10. peatükk

Tõe otsimine

„Meilt, selle Kiriku liikmetelt, nõutakse, et teaksime, mida Issand on ilmutanud, et me eksiteele ei satuks. … Kuidas saaksimegi käia tões, kui me seda ei tea?”

Joseph Fielding Smithi elust

Kui Joseph Fielding Smith oli kaheksa-aastane, andis isa talle Mormoni Raamatu ja ütles, et ta seda loeks. „Võtsin selle nefilaste ülestähenduse tänuga vastu,” meenutas ta hiljem, „ja asusin täitma mulle antud ülesannet.” Armastus raamatu vastu sundis teda majapidamistöödega kiirustama, vahel isegi pesapallimängust varem lahkuma, et otsida mõni vaikne kohake ja seal omaette lugeda. Vähem kui kaks aastat pärast isalt selle kingituse saamist oli ta raamatu kaks korda läbi lugenud. Hiljem on ta selle kohta öelnud: „Teatud lõigud sööbisid mulle nii sügavasti mällu, et ma mäletan neid siiamaani.”¹ Ta luges ka muid raamatuid. „Lugesin enamasti raamatuid, mis olid neil algusaegadel kirjutatud Algühingu ja Pühapäevakooli lastele,” meenutas ta. „Kodus olles oli mul raamat tavaliselt alati käes. … Hiljem lugesin ma Kiriku ajalugu ajakirjast Millennial Star. Lugesin ka Piiblit, Mormoni Raamatut, Kallihinnalist Pärli, Õpetust ja Lepinguid ning muud kirjandust, mis kätte sattus.”²

Soov evangeeliumi süvitsi tunda saatis president Smithi kogu elu. Kui talle evangeeliumitõed selgeks said, jagas ta neid teistele ja vajadusel kaitses neid. Kolm aastat pärast apostliks pühitsemist sai ta preesterluse õnnistuse, milles oli kirjas: „Sind on õnnistatud oskusega mõista, analüüsida ja kaitsta tõe põhimõtteid paremini kui paljud su kaaslased. Tuleb aeg, mil sinu kogutud tõendite hulk on kaitsemüüriks nende vastu, kes tahavad hävitada tõendid prohvet Joseph Smithi missiooni jumalikkuse kohta; ja nõnda kaitsepositsioonil seistes ei aeta sind iial segadusse, ning Vaimu valgus heidab oma kiired su südame peale sama hellalt kui taevast langeb alla kaste, ning teeb paljud tõed selle töö kohta sulle arusaadavaks.”³ Ta elas truult nende prohvetlike sõnade järgi. Hea evangeeliumi tundja, õpetaja ja kirjanikuna tegi ta hoolega tööd päästmisõpetuste selgitamiseks ja kaitsmiseks. President Heber J. Grant ütles kord tema kohta, et üldjuhtide seas on ta mees, kes pühakirju kõige paremini tunneb.⁴

Elu lõpu poole meenutas president Smith sageli evangeeliumi uurimise kaudu saadud õnnistusi:

„Olen kogu elu uurinud evangeeliumi põhimõtteid ja mõtisklenud nende üle ning püüdnud elada Issanda seaduste järgi. Selle tulemusel tunnen südames suurt armastust tema, tema töö ja kõigi nende vastu, kes tahavad tema eesmärke maa peal edasi viia.”⁵

„Olen uurinud pühakirju kõik oma päevad ja otsinud Issanda Vaimu juhatust, et mõista nende tõelist tähendust. Issand on olnud mu vastu heatahtlik ja mul on rõõm teadmistest, mis ta mulle on andnud ning võimalusest tema päästvaid põhimõtteid õpetada.”⁶

Vintage portrait of father and son - Joseph F. Smith and Joseph Fielding Smith — Vanem Joseph Fielding Smith Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ja president Joseph F. Smith 1914. a.

Joseph Fielding Smithi õpetused

Peame otsima tõde kõikvõimalikes valdkondades, kuid kõige olulisemad teadmised leiame evangeeliumist.

Me usume haridusse. Oleme alati püüelnud teadmiste poole igas valdkonnas. Kirik on panustanud suuri summasid ja teinud tähelepanuväärseid ohverdusi, et haridus Kiriku liikmetele kättesaadavaks teha. Ja seda eriti praegusel teadusuuringute ja -saavutuste ajastul. Meie noored peaksid omandama nii hea hariduse ja saama nii hea tehnikaalase väljaõppe kui vähegi mõistlik.

Arvame aga ka, et maiste teadmiste poole püüdlemine peaks olema tasakaalus vaimsete asjade mõistmisega. Tuhandeid kordi tähtsam on tunda Jumalat ja tema seadusi, et saaksime teha seda, mis toob meile päästet, kui sihtida kõiki maiseid teadmisi, mida on võimalik saada.⁷

Jesus Christ sitting on a rock on the shores of the sea of Galilee. Numerous people are gathered around Him. The people are listening to Christ preach. (Mark 4:1) (Luke 5:1) — „Tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” (Jh 8:32)

Igaüks peaks iga päev õppima juurde midagi uut. Teil kõigil on uudishimulik meel, te otsite tõde paljudes valdkondades. Ma loodan siiralt, et teie suurimad uuringud leiavad aset vaimsete asjade vallas, sest just need toovad meile pääste, sest just seal võime teha edusamme, mis viivad meid igavese eluni meie Isa kuningriigis.

Maailma olulisemad teadmised leiame evangeeliumist. Need on teadmised Jumalast ja tema seadustest, asjadest, mida inimesed peavad tegema, et nõuda oma päästet Issanda ees kartuse ja värinaga [vt Fl 2:12; Mr 9:27].⁸

Kõik tõed pole samaväärsed ega ühtemoodi olulised. Mõni tõde on teistest tähtsam. Tähtsaima tõe või tähtsaimad tõed leiame Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhitõdede seast. Kõige tähtsam tõde: Jeesus Kristus on Jumala Poeg, maailma Lunastaja, kes tuli siia maailma, et surra, et inimesed võiksid elada. Seda tõde oleme kohustatud teadma. Palju tähtsam on teada, et Jeesus Kristus on meie Lunastaja, et ta on andnud meile põhitõed igavesest elust, kui teada kõike, mida annab ilmalik haridus.⁹

Mis puutub maailma filosoofilisse mõtlemisse ja teadmistesse, siis ei oma need mingit tähtsust, kui need pole vastavuses ilmutatud Jumala sõnaga. Iga õpetus, põhinegu see siis usul, teadusel, filosoofial või ükskõik millel, variseb põrmu, kui ta on vastuolus ilmutatud Issanda sõnaga. See võib näida usutavana. Seda võidakse esitada teile meeliköitvas sõnastuses ja te ei pruugi osata sellele vastu vaielda. Näib nagu oleksid selle taga ümberlükkamatud tõendid, kuid kõik, mida teil tuleb teha, on kannatlikult oodata. Aeg annab arutust. Te avastate, et iga õpetus, iga põhimõte, ükskõik kui laialdaselt sellesse ka ei usutaks, hävib, kui see pole kooskõlas jumaliku sõnaga, mis Issand on öelnud oma teenijatele. Me ei tarvitse hakata Issanda sõna väänama, et püüda seda asjatult nende teooriate ja õpetustega kooskõlla viia. Issanda sõna ei jää täide minemata, kõik valeõpetused ja -teooriad kukuvad aga läbi. Tõde, ainult tõde jääb püsima, kui kõik muu on hävinud.¹⁰

Issand on käskinud meil uurida pühakirju.

Issand on käskinud Kiriku liikmetel otsida teda palve, usu ja uurimise kaudu. Meil on kästud uurida käske, mis ta on andnud meile Õpetuses ja Lepingutes, Mormoni Raamatus ja kõigis pühakirjades koos lubadusega, et „mis iganes mõistmise taseme me omandame selles elus, see jääb ülestõusmisel meiega. Ja kui keegi omandab selles elus oma usinuse ja kuulekuse kaudu suuremat teadmist ja mõistmist kui teine, on tal sedavõrd suuremad eelised tulevases maailmas.” [ÕL 130:18–19] … Päästja ütles juutidele: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust.” [Jh 5:39] Kui palju on neid Kiriku liikmed, kes arvavad samamoodi, kuid ei vaevu end ette valmistama uurimise ja usuga?¹¹

Mulle tundub, et selle Kiriku liige ei suuda puhata rahus ja mugavuses ning olla puhta südametunnistusega, omandamata Kiriku põhiteoste kohta teadmisi uurimise ja usuga. Need ülestähendused on hindamatud. Maailm viskab nende üle nalja, kuid nende õpetuste kaudu lubatakse meil tulla Jumalale ligemale ja mõista paremini oma Taevast Isa ja tema Poega Jeesust Kristust, saada neid lähemalt tundma ning teada rohkem imelisest päästmisplaanist, mille nad on andnud meile ja maailmale.¹²

Vanaaja prohvetid, kes nägid meie aega, on rääkinud mitte nende ajal elanute kasuks, vaid inimeste kasuks, kes elavad ajal, millest need prohvetlikud kuulutused kõnelevad.¹³

Ma ütlen teile, mu vennad ja õed, te ei saa pidada Issanda käske ja elada õigemeelselt, kui te ei tea, millised need käsud on. Issand on käskinud meil uurida pühakirju, sest see, mida pühakirjad sisaldavad, on õige ja läheb täide [vt ÕL 1:37]. … Uurige pühakirju, tutvuge sellega, mida Issand on ilmutanud teie päästmiseks, teie koja ja maailma päästmiseks.¹⁴

Meil on suur vastutus võtta kuulda sõnumit tõest, mida Issand praegu oma teenijatele ilmutab.

Kui võtame kuulda Issanda sõnu, uurime ise ja ammutame teadmisi Mormoni Raamatust, Piiblist, Õpetusest ja Lepingutest, Kallihinnalisest Pärlist ning juhistest, mida Kiriku juhid meile aeg-ajalt annavad, ja püüame täita Issanda tahet, pidades tema ees meeles oma palveid ja lepinguid, ei satu me eksiteele.¹⁵

Üheksandas usuartiklis öeldakse: „Me usume kõike, mida Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta ilmutab praegu, ja me usume, et Ta ilmutab veel palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puutuvaid asju.” Kuna see on tõsi, peame mõistma kõike, mida Ta on ilmutanud ja mida ilmutab praegu. Vastasel juhul pole me kursis Tema tööga ja ei tea, mida Ta meilt tahab, sest me ei mõista seda.¹⁶

Viimse aja pühad peaksid usaldama oma juhte, järgima Kiriku juhtide õpetusi, sest nad räägivad neile prohvetliku kuulutuse ja inspiratsiooni ajel. Issand kuulutab kõige esimeses Õpetuse ja Lepingute osas, et rääkigu ta enda hääle või oma teenijate häälega, see on sama [vt ÕL 1:38]. Seetõttu on meil õiglane ja suur vastutus ning kohustus võtta kuulda tema häält, kes seisab eesotsas, et inimesi õpetada, või kuulata Iisraeli vanemate häält, kui nad viivad sõnumit tõest rahva sekka, just nagu siis, kui Issand peaks saatma enda juurest ingli või tulema ise neid asju meile kuulutama.¹⁷

Me saame teada evangeeliumi tõdesid uurimise, usu ja kuulekuse ning Püha Vaimu juhatuse läbi.

Oleks hea, kui me järgiksime Issandalt saadud nõu: „Ja kes paneb tallele minu sõna, seda ei eksitata.” [JSM 1:37] Tema sõna tallele panemine on midagi palju enamat kui lihtsalt lugemine. Selleks et tallele panna, ei tule ainuüksi lugeda ja uurida, vaid tuleb püüda alandlikult ja kuulekalt täita antud käske ning saada inspiratsiooni, mida annab Püha Vaim.¹⁸

Kuuleme vahel kurtmist: „Mul pole aega.” Meil kõigil on aega lugeda ja uurida, sest see on meie püha kohustus. Kas me siis ei suuda korraldada oma asju selliselt, et leiaksime iga päev kasvõi viisteist minutit, et korrakindlalt lugeda ja mõtiskleda? Need on vaid tühised minutid, kuid ometi teeb see nädalas kokku tund ja nelikümmend viis minutit, kuus seitse ja pool tundi (kui arvestada kuu pikkuseks 30 päeva) ning üheksakümmend üks ja veerand tundi aastas! …

… Vähesed meist loevad liiga palju. Enamik meist loeb liiga vähe. Issand on öelnud: „Ja kuna kõikidel ei ole usku, otsige usinalt ja õpetage üksteisele tarkuse sõnu; jah, otsige parimatest raamatutest tarkuse sõnu; otsige teadmisi just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu.” [ÕL 88:118; 109:7]¹⁹

Meilt oodatakse, et õpiksime ja teeksime endale niipalju kui saame selgeks uurimise ja analüüsimisega. Kuid juurdlemisel ja uurimisel on meie õpivõime piiratud. Jumala asju saame teada üksnes Jumala Vaimu abil. Me peame saama teadmisi usu kaudu.²⁰

Inimesed võivad otsida, nad võivad uurida, nad võivad õppida väga paljusid asju. Nad võivad koguda väga suurel hulgal informatsiooni, kuid nad ei jõua kunagi tõe täiuseni, … kui neid ei juhi tõe Vaim, Püha Vaim, ja nad ei pea Jumala käske.²¹

Tõeline usk koos alandlikkuse vaimuga juhatab inimesed tõe juurde. Pole ühtegi head põhjust, miks inimesed ei peaks teadma tõde, mis teeb nad vabaks. Pole ühtegi head põhjust, miks kõik inimesed ei võiks avastada tõe valgust ja teada, kas Issand on või ei ole sel viimsel ajal taas kõnelenud. Paulus kuulutas, et inimesed „otsiksid Jumalat, kas nad teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist”. [Ap 17:27] Isegi maad valitsevas vaimupimeduses ja usunappuses pole Issanda käsivarred lühikeseks jäänud. Ta kuuleb ausa tõeotsija südamest tulevat palvet. Keegi ei pea elama ilma, et teaks jumalikku tõde ja kust leida Jeesuse Kristuse Kirikut. Kõik, mida vajatakse, on alandlik usk, kahetsev vaim ja kindlameelne otsus kõndida valguses, ja Issand ilmutab seda talle.²²

Igaüks võib teada tõde. Me ei ole abitud. Issand on teinud võimalikuks, et iga inimene, kes järgib [Tema] seadusi, saab Püha Vaimu juhatusel, kes saadetakse meid õpetama, tunnetada tõde, mis teeb meid vabaks [vt Jh 8:32].²³

Kui elame tões, suurendab Issand meie valgust ja arusaamist.

Meilt, selle Kiriku liikmetelt, nõutakse, et teaksime, mida Issand on ilmutanud, et me eksiteele ei satuks. … Kuidas saaksimegi käia tões, kui me seda ei tea?²⁴

Meie ainuke eesmärk päästmise tõdede osas peaks olema uurida välja, mida Issand on ilmutanud, sellesse uskuda ja selle järgi elada.²⁵

Kui järgime valguse vaimu, tõe vaimu, Issanda ilmutuste vaimu, kui otsime palvete ja alandlikkusega Püha Vaimu juhatust, suurendab Issand meie valgust ja arusaamist, annab meile eristamise anni, me mõistame tõde, tunneme ära vale ega lase ennast petta.

Keda selle Kiriku liikmetest saaks petta? Mitte seda, kes täidab ustavalt oma kohustusi, mitte seda, kes tunneb Issanda sõna, mitte seda, kes on järginud ilmutustes antud käske, vaid seda, kes ei tunne tõde, kes viibib vaimupimeduses, kes ei mõista Evangeeliumi põhimõtteid. Selline inimene saab petta ja kui need eksitavad vaimud tulevad meie sekka, ei pruugi ta aru saada, ega teha vahet valgusel ja pimedusel.

Kui me aga elame Issanda ilmutuste valguses, kui võtame kuulda nende nõu, kes on Kiriku nõukogudes ja kellel on volitus anda juhiseid, ei satu me eksiteele.²⁶

Uurigem pühakirju, teadkem, mida Issand on ilmutanud, elagem Tema tões. Siis ei saa meid petta ning meil on vägi hoida end kurjast ja kiusatustest. Meie meeled muutuvad teravaks, me suudame mõista tõde ja eristada seda eksitusest.²⁷

PEF Man from Santiago, Chile reading scriptures on the stairs — „Uurigem pühakirju, teadkem, mida Issand on ilmutanud, elagem Tema tões.”

Kui me ei peaks mõistma mõnd Kiriku õpetustega seotud doktriini või põhimõtet, laskugem põlvili. Pöördugem Issanda poole palve ja alandlikkuse vaimus ning palugem, et meie meelt valgustataks ja me suudaksime mõista.²⁸

„See, mis on Jumalast, on valgus; ja see, kes saab valgust ja jätkab Jumalas,” – mis on antud olukorra võtmeks – „saab rohkem valgust ning see valgus kasvab üha eredamaks ja eredamaks, kuni saabub täiuslik päev.” [ÕL 50:24]

See tähendab, et see, kes otsib Jumalat, keda juhib tõe Vaim ehk Trööstija ja kes jätkab Jumalas, saab rohkem teadmisi, valgust ja tõde, kuni talle koidab täiuslik valguse ja tõe päev.

Selles elus me kõike seda ei saa. See eesmärk pole saavutatav väheste sureliku elu aastatega. Aga me õpime siin, et see, mis on igavene, mis on inspireeritud tõe Vaimust, jääb hauataguses meiega, ja kui me jätkame Jumalas, saame me edasi valgust ja teadmisi tõest, kuni lõpuks on käes täiuslik päev.²⁹

Kõigile neile, kes ihkavad tõe valgust ning püüavad uurimise ja kuulekusega süüvida Evangeeliumisse, on antud lubadus, et nad saavad käsu peale käsu, mõõdunööri peale mõõdunööri, kord siin, kord seal, kuni tõe täius saab nende osaks, kuni neile tehakse teatavaks koguni kuningriigi peidetud saladused, „sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse”. [Mt 7:8; 3Ne 14:8; vt ka Js 28:10; ÕL 76:1–10; 98:11–12.] Kõik nad pärivad päästmise, Jumala lastena kroonitakse neid hiilguse, surematuse ja igavese elu ning ülendusega Tema selestilises kuningriigis.³⁰

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Lugedes, kuidas president Smith evangeeliumi õppis (vt „Joseph Fielding Smithi elust”), mõtisklege, kuidas teete seda teie. Milliseid õnnistusi olete saanud, kui uurisite pühakirju ja muid evangeeliumi õpetusi?
Mida saame õppida 1. osast vaimsete ja ilmalike teadmiste tasakaalust? Kuidas aidata pereliikmetel ja teistel inimestel pidada hariduse omandamisel esimesel kohal vaimseid teadmisi?
Kuidas on pühakirjad aidanud teil Taevast Isa ja Jeesust Kristust lähemalt tundma õppida? (Vt 2. osa.) Mõelge, mida peaksite tegema, et pühakirjade uurimine oleks põhjalikum.
Lugenud läbi 3. osa, mõelge õnnistustele, mida olete saanud, kui olete kuulda võtnud Kiriku juhtide nõuandeid? Kuidas jagada elavate prohvetite õpetusi oma pere ja muude inimestega?
Mida tähendab panna tallele Issanda sõna? (Mõtete leidmiseks vt 4. osa.) Kuidas mõjutab see meie elu, kui iga päev vähemalt viisteist minutit korrakindlalt lugemisele ja mõtisklemisele pühendame?
Mõtisklege, kuidas puudutab 5. osas toodud nõuanne teie elu. Kuidas teha vahet valgusel ja pimedusel, kui väärinformatsioon järjest pealetükkivamaks ja kättesaadavamaks muutub? Mida teha, et aidata lapsi ja noori?

Samateemalised pühakirjakohad:

Ps 119:105; Jh 7:17; 2Tm 3:15–17; 2Ne 4:15; 32:3; He 3:29–30; ÕL 19:23; 84:85; 88:77–80

Abiks õpetamisel:

„Iga tunnis osalejani võib jõuda ka siis, kui õpetate paljusid inimesi korraga. Te võite tunni alguses igaühte soojalt tervitada. … Jõuate igaüheni ka siis, kui osalejad tunnevad end tunnis oodatult ja kindlalt” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 35).