Maailma ettevalmistamine teiseks tulemiseks
Teie misjon on püha võimalus tuua teisi Kristuse juurde ja aidata valmistuda Päästja teiseks tulemiseks.
Minu kõne on täna suunatud eriti 12- kuni 25-aastastele, kes hoiavad Jumala preesterlust. Me mõtleme palju teie peale ja palvetame teie eest. Rääkisin kord loo, kuidas mu nelja-aastane lapselaps oma venda lükkas. Kui mu naine Kathy oli nutvat last lohutanud, pöördus ta nelja-aastase poole ja küsis mõtlikult: „Miks sa oma väikest venda lükkasid?” Poiss vaatas vanaemale otsa ja ütles: „Anna andeks, Mimi! Olen oma „vali õige” sõrmuse ära kaotanud ega oska õigesti valida.” Teame, et teie püüate tublisti alati õigesti valida. Me armastame teid väga.
Olete te kunagi mõelnud, miks teid just käesoleval ajal maa peale saadeti? Te ei sündinud Aadama ja Eeva eluajal, või siis, kui vaarao Egiptuses valitses, ega Mingi dünastia ajal. Te olete tulnud maa peale käesoleval ajal, kakskümmend sajandit pärast Kristuse esimest tulemist. Jumala preesterlus on taastatud maa peale ja Issand on asunud oma käega maailma oma hiilgavaks tagasitulekuks ette valmistama. Käesolev aeg on täis suuri võimalusi ja tähtsaid kohustusi. See on teie aeg.
Ristimisega kuulutasite te usku Jeesusesse Kristusesse. Seoses preesterlusse asetamisega suurenesid teie anded ja vaimne suutlikkus. Üheks teie tähtsaks kohustuseks on aidata valmistada maailma ette Päästja teiseks tulemiseks.
Issand on määranud prohveti, president Thomas S. Monsoni oma preesterluse tööd juhatama. President Monson on öelnud teile: „Issand vajab misjonäre.“1 „Iga vääriline ja selleks võimeline noor mees peaks valmistuma misjoniks. Misjonitöö on preesterluse kohustus, midagi, mida Issand ootab [teilt], kellele Ta nii palju on andnud.”2
Misjonitöö nõuab ohverdamist. Kui prohveti teenimiskutsele vastatakse, tuleb alati millestki loobuda.
Need, kes tunnevad huvi ragbi vastu, teavad, et Uus-Meremaa meeskond All Blacks, tõlgitult üleni mustad, kes on saanud oma nime vormiriietuse värvi järgi, on kõige kuulsam ragbimeeskond üldse.3 All Blacksi ridadesse valimine Uus-Meremaal on võrreldav mõnes Superbowli meeskonnas ameerika jalgpalli või maailma karikavõistlustel jalgpalli mängimisega.
1961. aastal oli 18-aastasest ja Aaroni preesterlust hoidvast Sidney Goingist saamas Uus-Meremaa üks parimaid ragbimängijaid. Tänu tema märkimisväärsetele võimetele arvasid paljud, et ta valitakse järgmisel aastal All Blacksi rahvusmeeskonda ragbit mängima.
Üheksateistkümneaastasena, oma tõusva ragbikarjääri otsustaval hetkel, teatas Sid, et loobub ragbist, et misjonile minna. Mõned nimetasid teda hulluks, teised rumalaks.4 Nad veensid teda, et ta ei pruugi enam iial ragbis sellist võimalust saada.
Sidi jaoks polnud tegu loobumise, vaid võimaluse ja kohustusega, mis ees ootamas. Tema preesterlusekohuseks oli veeta kaks aastat oma elust Issanda Jeesuse Kristuse ja Tema taastatud evangeeliumi tõelisust kuulutades. Mitte miski, isegi mitte võimalus rahvusmeeskonnas mängida ning sellega kaasnev tunnustus poleks teda veennud sellest kohustusest loobuma.5
Jumala prohveti kaudu kutsuti ta teenima Kanada Läänemisjonile. Aprillikuus nelikümmend kaheksa aastat tagasi lahkus üheksateistkümneaastane vanem Sidney Going Uus-Meremaalt, et teenida Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku misjonärina.
Sid rääkis mulle ühest oma kogemusest misjonil. Oli õhtu ja nad olid kaaslasega just oma korterisse naasmas, kui otsustasid külastada veel ühte perekonda. Pereisa lasi nad sisse. Vanem Going ja ta kaaslane tunnistasid Päästjast. Pere võttis vastu Mormoni Raamatu. Isa luges kogu öö. Järgmise pooleteise nädala jooksul luges ta läbi terve Mormoni Raamatu, Õpetuse ja Lepingud ning Kallihinnalise Pärli. Nädal aega hiljem perekond ristiti.6
Misjon koha asemel Uus-Meremaa All Blacksi meeskonnas? Sid vastas: „Õnnistus [tuua teisi] evangeeliumi juurde kaalub kaugelt üles kõik, mida [te] eales ohverdate.”7
Kindlasti mõtlete, mis juhtus Sid Goingiga pärast misjonit? Kõige tähtsam: igavene abielu oma kallima Colleeniga, viis toredat last ning hulgaliselt lapselapsi. Kogu oma elu on ta usaldanud oma Taevaisa, pidanud käske ja teeninud teisi.
Aga ragbi? Pärast misjonit sai Sid Goingist üks parimaid poolkaitsjaid All Blacksi ajaloos. Ta mängis 11 hooaega ja teenis aastaid meeskonna kaptenina.8
Kui hea oli Sid Going? Nii hea, et treeningute ja mängude ajakava muudeti, sest ta ei olnud nõus mängima pühapäeval.9 Sid oli nii hea, et Inglismaa kuninganna tunnustas teda tema panuse eest ragbisse.10 Ta oli nii hea, et temast kirjutati raamat pealkirjaga „Suurepärane Sid”.
Mis siis, kui Sidile poleks pärast misjonit need austusavaldused osaks saanud? Üks misjoniteenistuse suuri imesid selles Kirikus on see, et Sid Going ja tuhanded temasarnased ei küsi: „Mida mu misjon mulle annab?”, vaid pigem: „Mida saan mina endast anda?”
Teie misjon on püha võimalus tuua teisi Kristuse juurde ja aidata valmistuda Päästja teiseks tulemiseks.
Issand on rääkinud kaua ettevalmistustest, mis on Tema teiseks tulemiseks vajalikud. Ta teatas Eenokile: „Ma saadan taevast alla õigemeelsuse ja maa seest välja tõe … ja ma lasen õigemeelsusel ja tõel söösta tulvana üle terve maa, et koguda maa neljast ilmakaarest kokku oma äravalitud.”11 Prohvet Taaniel kuulutas, et viimsel ajal veereb evangeelium maa äärteni nagu „üks kivi, [mis] käte abita mäest lahti murdus.”12 Nefi rääkis, et Kirik on viimsel ajal arvult väike, kuid hajutatud üle terve maa palge.13 Käesoleval evangeeliumi ajajärgul kuulutas Issand: „Te olete kutsutud täide viima minu äravalitute kokkukogumist.”14 Mu noored vennad, teie misjon on suurepärane võimalus ja kohustus, mis on tähtis lubatud kokkukogumiseks ja seotud teie igavese saatusega.
Taastamise alguspäevist peale on vennad võtnud oma ülesannet evangeeliumi kuulutada väga tõsiselt. 1837. aastal, kõigest seitse aastat pärast Kiriku rajamist, vaesuse ja tagakiusamise ajal, saadeti misjonärid Inglismaale evangeeliumi õpetama. Mõne aasta pärast jutlustasid misjonärid juba sellistes erinevates paikades, nagu Austria, Prantsuse Polüneesia, India, Barbados, Tsiili ja Hiina.15
Issand on seda tööd õnnistanud ja Kirik levib kõikjal maailmas. Seda koosolekut tõlgitakse 93. keelde. Me oleme tänulikud 52 225 põhimisjonäri eest, kes teenivad enam kui 150. riigis.16 Ei möödu päeva, mil õigemeelsed misjonärid Päästjast ei tunnistaks. Mõelge sellele vaimsele väele, kui 52 000 misjonäri, kellele on antud Issanda Vaim, kuulutavad julgelt, et „ühtegi teist nime ega ühtegi teist teed ega moodust ei ole antud, mille kaudu võib päästmine inimlastele osaks saada, kui ainult Kristuse … nimes ja selle kaudu.”17 Me avaldame tänu kümnetele tuhandetele koju naasnud misjonäridele, kes on andnud ja annavad ka edaspidi endast parima. Maailma valmistatakse ette Päästja teiseks tulemiseks suurelt jaolt tänu tööle, mida Issand teeb oma misjonäride kaudu.
Misjonitöö on vaimne töö. Väärilisus ja ettevalmistus on hädavajalikud. President Monson on öelnud: „Noored mehed, ma manitsen teid ennast misjonitööks ette valmistama! Hoidke end rikkumatu, puhta ja väärilisena, et saaksite esindada Issandat.”18 Palun pidage misjonile eelnevatel aastatel meeles, milline püha ülesanne teid ees ootab. Enne misjonit tehtud teod mõjutavad suuresti preesterluse väge, mille endaga misjonile kaasa võtate. Valmistuge hoolsalt!
President Monson on kõnelnud sellest, et „iga vääriline ja selleks võimeline noor mees peaks valmistuma misjoniks”.19 Vahel juhtub, et mõni ei saa teenida tervislikel või muudel põhjustel. Rääkides oma vanemate ja piiskopiga, saate kindlaks teha, kas teil on võimalik teenida. Kui te peaksite olema sellises olukorras, siis ärge arvake, et te pole eesseisva õilsa ülesande täitmisel nii olulised kui teised. Issand on väga helde nende vastu, kes Teda armastavad, ja avab teile teised uksed.
Mõni võib mõtiskleda, et äkki on ta teenimiseks liiga vana. Üks minu sõpradest Hiinas leidis Kiriku Kambodžas umbes 25-aastasena. Ta mõiskles, kas võiks veel misjonile minna. Palvetanud ja rääkinud piiskopiga, kutsutigi ta misjonile New Yorki, kus ta üllalt teenis. Kui muretsete oma vanuse pärast, siis palvetage ja rääkige oma piiskopiga. Ta annab teile nõu.
Viiskümmend protsenti kõikidest misjonäridest teenivad oma kodumaal. Nii peabki olema. Issand on lubanud, et „igaüks kuuleb evangeeliumi täiust vastavalt omaenda kõneviisile ja omaenda keeles”.20
Mulle meeldib misjonäridega kogu maailmas kokku saada. Teate, kelle ma eest leidsin, kui külastasin hiljuti Sydney misjonit Austraalias? Vanem Sidney Goingi, Uus-Meremaa ragbilegendi. 67-aastasena on ta nüüd jälle misjonär, seekord siiski enda valitud kaaslase, õde Colleen Goingiga. Ta rääkis mulle ühest perest, keda neil õnnestus õpetada. Vanemad olid küll liikmed, kuid juba aastaid Kirikust eemal olnud. Vanem ja õde Going aitasid pere ususädeme jälle lõkkele lüüa. Vanem Going rääkis mulle, millist väge ta pereisa kõrval ristimisbasseini ääres tundis, kui vanem poeg, kes hoidis nüüd preesterlust, ristis oma väikevenna ja õe. Ta rääkis, kui rõõmustav oli näha ühte perekonda üheskoos igavese elu suunas liikumas.21
Esimene Presidentkond on öelnud teie poole pöördudes:
„Te olete valitud vaimud, kes on sündinud tänapäeval, mil kohustused ja võimalused, aga ka kiusatused on suurimad. …
Me palvetame teist igaühe eest, … et te võiksite teha seda tähtsat tööd, mis teil ees seisab, … et te oleksite väärilised [ja nõus] jätkama Jumala kuningriigi ehitamisega kaasnevate kohustuste täitmist ja maailma ettevalmistamist Päästja teiseks tulemiseks.”22
Mulle meeldib Harry Andersoni maal Päästja teisest tulemisest. See tuletab mulle meelde, et Ta tuleb majesteetlikkuses ja väes. Maa peal ja taevastes tulevad ilmsiks hämmastavad sündmused.23
Need, kes ootavad Päästja tulemist, „otsivad [Teda]”. Ja Ta on lubanud: „Ma tulen!” Õigemeelsed näevad Teda „taeva pilvedes [koos kõigi pühade inglitega], riietatuna väe ja suure auhiilgusega”.24 „[Ingel puhub] oma pasunat ja pühad … maa neljast ilmakaarest25 … tõmmatakse üles temale vastu.”26 Need, „kes on maganud”, mõeldes selle all neid, kes on surnud, „tulevad [samuti] esile, et [Teda] kohata”.27
Pühakirjadest loeme: „Issand [paneb] oma jala selle mäe peale”28 ja „toob kuuldavale oma hääle ja kõik maa ääred kuulevad seda.”29
Mu noored preesterluse vennad! Ma tunnistan selle võrratu sündmuse ülevusest, kuid ennekõike selle kindlusest. Päästja elab. Ta tuleb uuesti maa peale. Me tunneme teiega rõõmu Tema tuleku üle, olgu siis selles elus või teisel pool eesriiet, ja täname Issandat, et Ta saatis meid käesoleval ajal maa peale oma püha kohust täitma, milleks on aidata valmistada maailma ette Tema tagasitulekuks. Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.