2023
Naʻe Hoko ʻa Simi Ko Homau Kilisimasí
Tīsema 2023


Fakakomipiuta Pē

Naʻe Hoko ʻa Simi Ko Homau Kilisimasí

ʻOku nofo ʻa e tokotaha naʻá ne faʻú ʻi ʻIutā, ʻIunaiteti Siteiti ʻo ʻAmeliká.

Naʻe ʻikai ke u sio ki ha ʻuhinga ke fakahoko ai ʻa e ʻaʻahi ko ʻení ʻi he Kilisimasí. Ka naʻe ʻaonga ʻaupito ia!

ʻĪmisi
kau hiva ʻoku nau pukepuke ʻa e laʻipepa hivá

ʻI he fakaʻosinga ʻo e ngaahi fakafiefia fakafāmili ʻo e Efiafi kimuʻa ʻi he Kilisimasí, naʻá ku ongoʻi he ʻikai lava ke toe tatali kae ʻoua kuo aʻu ki he pongipongí ʻa ʻeku ongoʻi vēkeveké!

Naʻá ku taʻu valu pea ko e mokopuna lahi taha au ʻi hoku kāinga tokolahí. ʻI he ngaahi miniti siʻi kotoa pē, ʻe fakaava ʻe he mātuʻá, mehikitangá, pe faʻētangatá ʻa e matapaá ʻo kaila fekauʻaki mo e fanongo ki he leʻo vaivai ʻo e ngaahi fafangú. Naʻe ʻikai ke u faʻa tatali ke aʻu mai ʻa Sanitā! Ka naʻe kei vilitaki pē ʻa Kulenipā ke ʻuluaki ō ʻo hiva Kilisimasi—ko ha tukufakaholo fakafāmili. “He ʻikai teitei haʻu ʻa Sanitā!” Ko ʻeku fakakaukaú ia.

ʻI heʻemau hū atu ki heʻemau ʻū kā kuo kāpui ʻe he sinou manifí, naʻa mau fakatokangaʻi naʻe fuʻu tōmui ange ia ʻi he taimi angamaheni naʻa mau faʻa mavahe aí. Ko e kiʻi kolo naʻa mau nofo ai ʻi ʻAitahoó naʻe lōngonoa mo momoko ʻaupito. Naʻe hohaʻa ha kau mēmipa ʻe niʻihi ʻo e fāmilí ʻoku ʻikai totonu ke mau ʻalu ʻo hiva kilisimasi ʻi he fuʻu taimi tōmui pehē, ka naʻe vili pē ʻeku kui tangatá ke mau ʻaʻahi ki ha ʻapi ʻe ua.

ʻI heʻemau fakaʻuli hifo ʻi he kiʻi hala siʻisiʻi mo kāpui ʻe he ʻulu ʻakaú, naʻe ʻikai ke mau lava ʻo sio ki ha kiʻi maama ʻi he kiʻi fale ʻakau siʻisiʻi ʻo e kiʻi “Kiʻi Motuʻa ko Simí.” Ko ha kaungāmeʻa lelei ʻa Simi, pea naʻá ne angaʻofa ʻaupito. Naʻá ne hoko ko ha uitou talu mei he taimi ʻoku ou lava ke manatu ki aí .

“Pau pē ʻe ʻikai tokanga ʻa Simi ia kapau he ʻikai ke tau tuʻu atu ai!” Ko ʻeku lāungá atu ia. Kuo pau ʻe ʻikai maʻu ʻe Sanitā Kolosi kitautolu!

Ka naʻe vilitaki pē ʻeku kui tangata leleí: “Kiʻi fakatahataha fakalongolongo pē ʻi he matapā sioʻata ʻo e loki mohé ʻo kamata ʻaki ʻa e ʻKolo ko Pētelihemá.ʼ”

Naʻe ʻikai mālohi homau leʻó ʻi he kamataʻangá, ka ʻoku maʻu ʻa e mālohí ʻi he tokolahí ʻa e kakaí ʻi heʻenau fakatahá, pea naʻe ʻikai fuoloa kuo aʻu ʻa e hivá ki ha tuʻunga fakaʻofoʻofa mo feongoongoi.

[Naʻe taki ʻa e fonongá,

He fetuʻu ngingilá,

Ko e ngaahi fakaʻānauá,

Naʻe hoko kotoá.

Naʻe teʻeki ai pē ke ʻi ai ha maama ʻi he ʻapi ʻo Simí, ka naʻe hokohoko atu pē ʻemau hivá.

Ko e fetuʻu ngingilá,

Fakahā ʻa e tamá,

Melino ki he māmaní,

Ki hotau ʻEikí. 1

Naʻe fakaava mai ʻa e matapā ʻo e falé.

ʻI he maama ʻo e māhiná, naʻa mau lava ʻo sio ki he tafe ʻa e loʻimatá ʻi he fofonga ʻo Simí. ʻI heʻene fāʻofua kiate kimautolú, naʻá ne tangi—ʻo tangi moʻoni. Hili ha kiʻi taimi, naʻá ne holoholoʻi ʻa e loʻimata ʻo e fiefiá mei hono fofongá peá ne pehē mai kiate kimautolu, “Kuó u tatali ʻi he taʻú kakato ke mou haʻu. Ko hoku Kilisimasí kimoutolu. Pea ʻi he taimi naʻe hoko ai ʻa e 9:30 ʻi he uasí, naʻá ku pehē kuo ngalo au. Naʻá ku fuʻu loto-mamahi ʻaupito. Naʻá ku ʻalu ʻo mohe, he naʻe ʻikai ha ʻuhinga ke u kei ʻā ai.”

Naʻe fonu homau lotó [ʻi he ʻofa]. ʻI he kamo mai ʻa Simi ke mau hū ange ki hono ʻapí pea fakaulo mai ʻa e māmá, naʻa mau lava ʻo sio naʻá ne ʻamanaki moʻoni mai ke mau aʻu ange ki ai. Naʻe fokotuʻutuʻu lelei ʻene tēpile ʻi peitó, pea naʻe ʻi ai ʻa e meʻa kotoa mei he foʻi keke Kilisimasí mo e kūkisí ki he kakanoʻi manu momoko kuo ʻosi hifi pea tuku ʻo tatali mai ke mau kai. Naʻe ʻosi lau fakalelei ʻa e ʻū ipú pea fakafonu ʻaki ʻa e inu ʻāpele saita melie, “ke ʻoua naʻa tō ha taha ʻo kimoutolu,” ko e lea atu ia ʻa Simí.

Naʻe pehē ʻe Simi naʻa mau hoko kimautolu ko hono Kilisimasí? Ka naʻe ʻikai ko ia. Naʻe hoko ʻa Simi ko homau Kilisimasí.

Naʻe fakaʻofoʻofa ange ʻa e meʻafoaki ʻo e ʻofa naʻa mau maʻu ʻi he Efiafi ko ia kimuʻa ʻi he Kilisimasí ʻi ha toe meʻa naʻe mei tuku ʻe Sanitā ʻi heʻemau fuʻu ʻakau Kilisimasí. Pea naʻe hoko ia ko ha fakamanatu ʻoku finangalo ʻa e ʻEikí ke mau tokoni ki Heʻene fānaú ʻo hangē ko ia ʻokú Ne faí—ʻo mau ʻomi kiate kinautolu takitaha ʻa ʻEne ʻofá (vakai, 3 Nīfai 11:15–17; 17:21).

Paaki