Lahkumisel
Keegi meist ei suuda lõpuni aru saada selle tähtsusest, mida Kristus tegi meie heaks Ketsemani aias, kuid ma olen iga päev oma elus tänulik Tema lepitava ohverduse eest.
Mu vennad ja õed! Konverents hakkab lõppema ja mu süda on saanud suurt kosutust. Oleme rikkalikult tundnud Issanda Vaimu. Ma tänan kõiki Kiriku liikmeid, kes osalesid, kes kõnelesid ja neid, kes tegid palveid. Püsigu kuuldud sõnumid meil kaua meeles! Lugegem ja uurigem konverentsi kõnesid nii ajakirjadest kui Kiriku kodulehelt.
Taas kõlas kõikidel istungitel imekaunis muusika. Tänan isiklikult neid, kes olid nõus meiega jagama oma andeid, meid muusikaga liigutades ja inspireerides.
Kätt tõstes oleme kõik toetanud vendi, kes on sellel konverentsil kutsutud uutesse kutsetesse. Me soovime, et nad teaksid, et meil on rõõm teha koos nendega Õpetaja tööd.
Ma armastan oma pühendunud nõuandjaid president Henry B. Eyringit ja president Dieter F. Uchtdorfi ning olen nende eest tänulik. Nende teenimistöö on hindamatu! Ma armastan ja toetan oma vendi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Nad teenivad väga tõhusalt ja on täielikult tööle pühendunud. Ma väljendan samuti oma armastust Seitsmekümnetele ja Juhtivale Piiskopkonnale.
Me kohtame tänapäeva maailmas probleeme, kuid ma kinnitan teile, et meie Taevane Isa hoolitseb meie eest. Ta armastab meid kõiki! Ta õnnistab meid, kui otsime Teda palve kaudu ja püüame pidada Tema käske.
Me oleme ülemaailmne Kirik. Meie liikmeid leidub kõikjal maailmas. Olgem head kodanikud rahva hulgas, kus me elame, ja headeks naabriteks kogukondades. Sirutagem käsi neile, kes on teistest kirikutest, samamoodi, nagu me sirutame käe oma Kiriku liikmetele. Olgem kõikjal, kuhu me lähme ja mida iganes me ka ei teeks, eeskujuks aususest ja rikkumatusest.
Vennad ja õed! Ma tänan, et palvetate minu ja kõikide Kiriku üldjuhtide eest. Me oleme sügavalt tänulikud teie eest ja kõige selle eest, mida te maa peal Issanda töö edendamiseks teete.
Naaske turvaliselt oma kodudesse! Saagu teile osaks taevased õnnistused!
Lubage mul enne konverentsi lõpetamist rääkida teile oma armastusest Päästja ja Tema suure lepitava ohverduse vastu. Kolme nädala pärast tähistab kogu kristlik maailm ülestõusmispühi. Ma usun, et keegi meist ei suuda lõpuni aru saada selle tähtsusest, mida Kristus tegi meie heaks Ketsemani aias, kuid ma olen iga päev oma elus tänulik Tema lepitava ohverduse eest.
Ta oleks võinud veel viimasel hetkel ümber mõelda. Kuid Ta ei teinud seda. Ta langes kõigest madalamale, et kõik päästa. Seda tehes andis Ta meile elu pärast surelikkust. Ta lunastas meid Aadama langemisest.
Ma olen Talle kogu südamest tänulik. Ta õpetas meile, kuidas elada. Ta õpetas meile, kuidas surra. Ta pani aluse meie päästmisele.
Lubage mul enne lõpetamist lugeda teile ette Emily Harrise südant liigutavad luuleread, mis kirjeldavad väga hästi minu tundeid lähenevate ülestõusmispühade eel:
Lõuend, millesse Ta kord mähiti, on tühi.
See lebab siin,
karge, valge ja puhas.
Uks lahti,
kivi veeretatud eest …
Ma kuulen eemal ingleid laulmas Talle kiitust.
Ei hoia Teda lõuend,
ka mitte kivi.
Tühjas hauakambris kaiguvad veel vaid sõnad:
„Siin Teda pole!“
Lõuend, millesse Ta kord mähiti, on tühi.
See lebab siin,
karge, valge ja puhas.
Jah tõesti, halleluuja, haud on tühi!1
Olgu õnnistused teiega, mu vennad ja õed! Jeesuse Kristuse, meie Päästja, nimel, aamen.