2012
Ko e ʻEikí ʻa ʻEku Hivá
Māʻasi 2012


Ko e ʻEikí ʻa ʻEku Hivá

Tomu Suliveni, ʻAlesona, USA

Koeʻuhí naʻá ku nofo ʻi ha kiʻi kolo siʻisiʻi ʻi ʻAlesona ʻoku lahi ai e Kāingalotu ʻo e Siasí, ʻoku faʻa talanoa mai ai e kau faifekaú mo e kāingalotu ʻo e Siasí fekauʻaki mo e Siasí. Naʻa nau faʻa fakaafeʻi ʻa ʻeku fānaú mo au ki he lotú, lau e folofolá, pe fakatouʻosi. Naʻe ʻikai ke u tokanga ke tali ʻenau ngaahi fakaafé ka naʻá ku fakamālō ʻi he loto fakaʻapaʻapa ʻi heʻenau tokanga ki hoku fāmilí.

ʻI he kamata ke u feohi mo e fefine ne u toki mali mo iá, naʻá ne talamai ko e mēmipa ia ʻo e Siasí. Naʻá ku tanganeʻia ʻi heʻene fakalaumālié pea loto ke ʻalu mo ia ki he lotú hili ʻema malí. Naʻá ku fai ki heʻeku leá, naʻá ku kamata ke maʻulotu pea fiefia ʻi hono ʻātakaí mo e feohí. Neongo naʻá ku ako ʻa e folofolá, ʻalu ki he lotú, pea lotu fakafoʻituitui mo fakafāmili, naʻá ku kei veiveiua pē pe ʻoku ʻi ai ha ʻOtua. Neongo ʻeku feinga mālohí, naʻá ku ongoʻi hangē ʻe ʻikai lava ke tuku ʻa ʻeku taʻe tui ʻOtuá. Koeʻuhí naʻe ʻikai ke u ongoʻi ofi ange ki he ʻOtuá ʻi he kamatá, naʻe ʻikai ke u tali kotoa e ngaahi fakaafe ke papitaisó.

Hili ʻeku maʻulotu ʻi ha taʻu ʻe ono, ne mate fakafokifā ʻeku tamaí, naʻe ʻi he tau maluʻifonua ʻa ʻAmelika. Naʻá ku fie maʻu mo hoku fāmilí ke fai e hiva angamaheni ʻi ha meʻa fakaʻeiki ʻo ha sōtia ʻi he faʻitoká, pea koeʻuhí ko ha tokotaha mūsika fakapalofesinale au, ne kole mai ke u fai e hivá. Ne u ʻosi fai ʻeni ʻi ha meʻafakaʻeiki ʻe laungeau, ka koeʻuhí ko e meʻafakaʻeiki ʻeni ʻeku tamaí, naʻá ku ʻilo ʻe makehe ia kiate au. Naʻá ku ʻilo foki mei he meʻafakaʻeiki ʻa ʻeku faʻeé ʻa e uesia ʻeku malava ko ia ke fai e hivá ʻi he taulōfuʻu ʻo e ngaahi ongó. Naʻá ku fakapapauʻi ʻe ʻikai ke u tuku ke uesia ʻe heʻeku ngaahi ongó e hivá ʻo hangē ko ia ʻi heʻene meʻafakaʻeikí.

ʻI ha ngaahi miniti kimuʻa pea kamata e meʻafakaʻeikí, naʻá ku feinga lototailiili ke u mateuteu. Hili ha ngaahi nota siʻi naʻá ku fakatokangaʻi ʻoku toe hoko e meʻa tatau ʻo hangē ko ʻeku fehālaaki kimuʻá. Ne u fakatē loʻimata pea kamata ke u tangi. Ne uesia ʻe heʻeku tangí ʻa ʻeku mānavá. ʻE anga fēfē ke u fai ʻení?

Naʻe ʻikai ko ʻeku hohaʻá ke u maʻu ha lāngilangi, ka naʻá ku fie maʻu ke fakalāngilangiʻi ʻeku tamaí. ʻI he kamata ko ia ke u ifi e meʻa ifí, naʻá ku fakatokangaʻi naʻe ʻikai ke mānava lelei. Naʻe ʻikai ke u ʻulungāanga ʻaki ke kole tokoni, ka ʻi he taimí ni, naʻe ʻikai ke u ʻilo pe ko e hā te u toe faí. Naʻe ongo vaivai e ʻuluaki notá. Naʻá ku kole loto pē ki heʻeku Tamai Hēvaní: “Kātaki.” ʻI heʻeku ifiʻi ʻa e nota fika uá, naʻe fakafonu ʻa hoku maʻamaʻa ʻi he ʻeá, pea naʻe fakaʻohovale ʻene ongo maí, ko ha ongo fakaʻofoʻofa. ʻI he toenga ʻo e hivá, naʻá ku fakahoko lelei ia ʻo lelei ange ʻi he meʻa ʻoku ou malavá. ʻI heʻeku fakaʻosi e nota fakamuimuí, naʻe fakafokifā ʻa e ʻosi ʻeku mānavá peá u feinga ke mānava lolotonga ʻeku tangí.ʻI heʻeku hoko ko e tokotaha mūsiká, ʻoku ou ʻilo hoku ngaahi mālohingá mo e vaivaí. Ko hono ʻai mahinó, naʻe ʻikai ke u mei lava ʻo ifi lelei pehē ʻo tatau ai pē kapau ne ʻi he tuʻunga lelei tahá. Naʻe mahino kiate au naʻe tali ʻe he Tamai Hēvaní ʻa ʻeku kolé pea tāpuekina au ʻaki e mālohi mo e malava ke fakalāngilangiʻi ʻeku tamai fakaemāmaní. Naʻá ku maʻu e fakamoʻoni makehe ʻoku tali mai e Tamai Hēvaní ʻi he founga ʻe mahino kiate kitautolú. ʻOku tokoni ʻa ʻEne tali mai ʻi he taimi ʻo ʻeku fie maʻú ke u ʻiloʻi ʻokú ne fiefia maʻu pē ke fetalanoaʻaki mo au.

Hili ha ngaahi māhina naʻá ku ikunaʻi ʻa ʻeku taʻe tui ʻOtuá ʻo u kau ai ki he Siasí. Neongo ko e fakahaaʻi ia ʻo e tuí ke papitaisó, naʻá ku ʻiloʻi ʻe tāpuekina au ʻe he Tamai Hēvaní. Naʻá ku ako ʻi he aʻusia lolotonga ʻeku ifi e hiva angamaheni ʻi he meʻafakaʻeiki ʻo ha sōtiá te Ne tali ʻeku ngaahi lotú fakatatau ki heʻeku fie maʻú mo e mahinó.

Paaki