Rajagem Kristusele keskendunud kodu
Me mõistame perekonna igavikulist olemust ja usume sellesse. Selle mõistmine ja sellesse uskumine peaks innustama meid tegema kõik, mis meie võimuses, et rajada Kristusele keskendunud kodu.
Teenisin noorena misjonil Uruguays ja Paraguays, ning märkasin, et inimesed, kes soovisid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuga lähemalt tutvuda, olid kõige enam huvitatud meie õpetusest seoses peredega. Tegelikult on Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest alates köitnud tõeotsijaid õpetus sellest, et peredel on võimalus olla igavesti koos.
Igaveste perede põhimõte on oluline osa Taevase Isa suurest plaanist, mille Ta lõi oma lastele. Plaan põhineb tõekspidamisel, et meil on nii taevane kui ka maine perekond. Apostel Paulus õpetas, et Taevane Isa on meie vaimude isa:
„Et nad otsiksid Jumalat … ja lei[aksid] … tema …
sest tema sees elame ja liigutame ja oleme meie … Sest ka meie oleme tema sugu!“1
Põhimõte, et me oleme armastava Taevase Isa sugu, on Jeesuse Kristuse evangeeliumis nii oluline, et isegi meie lapsed kuulutavad seda tõde, lauldes Algühingus laulu „Olen Jumala laps“. Kas mäletate veel selle sõnu?
Ma olen Jumala laps.
Mind siia saatis Ta.
Mul maise kodu andis Ta
ja kallid vanemad.
Juhatage, aidake
mul leida õige tee,
elamaks koos Temaga,
mis tegema pean veel. 2
Kui tunnetame, et meil on taevased perekonnad, aitab see meil mõista maiste perede igavikulist olemust. Õpetuses ja Lepingutes õpetatakse, et taevase korra järgi on kõige aluseks perekond: „Ja samasugune omavaheline läbikäimine, nagu on meie vahel siin, on meie vahel seal, ainult et sellega käib kaasas igavene hiilgus …”3
Perede igavikulise olemuse mõistmine on ülioluline selleks, et mõista Taevase Isa plaani oma laste jaoks. Vastane teeb kõik, mis tema võimuses, et Taevase Isa plaani hävitada. Soovides Jumala plaani nurjata, juhib ta enneolematut sõda perede vastu. Selle sõja vägevamateks relvadeks on isekus, ahnus ja pornograafia.
Saatana eesmärgiks ei ole meie igavene õnn. Ta teab, et peamine viis, kuidas muuta mehed ja naised sama haletsusväärseks kui ta ise, on jätta nad ilma väljavaatest, et nende pere võib olla igavene. Kuna saatan teab, et tõeline õnn selles elus ja igavikes saab alguse perekonnast, teeb ta selle hävitamiseks kõik, mis tema võimuses.
Muistse aja prohvet Alma nimetas Jumala plaani oma laste jaoks suureks õnneplaaniks4. Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum, keda me toetame prohvetite, nägijate ja ilmutajatena, on andnud meile õnne ja pereelu osas inspireeritud nõu:
„Perekond on seatud Jumala poolt. Abielu mehe ja naise vahel on Tema igavese plaani peamine osa. Lastel on õigus sündida abielusidemetes ning olla kasvatatud isa ja ema poolt, kes austavad oma abielulubadusi täieliku truudusega. Perekonnaelu õnn saavutatakse kõige paremini siis, kui see põhineb Issanda Jeesuse Kristuse õpetustel.“5
Õnneni, millest rääkis Alma ja hiljem ka Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum, jõutakse kõige tõenäolisemalt kodus pere keskel. Õnn ei saa iial otsa, kui teeme kõik, mis meie võimuses, et rajada Kristusele keskendunud kodu.
Kui me õde Maynesiga pärast abiellumist Kristusele keskendunud kodu hakkasime rajama, võtsime omaks mõningad tähtsad põhimõtted. Alustasime meie Kiriku juhtide nõuannete järgimisest. Kutsusime lapsed kokku ja pidasime igal nädalal pereõhtut, tegime iga päev perepalveid, uurisime pühakirju. See polnud alati kerge. Mitte kõik ei õnnestunud alati nii nagu oleksime soovinud, kuid ajapikku said nendest lihtsatest koosolemistest meie pere hindamatud traditsioonid.
Me mõistsime, et meie lapsed ei pruugi hiljem mäletada kõike, mida nad pereõhtul õppisid, kuid neil on meeles, et me pidasime pereõhtuid. Me saime aru, et koolipäeva jooksul lähevad neil meelest loetud pühakirjasalmid ja hommikuse palve täpsed sõnad, kuid nad mäletavad, et hommikul loeti pühakirju ja tehti palve. Vennad ja õed, meie kodu selestilised traditsioonid pakuvad meile ja meie noortele suurt väge ja kaitset.
Õppimine, õpetamine ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtete rakendamine kodus paneb aluse elamise viisile, kus Vaim elab koos meiega. Pannes kodus aluse selestilistele traditsioonidele, aitavad need meil vastu seista maailma pahelistele tavadele ning me õpime nägema teiste vajadusi ja muresid.
Vastutus Kristusele keskendunud kodu rajamise eest lasub nii vanematel kui lastel. Vanematel on kohustus õpetada oma lapsi armastuses ja õigemeelsuses. Vanemad vastutavad Issanda ees nende pühade kohustuste täitmise eest. Vanemad õpetavad lapsi sõnade ja eeskujuga. Üks C. C. Milleri luuletus väljendab ilmekalt, kuivõrd tähtis on see mõju, mida avaldavad vanemad oma lastele.
Kord Jeesus rääkis õpetliku loo,
kuis lambad-talled elasid kõik koos.
Neid karjas kokku oli sada
ja käimiseks neil oli kindel rada.
Seal pisikesed käisid suurte kannul,
nad järgisid neid igal oma sammul,
kuid äkitselt üks lammas eksis teelt,
see tallekesi pani muutma meelt.
Ei talled teadnud enam kuhu minna,
nad jooksid ehmunult kõik ringi siia-sinna.
Nüüd tuli palvetada, loota, otsida,
et eksind lamba kätte kiirelt saaks!
Kui lambal eksiteele lasta minna,
siis talledki kõik satuvad kord sinna.
Me palume tänaste tallede eest,
et lambad neil’ näitaksid vaid õiget teed.
Sest lamba eksimuse – talled maksma peavad!6
Õpetusest ja Lepingutest saame teada, millised tagajärjed võivad sellel olla vanematele, kui nad juhivad oma lapsed eksiteele:
„Ja taas, kuivõrd vanematel on lapsi Siionis …., [ja nad] ei õpeta neid mõistma õpetust meeleparandusest, usust elava Jumala Pojasse Kristusesse ja ristimisest ning käte pealepanemise kaudu antavast Püha Vaimu annist … on patt vanemate pea peal.”7
Raske on ülehinnata vanemate rolli lastele selestiliste traditsioonide õpetamisel sõna ja eeskujuga. Kristusele keskendunud kodu rajamisel on tähtis roll ka lastel. Lubage mul jutustada teile selle põhimõtte illustreerimiseks oma hiljutisest kõnelusest 8-aastane tütrepoja Williga.
„Mulle meeldib isaga ratsutamas ja lassot heitmas käia,“ rääkis Will. „Lassoköis on kokku keerutatud mitmest peenemast säigmest. Nii on ta tugevam. Kui oleks ainult üks säie, ei pea see töötegemisele vastu. Kuid kuna mitu säiet koos annavad köiele tugevuse, saame seda kasutada mitmel otstarbel.
Pered on nagu köied. Kui ainult üks pereliige kõvasti töötab ja õigeid asju teeb, ei ole pere nii tugev, kui ta oleks siis, kui iga pereliige püüaks teist aidata.
Ma tean, et kui teen seda, mis on õige, aitan ma oma perekonda. Kui kohtlen oma õde Isabelle’i kenasti, tunneme end mõlemad hästi ning see teeb rõõmu mu emale ja isale. Kui emal on ees mõni asjatoimetus, saan mina talle abiks olla sellega, et tegelen oma väikevenna Joeyga. Ma saan olla perele abiks, kui hoian oma toa korras ja tulen alati appi kui tarvis. Pere vanima lapsena tean, kui tähtis on olla heaks eeskujuks. Püüan anda endast parima, teha, mis on õige ja pidada käske.
Ma tean, et lapsed saavad aidata peredel olla tugevad nagu köis. Kui igaüks annab endast parima ja kõik töötavad koos, on pered õnnelikud ja tugevad.“
Kui vanemad juhivad peret armastuses ja õigemeelsuses ning õpetavad lastele oma eeskuju kaudu Jeesuse Kristuse evangeeliumi, ning kui lapsed armastavad oma vanemaid ja on neile toeks, õppides ja rakendades neid põhimõtteid, mida vanemad neile õpetavad, on tulemuseks Kristusele keskendunud kodu.
Vennad ja õed! Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena mõistame me perekonna igavikulist olemust ja usume sellesse. Selle mõistmine ja sellesse uskumine peaks innustama meid tegema kõik, mis meie võimuses, et rajada Kristusele keskendunud kodu. Ma tunnistan, et püüdes seda teha, rakendame armastust ja teenimist, mille oma elu ja lepituse kaudu jättis meile eeskujuks meie Päästja Jeesus Kristus ning mille tulemusena võime tunda end oma kodus nii, nagu oleks taevas maa peal. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.