2011
Kristuse järgijad
Mai 2011


Kristuse järgijad

Kristuse järgijad kujundavad oma elu Päästja järgi ja käivad valguses.

Möödunud aasta oktoobris käisime mina, minu abikaasa, vanem Neil L. Andersen ja õde Andersen Argentinas Córdobas, et juhatada sisse templi ehitamine selles ilusas linnas. Nii nagu tavaks, toimus pärast tseremooniat pressikonverents. Üks ajakirjanikest, kes polnud Kiriku liige, märkis, et talle oli torganud silma, kui kenasti kohtlesid seal mehed oma naisi. Seejärel küsis ta ootamatult, kas see ongi nii või see ainult paistis mulle? Olen kindel, et ta nägi ja tundis, meie liikmete seas midagi erilist. Ehk tajus ta meie liikmete soovi järgida Kristust. Selline soov on liikmetel üle maailma. Soov järgida Kristust on samas ka miljonitel teistel inimestel, kes pole Kiriku liikmed.

Mu naisele ja mulle avaldasid muljet inimesed, keda nägime hiljuti Ghanas ja Nigeerias. Enamik neistki polnud meie Kiriku liikmed. Meeltülendav oli näha nende tahet järgida Kristust. See avaldus paljudes meie jutuajamistes nendega nende kodudes, nende autodes, nende müürilehtedel ja plakatitel. Me polnud iial näinud lähestikku nii palju kristlikke kirikuid.

Viimse aja pühadena on meil ülesanne kutsuda miljoneid nendesarnaseid tulema ja vaatama, kuidas saab meie Kirik täiendada seda head, mis neil juba on. Iga inimene ükskõik milliselt mandrilt, kliimavööndist või kultuuriruumist võiks ise teada, et prohvet Joseph Smith nägi nägemuses Isa ja Poega. Nad võiksid teada, et taevased sõnumitoojad taastasid preesterluse ja et Mormoni Raamat on teine testament Jeesusest Kristusest. Issanda ütles Eenokile, et „taevast [on saadetud] alla õigemeelsu[s] ja maa seest välja tõ[de] – tunnistama [Isa] Ainusündinust”1.

Päästja on lubanud, et „kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus”2. Kristuse järgijad kujundavad oma elu Päästja järgi ja käivad valguses. Seda, millisel määral me Teda järgime, aitavad mõista kaks iseloomulikku joont. Esiteks, Kristuse järgijad on armastavad inimesed. Teiseks, Kristuse järgijad sõlmivad ja peavad lepinguid.

Armastus teiste vastu – esimene iseloomulik tunnusjoon – oli ilmselt üks neist asjadest, mida too ajakirjanik Córdobas meie Kiriku liikmete juures märkas. Me järgime Kristust, sest armastame Teda. Kui järgime Lunastajat armastusest Tema vastu, järgime me Tema eeskuju. Armastuse tõttu kuuletus Päästja Isa tahtele hoolimata olukorrast. Meie Päästja oli kuulekas isegi siis, kui see tähendas suuri füüsilisi kannatusi ja hingevalu, isegi kui see tähendas piitsaga peksmist ja pilkamist, isegi kui see tähendas olla vaenlaste poolt piinatud ja sõprade poolt maha jäetud. Lepitav ohverdus, mis on ainuomane Päästjale, on ülim armastuseväljendus üldse. „Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.”3 Nii nagu Kristus järgis Isa olukorrast hoolimata, nõnda peaksime meie järgima Tema Poega. Seda tehes pole tähtis, millise tagakiusamise, kannatuse, hingevalu või vaiaga lihas4 me kokku puutume. Me pole üksi! Kristus on meile toeks. Tema õrn halastus muudab meid vägevaks olukorrast hoolimata.5

Kristuse järgimine võib tähendada paljude kallite asjade hülgamist, nagu tegi moabi naine Rutt. Vastse pöördununa jättis ta oma usu nimel, armastusest Jumala ja Noomi vastu, kõik seljataha.6

See võib tähendada ka vastasseisu ja kiusatuste ajal kindlaks jäämist. Josephi müüdi noorena orjaks. Temalt võeti ära kõik, mis oli talle kallis. Hiljem ahvatleti teda voorusetusega. Ta pani sellele kiusatusele vastu ja ütles: „Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?”7 Tema armastus Jumala vastu oli vägevam igast vastasseisust ja kiusatusest.

Täna on meil kogu maailmas kaasaegsed rutid ja joosepid. Kui vend Jimmy Olvera Ecuadorist Guayaqilist misjonikutse sai, oli tema pere suurtes raskustes. Lahkumispäeval öeldi talle, et uksest väljudes pole tal enam perekonda. Ta väljus uksest murtud südamega. Kui ta aga misjonil oli, palus ta ema tal sinna kauemaks jääda, sest nad said nii palju õnnistusi. Täna teenib vend Olvera vaia patriarhina.

Tõeline armastus Kristuse vastu annab meile tarviliku jõu Teda järgida. Issand ise näitas seda, kui küsis Peetruselt kolm korda: „Kas sa armastad mind?” Kui Peetrus oli valjusti kinnitanud, et armastab Issandat, rääkis Issand talle eesseisvatest raskustest. Sellele järgnes manitsus: „Järgi mind!” Küsimust: „Kas sa armastad mind?”, mille Päästja esitas Peetrusele, võib esitada ka meile. Sellele järgneb üleskutse: „Järgi mind!”8

Armastusel on meie püüdlustes olla kuulekas vägev mõju. Armastus Päästja vastu inspireerib meid pidama Tema käske. Armastus ema, isa või abikaasa vastu võib samuti inspireerida meid kuuletuma evangeeliumi põhimõtetele. Selles, kuidas me kohtleme teisi, peegeldub, mil määral me järgime oma Päästjat ja meil on armastust isekeskis.9 Me näitame Talle oma armastust, kui jääme teistele appi, kui oleme kõigis asjades ausad ja sirgeseljalised10, ja kui me sõlmime ja peame lepinguid.

Kristuse järgijatele teine iseloomulik tunnusjoon on sõlmida ja pidada lepinguid just nagu tema seda tegi..

Moroni märkis, et „Kristuse vere valami[ne] on Isa lepingus teie pattude andekssaamiseks, et te saaksite pühaks, ilma plekita.”11

Prohvet Joseph Smith õpetas, et taevas sõlmiti lepinguid veel enne selle maa loomist.12 Vana-aja prohvetid ja patriarhid sõlmisid lepinguid.

Päästja ise näitas selles eeskuju. Ta sai ristitud, et täita kõike õigust, ja Tema ristis keegi, kellel oli selleks vastav volitus. Ristimise läbi tunnistas Päästja Isale, et Ta peab kuulekalt kõiki Isa käske.13 Nagu ammumöödunud aegadel, järgime ka meie Kristust ja sõlmime lepinguid preesterluse talituste kaudu.

Lepingute sõlmimine on miski, millega need miljonid, kes pole meie Kiriku liikmed, saaksid täiendada seda väga head, mis neil juba on. Lepinguid sõlmine on meie armastuse väljenduseks. Seda tehes ütleme Talle: „Jah! Ma järgnen Sulle, sest ma armastan Sind!“

Lepingutega kaasnevad lubadused, „… isegi igavene elu“14. Kui peame meeles oma lepinguid, sünnivad kõik asjad kokku meie heaks.15 Meile antud lubaduste täitumiseks, peame tegema lepingud ja neid täitma. Lepinguid aitab pidada armastus Päästja vastu ja nende meeleshoidmine. Üks viis lepingute meeleshoidmiseks on sakramendivõtmine16, teine – sagedane templiskäimine. Mulle meenub üks noor abielupaar Lõuna-Ameerikast, kes tahtis lahku kolida, kuna ei saanud teineteisega läbi. Üks preesterluse juht andis neile nõu minna templisse ning pöörata erilist tähelepanu seal sõlmitud lepingute ja lubaduste sisule. Nad tegid seda ja see päästis nende abielu. Meie lepingute vägi on tugevam kui ükskõik milline raskus, mida kohtame või kohata võime.

Need liikmed, kes ei ela järjekestvalt evangeeliumi järgi – tulge tagasi! Tulge ja tundke omaenda peal, milline õnnistus on pidada meeles ja uuendada lepinguid sakramendi ja templiskäimise läbi! See oleks teie armastuseväljendus ja näitaks teie tahet olla Kristuse tõeline järgija. Nõnda väärite te kõiki lubatud õnnistusi.

Neid, kes pole meie Kiriku liikmed, teid kutsun ma usku rakendama, meelt parandama ja olema valmis sõlmima ristimislepingut Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus. Sellega näitate te üles armastust oma Taevase Isa vastu ja tahet järgida Kristust.

Ma tunnistan, et me oleme õnnelikumad, kui järgime Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetusi. Kui püüame Teda järgida, saavad meile osaks taeva õnnistused. Tean, et Tema lubadused lähevad täide, kui sõlmime ja peame lepinguid, ning meist saavad Kristuse tõelised järgijad. Tunnistan Tema suurest armastusest igaühe vastu ja teen seda Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.

Viited

  1. Ms 7:62.

  2. Jh 8:12.

  3. Js 53:5.

  4. 2Kr 12:7.

  5. 1Ne 1:20.

  6. Rt 1:16.

  7. 1Ms 39:9.

  8. Jh 21:15-19.

  9. Jh 13:35.

  10. Al 27:27.

  11. Mn 10:33.

  12. Vt Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 42; vt ka Spencer W. Kimball. Be Ye Therefore Perfect. Pühaliku koosoleku kõne, Salt Lake Institute of Religion, 10. jaan 1975: „Enne kui tulime siia surelikku ellu, andsime me taevastes tõotuse, pühaliku tõotuse … Me oleme sõlminud lepingud. Sõlmisime need, enne kui nõustusime oma kohaga siin maa peal.”

  13. 2Ne 31:5–7.

  14. Aabr 2:11; vt ka John A. Widtsoe, “Temple Worship” (loeng, Assembly Hall, Salt Lake City, 12. okt 1920: “Leping annab elu tõele ja teeb võimalikuks õnnistused kõigile neile, kes kasutavad teadmisi õigesti.“

  15. ÕL 90:24.

  16. Vt nt 3Ne 18:7–11.