ia ke toe fakafoki mai hotau ngaahi tokouá mo e tuofāfiné, ʻoua muʻa naʻa ngalo ʻiate kitautolu ko e fanga sipi ʻoku tau “ ʻomi … ʻomi ki he loto ʻā” ʻoku “ ʻofa ai ʻa e Tauhí.”1 ʻOkú Ne ʻafioʻi ʻa kinautolu takitaha. ʻOkú Ne ʻofa ʻiate kinautolu kotoa ʻaki ʻa e ʻofa haohaoa. Koeʻuhí ʻoku ʻAʻana ʻa kinautolu, te Ne tataki, fakahinohinoʻi mo ueʻi kitautolu ʻi he ngaahi meʻa ke tau lea ʻakí ʻo kapau te tau kole pea fakafanongo ki he leʻo ʻo e Laumālié. ʻ E tali lelei ʻe ha niʻihi tuʻunga ʻi he mālohi ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻetau tokoni ʻi he loto fakamātoato mo fakatōkilalo.

ʻOfa ke tau manatuʻi ʻa hotau fatongia fakatauhi-sipí kae lava ke tau fai ha fakamatala lelei ki he ʻEikí fekauʻaki mo hotau fatongia tauhi ki he fanga sipi kuó Ne tuku mai kiate kitautolu takitahá.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. “ ʻOku ʻOfa ʻa e Tauhi,” Ngaahi Himí, fika 128.

Fakaikiiki mei he Ko e Hala Ki Pētelihemá, fai ʻe Joseph Brickey; toʻomataʻú: fakaikiiki mei he Keini mo ʻĒpeli, fai ʻe Robert T. Barrett

ʻIkai Toe Mole, fai ʻe Greg K. Olsen, ʻikai ngofua ke hiki hano tatau; faitaaʻi ʻo e tā valivalí fai ʻe Laureni Fochetto

Paaki