Aaroni preesterluse pühad võtmed
Issand tahab, et iga Aaroni preesterluse hoidja kutsuks kõiki tulema Kristuse juurde ning algust tuleb sellega teha omaenda perekonnas.
Üks mu poegadest otsustas 12-aastaselt jäneseid pidama hakata. Me ehitasime puurid ning saime naabri käest ühe suure isase ja kaks emajänest. Mul polnud aga aimugi, mida see endaga kaasa toob. Mõne aja pärast oli aedik väikestest jänkudest pungil. Nüüd, mil mu poeg on suureks saanud, pean üles tunnistama, millisel hämmastaval viisil olukord kontrolli all püsis – aeg-ajalt pääses naabri koer aedikusse ja hõrendas karja.
Kuid see, kuidas mu poeg oma vendadega nende jäneste eest hoolitses ja neid kaitses, soojendas mu südant. Nüüdseks on neist saanud abikaasad ja isad, kes on väärilised preesterluse hoidjad ning nad armastavad oma perekondi, tugevdavad neid ja hoolitsevad nende eest.
Kui vaatan teid, Aaroni preesterluse noored mehed, kuidas te end ümbritsevate inimeste, sealhulgas ka oma pere, kvoorumiliikmete ja paljude teiste eest hoolt kannate, neid toetate ja tugevdate, siis soojendab ka see mu südant. Ma armastan teid!
Hiljuti vaatasin ma pealt, kuidas üks 13-aastane noor mees diakonite kvoorumi juhatajaks asetati. Pärast talitust surus piiskop noormehe kätt ja nimetas teda juhatajaks, selgitades kvoorumi liikmetele: „Ma nimetasin teda juhatajaks rõhutamaks, et see kutse on püha. Diakonite kvoorumi juhataja on üks ainult neljast koguduse liikmest, kellel on preesterluse võtmed. Ta juhatab seda kvoorumit nende võtmetega nõuandjate kaasabil ning Issanda juhatusel.“ Piiskop teadis, kui suur on juhatuse vägi, mida veab eest juhataja, kes hoiab ja kasutab pühasid preesterluse võtmeid. (Vt ÕL 124:142–143)
Hiljem küsisin sellelt noorelt mehelt, kas ta on valmis seda tähtsat kvoorumit juhatama. Ta vastas: „Ma pabistan! Ma ei tea, mida diakonite kvoorumi juhataja peab tegema. Ehk seletaksid mulle?“
Ma vastasin, et tal on tore piiskopkond ja nõuandjad, kes aitavad tal saada edukaks ja mõjusaks preesterluse juhiks. Ma teadsin, et nad austavad neid pühi preesterluse võtmeid, mis sellele noorele mehele hoida anti.
Seejärel ma küsisin: „Arvad sa, et Issand annaks sulle sellise tähtsa kutse ilma, et Ta sind juhataks?“
Ta mõtles ning vastas: „Kust ma Ta juhatused leian?“
Pärast meie vestlust mõistis ta, et võib leida juhatust pühakirjadest, elavate prohvetite sõnadest ja vastustest oma palvetele. Me otsustasime otsida pühakirjadest salme, mis aitaksid teha algust tema uue kutse kohustuste tundmaõppimisega.
Me otsisime välja Õpetuse ja Lepingute 107. osa 85. salmi. Seal mainitakse, et diakonite kvoorumi juhataja ülesandeks on pidada nõu oma kvoorumi liikmetega ja õpetada neile nende kohustusi. Me arutasime, et tema kvoorum pole pelgalt klass, vaid ka noortest meestest koosnev nõukogu, ning et nad peavad üksteist juhataja suunamisel tugevdama ja harima. Ma kinnitasin talle, et temast saab tähelepanuväärne juhataja, kes toetudes Issandalt saadud inspiratsioonile ning süvendades oma püha kutset, õpetab kaasdiakonitele nende kohustusi.
Seejärel küsisin ma: „Nüüd, mil sa tead, et pead diakonitele nende kohustusi õpetama, kas sa ka tead, mis need kohustused on?“
Jällegi tegime lahti pühakirja ja leidsime järgmise lause:
-
Diakon on määratud vaatama kiriku järele, olema kirikule paikseks teenijaks (vt ÕL 84:111).
-
Vajadusel aitab diakon õpetajat kõigis tema Kiriku ülesannetes (vt ÕL 20:57).
Me leidsime, et kuna diakon peab aitama õpetajat tema kohustuste täitmisel, siis peab ta teadma, mis need kohustused on. Pühakirjadest selgitasime kiiresti välja tosinajagu õpetaja ülesandeid (vt ÕL 20:53-59; 84:111). Milline vägev kogemus see oleks igale noorele mehele ja tema isale, nõuandjatele ja meile kõigile kui teeksime sama, mida tegi see noor mees: avas pühakirjad ning avastas ise, mis tema ülesanded on. Arvan, et paljudele oleks leitu üllatuseks, samas ka inspiratsiooni allikaks. „Kohus Jumala ees“ – see raamatuke sisaldab vajalikku teavet Aaroni preesterluse ülesannete kohta ning on heaks vaimse arengu allikaks. Ma innustan teid seda pidevalt kasutama!
-
Diakonite ja õpetajate kohuseks on ka „hoiatada, selgitada, õhutada ja õpetada ning kutsuda kõiki tulema Kristuse juurde“ (ÕL 20:59; preestrite ülesandeid vt ÕL 20:42, 46, 68).
Mitmed noored mehed arvavad, et nende misjonitöö algab 19-aastaselt misjonäride koolituskeskuses. Pühakirjadest loeme, et see algab märksa varem. Issand tahab, et iga Aaroni preesterluse hoidja kutsuks kõiki tulema Kristuse juurde ning algust tuleb sellega teha omaenda perekonnas.
Selleks, et aidata noorel juhatajal mõista, et vaid tema on oma kvoorumi juhataja, palusin tal lugeda kolm korda seda esimest kohustust, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 107:85. Ta luges: „Juhtida kahtteist diakonit.“ Ma küsisin: „Mida Issand sulle isiklikult selle juhataja kutse kohta ütleb?“
Ta vastas: „Mulle on meie vestluse jooksul pähe turgatanud mitmeid mõtteid. Ma arvan, et Taevane Isa tahab, et ma juhataksin kahteteist diakonit. Praegu käib kohal ainult viis ja üks neist ka vaid aeg-ajalt. Niisiis, kuidas saada kokku kaksteist?“
Ma polnud seda pühakirjakohta kunagi sel moel mõistnud, kuid samas ei olnud minul neid pühasid võtmeid, mida tema hoidis. 13-aastane diakonite kvoorumi juhataja õpetas mulle ilmutuse väest, mida antakse neile, kel on pühad juhataja võtmed, hoolimata tema vaimsetest võimetest, tunnustatusest või vanusest.
Ma vastasin: „Ma ei tea. Mida sina arvad?“
Ta sõnas: „Me peame välja mõtlema, mida teha, et ta iga kord tuleks. Ma tean, et veel kaks peaksid kvoorumis käima, aga nad ei tee seda, ja ma üldse ei tunnegi neid. Võib-olla võiksin püüda selle ühega lähemaks sõbraks saada ja paluda nõuandjatel tegeleda nende teistega. Kui nad kõik kohale tuleksid, oleks meid seitse, aga kust leida veel viis?“
„Ma ei tea,“ vastasin, „aga kui Taevane Isa tahab, et nad tuleksid, siis Tema teab.“
„Siis tuleb meil juhatuse ja kvoorumina üheskoos palvetada, et teada saada, mida teha.“ Seejärel küsis ta: „Kas ma vastutan kõigi diakoni-ealiste poiste eest meie koguduses, ka nende eest, kes pole liikmed?“
Aukartusega vastasin: „Kas piiskopil on Issanda silmis vastutus ainult koguduseliikmete ees või ka kõigi nende ees, kes selles piirkonnas elavad?“
See noor Issanda teenija taipas olukorda. Ta mõistis, et iga diakoni, õpetaja ja preestri ülesanne on vaadata Kiriku järele ning kutsuda kõiki tulema Kristuse juurde.
Mõeldes meie Kiriku toredatele noortele meestele ja naistele, tuleb mulle meelde üks pühakirjakoht, mida Moroni tsiteeris Joseph Smith’ile, kui ütles, et „see ettekuulutus pole veel täitunud, kuid täitub varsti“ (JSA 1:41).
„Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, … teie noored mehed näevad nägemusi“ (Joel 3:1).
Selle noore juhataja pähe turgatas nägemus Taevase Isa soovist, milliseks tema kvoorum peaks saama. Ta sai ilmutuse, et peab tugevdama kvoorumi aktiivseid liikmeid, päästma need, kel on raskusi ja kutsuma kõiki tulema Kristuse juurde. Saanud sel moel inspiratsiooni, tegi ta plaane, kuidas Issanda tahet ellu viia.
Issand õpetas seda noort juhatajat, et preesterlus tähendab teiste teenimist. Meie armastatud prohvet Thomas S. Monson selgitas:
„Preesterlus pole niivõrd and, kuivõrd volitus teenida, au aidata ja võimalus õnnistada teiste elu.“ (vt Our Sacred Priesthood Trust. – Liahona, mai 2006, lk 57).
Teenimine ongi sisuliselt preesterluse põhieesmärk – teiste teenimine Päästja eeskujul. Ma tunnistan, et see on Tema preesterlus, Tema läkitas meid tööle ning Ta on näidanud kõigile preesterluse hoidjatele, kuidas ustavalt preesterlust teenimiseks kasutada.
Ma kutsun üles kõiki diakonite, õpetajate ja preestrite kvoorumi juhatusi regulaarselt nõu pidama, õppima ja palvetama, et teada saada, mida Issand soovib teie kvoorumilt ning siis minema ja seda ellu viima. Kasutage selleks raamatukest „Kohus Jumala ees“. See abivahend aitab teil õpetada kvoorumiliikmetele nende kohustusi. Ma kutsun üles iga kvoorumiliiget toetama oma kvoorumi juhatajat ning otsima tema juhatust, kui te õigemeelselt oma preesterluse kohustusi täidate. Ma kutsun üles ka kõiki nägema neid võrratuid noori mehi nii, nagu näeb neid Issand – vägevate vahenditena, millega ehitada ja tugevdada Tema kuningriiki siin ja praegu.
Teie, imelised noored mehed, hoiate Aaroni preesterluse võtmeid, mis taastati Ristija Johannese kaudu Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle Ameerika Ühendriikides Harmony lähistel. Teie preesterluse pühad võtmed avavad uksed kõikidele Taevase Isa lastele, et tulla Tema Poja Jeesuse Kristuse juurde ja järgida Teda. Ja see saab võimalikuks läbi „meeleparanduse evangeeliumi, läbi ristimise vettekastmise teel pattude andekssaamiseks,“ läbi iganädalase sakramenditalituse ning läbi „inglite teenimise“ (ÕL 13:1, JSA 1:69). Te olete tõesti teenijad, kes peavad olema puhtad, väärilised ja ustavad preesterluse mehed igal ajal ja igal pool.
Mispärast? Kuulake neid meie armastatud Esimese Presidentkonna sõnu meie kohuse kohta Jumala ees, mis on adresseeritud meile kõigile:
„Sul on volitus viia läbi Aaroni preesterluse talitusi. … Sa õnnistad rohkelt end ümbritsevate inimeste elusid. … Taevane Isa usaldab sind väga. Ta on sinu peale kindel ja Tal on sinu jaoks tähtis missioon.“ (Täites oma kohust Jumala ees: Aaroni preesterluse hoidjatele, 2010, lk 5).
Ma tean, et need sõnad on õiged ja palvetan, et igaüks meist saaks sama tunnistuse. Ma ütlen neid asju Jeesuse Kristuse pühal nimel, kelle preesterlust me hoiame, aamen.