Ko e Kaumeʻá
Ko Hono Vahevahe ʻo e ʻOfa ʻa e ʻOtuá
Mē 2024


“Ko Hono Vahevahe ʻo e ʻOfa ʻa e ʻOtuá,” Kaumeʻá, Mē 2023, 32–33.

Ko Hono Vahevahe ʻo e ʻOfa ʻa e ʻOtuá

Naʻe ʻikai ke ʻilo ʻe Tai ʻa e meʻa ke lea ʻaki pe faí, ka naʻá ne fie tokoni.

Naʻe hoko ʻa e talanoá ni ʻi Polivia.

Ko ha pongipongi ʻafu ia. Naʻe talanoa mo kakata ʻa Tai mo hono kaungāmeʻa ko Kalōtiá ʻi heʻena lue atu he malaʻe soká. Ne toki ʻosi pē ʻenau kalasi fakamālohisinó, pea ʻokú na ʻalu atu ʻeni ki he kalasi fiká.

Naʻe kiʻi mālōlō ʻa e longaʻi fānau īkí. Naʻe siofi ʻe Tai ʻenau vaʻingá.

Hili iá naʻá ne fakatokangaʻi ha kiʻi taʻahine ʻoku tangutu toko taha pē ʻi he sitepú. ʻI heʻenau ofi atú, naʻe fakatokangaʻi ʻe Tai ʻokú ne tangi.

ʻĪmisi
Kiʻi taʻahine ʻoku tangi ʻi he sitepú

Naʻe taʻalo atu ʻa Tai kia Kalōtia ke haʻu ki he kiʻi taʻahiné.

Naʻe fakafulofula ʻa Kalōtia pea kalokalo hono ʻulú ʻikai, “Te ta tōmui.”

Kimuʻa pea lea ʻaki ʻe Tai ha meʻá, naʻe mavahe ʻa Kalōtia.

Naʻe sio atu ʻa Tai ki he kiʻi taʻahiné. Naʻá ne taʻu nima nai. Naʻe fufū hono matá ʻi hono ongo tuí, pea naʻá ne puke hono ʻulú.

Naʻe tangutu ʻa Tai ʻi hono tafaʻakí. Naʻe ʻunu atu e kiʻi taʻahiné.

ʻĪmisi
ʻOku hili ʻe ha kiʻi taʻahine hono nimá ʻi he uma ʻo ha kiʻi taʻahine siʻisiʻi ange

“ʻOkú ke SAI pē?” Naʻe fehuʻi leʻosiʻi ange ʻa Tai.

Naʻe ʻikai ke tali mai ʻe he kiʻi taʻahiné. Naʻe ʻikai ke fakapapauʻi ʻe Tai ʻa e meʻa ke lea ʻakí pe faí.

Naʻá ne fehuʻi hoko ʻo pehē, “ʻE lava ke u tokoni atu?”

Na‘e fakaʻilonga fehuʻi mai e ki‘i taʻahiné.

“Ko hoku hingoá ko Tai. Ko hai ho hingoá?”

Faifai pea sio hake ʻa e kiʻi taʻahiné kia Tai. “Nikolo.”

“Ko e hā ʻokú ke tangi aí, Nikolo?”

Naʻá ne lea tangi pē, “ʻOku fakamataliliʻi au ʻe he taha kotoa ʻi heʻeku fuʻu sinó.”

Naʻe holoholoʻi ʻe Tai ʻa e fofonga ʻo Nikoló. “Fakamolemole heʻenau lea peheé. ʻOku ʻikai mahuʻinga e fakakaukau ʻa e kakaí.”

“ʻOku nau pehē ʻoku ʻikai ke u talavou.”

“ʻOku ou tui ʻoku hala ʻenau leá!” Naʻe malimali ʻa Tai ʻi heʻene leá. “ʻOkú ke fuʻu fakaʻofoʻofa mo makehe foki. ʻOkú ke ʻiloʻi ia?”

Naʻe fakakaukau ʻa Tai ki ha taha ʻo e ngaahi hiva ʻokú ne saiʻia taha ai mei he Palaimelí. Naʻá ne ʻiloʻi e meʻa ke lea ʻakí he taimí ni.

Naʻe pehē ange ʻe Tai mo ne puke e nima ʻo e kiʻi taʻahiné, “Ko e fānau koe ʻa e ʻOtuá.”

ʻĪmisi
Kiʻi taʻahine ʻokú ne puke e nima ʻo ha kiʻi taʻahine siʻisiʻi ange

Naʻe talanoa ʻa Tai mo Nikolo. Naʻá ne fakamatalaʻi ʻa e mahuʻinga ʻo Nikolo ki he Tamai Hēvaní, hono fāmilí, mo ha niʻihi tokolahi kehe ne nau ʻofa lahi ʻiate ia. Naʻe kamata ke malimali māmālie ʻa Nikolo.

Hili ha ngaahi miniti siʻi, naʻe tuʻu hake ʻa Nikolo ʻo fāʻofua kia Tai. Naʻá ne talaange, “Mālō!”

Naʻe sio atu ʻa Tai ki he lele fiefia atu hono kaungāmeʻa foʻoú. Naʻe fakalata ke tokoniʻi ʻa Nikolo ke ongoʻi fiemālie ange pea ʻiloʻi e ʻofa lahi ʻa e ʻOtuá ʻiate iá.

Naʻe tuʻu hake foki mo Tai. Naʻá ne fakakaukau mo malimali heʻene fakavave atu ki he kalasí, te u lele ʻo hangē ko Nikoló ka ʻikai te u tōmui ki he kalasi fiká!

ʻĪmisi
Lele fiefia atu ha kiʻi taʻahine siʻisiʻi ange
ʻĪmisi
Talanoa ʻi he PDF

Ngaahi tā fakatātā ʻa Flavio Remontti

Paaki