15. peatükk
Igavene abielu
„Preesterluse ja Evangeeliumi täius ja õnnistused kasvavad välja selestilisest abielust. See on Evangeeliumi ja templitalituste kroon.”
Joseph Fielding Smithi elust
Kaheksateistkümneaastane Joseph Fielding Smith teadis, et keegi noor naine nimega Louie Emily Shurtliff tuleb kolledžis õppimise ajaks nende perre kostiliseks. Ometi oli ta meeldivalt üllatunud ja rõõmus, kui leidis ühel päeval töölt naastes Louie klaveri taga kirikulaulu mängimas. Sellest 1894. aasta hilissuvisest päevast peale hakkas Josephi ja Louie vahel arenema sõprus, mis pikkamööda süvenes, kuni sõprusest sai armastus. Nad pitseeriti Soolajärve templis 26. aprillil 1898.1
Louie ja Josephi suhe pakatas armastusest. Kui Joseph varsti pärast abiellumist Inglismaale kaheaastasele misjonile kutsuti, asus Louie tööle oma isa juurde, et meest rahaliselt toetada. Ta toetas Josephit oma julgustavate kirjadega ka hingeliselt ja vaimselt. Kui Joseph misjonilt naasis, rajasid nad õnneliku kodu ja nende perre sündis kaks tütart. Paraku jäi Louie pärast kümneaastast abielu kolmanda raseduse ajal raskesti haigeks ja suri 31-aastaselt.
Joseph leidis tröösti kindlast teadmisest, et Louie oli lahkunud paremasse maailma. Ta kirjutas oma päevikusse palve, et ta „[võiks olla] vääriline kohtama teda igaveses hiilguses, et olla taas koos temaga”.2 Hoolimata lohutusest ja lootusest, mida andis evangeelium, tundis ta Louiest kohutavat puudust. Lisaks sellele muretses ta oma tütarde pärast, kes olid jäänud emata. Peagi pärast Louie surma kohtas Joseph Ethel Georgina Reynoldsit. Kuigi ta armastus Louie vastu polnud kustunud, hakkas ta, nagu ka tema tütred, Ethelit armastama. Omaenda, Louie ja Etheli vanemate heakskiidul palus Joseph Etheli endale naiseks. Nad pitseeriti 2. novembril 1908. Nende kooselu oli rõõmuküllane ja sündmusterohke. Perre sündis veel üheksa last. Nende kodus valitses kord, puhtus, südamlik distsipliin, armastus, üksteisest lugupidamine; tehti kõvasti tööd ega unustatud ka hillitsetud meelelahutusi.3
Pärast 29 aastat abielu suri Ethel temast neli aastat jõudu imenud raske haiguse tagajärjel. Joseph oli jälle üksi, kuid teda trööstis kindel teadmine igavesest abielust.4 Siis aga kohtas ta taas kedagi, kellega oma elu jagada. Tema ja Jessie Evans pitseeriti 12. aprillil 1938. „33 aastat kestnud kooselu jooksul saatis naine teda pea kõikidel sõitudel, olgu lähedal või kaugel. Joseph omalt poolt aitas naisel toidupoes sisseostusid teha, õhtusöögi järel nõusid kuivatada ja sügiseti puuviljahoidiste valmistamisel abiks olla. Põllega apostel olla polnud tema jaoks häbiasi.”5 Jessie ütles sageli oma abikaasa kohta: „Ta on toredaim mees, keda olen iial tundnud. Ma pole iial kuulnud tema suust ühtegi piredat sõna.” Joseph vastas seepeale naeratades: „Ma ei teagi piredaid sõnu.”6
President Smithi biograaf John J. Stewart kirjutas, kui leebe ja osavõtlik oli president Smith Jessie vastu: „Ta manitses kõnetoolist mehi oma naisi armastama ja neile pühenduma. Kuid minu jaoks on liigutav jutlus hoopis see, kuidas ta ronis 1971. aasta kuumal juulipäeval üheksa kvartalit mööda Salt Lake City järske põhjatänavaid üles Viimse aja pühade haiglasse ja veetis oma 95. sünnipäeva oma naise Jessie haigevoodi ääres. Naise tervise halvenedes istus ta nädalaid päevad ja ööd tema haigevoodi juures, pidas murelikuna valvet, trööstis ja julgustas teda kuni lõpuni, kuidas oskas.”7
Jessie suri 3. augustil 1971. Kaks kuud hiljem pidas president Smith üldkonverentsi avakõne. Tema tunnistuse järgi võis aimata, et usaldus Issandasse ja lootus igavesele elule olid talle kurvastuses hingerahu toonud:
„Tahan öelda koos vana aja Iiobiga, kelle teadmised olid pärit samast allikast, kust minugi omad: „Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma!” ning et ma saan „[ihus] näha Jumalat, teda, keda ma ise näen, keda näevad mu omad silmad. …” (Ii 19:25–27; vt ka inglise keelsest Piiblist Job 19:25–27.)
Ja liites oma tunnistuse Iiobi omaga, lubage mul olla koos temaga ka tänulik, nii nagu ta hüüdis hingevalus ja -ahastuses: „… Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud!” (Ii 1:21)
„Palvetan, et meid kõiki juhataks Püha Vaimu vägi, et käiksime Issanda ees püstipäi ja päriksime igavese elu kuulekatele valmistatud eluasemetes ja kuningriikides.”8
Pärast president Smithi kõnet ütles koosolekut juhatanud president Harold B. Lee: „Olen kindel, et see vägi ja jõud, mida ta täna hommikul siin meie ees ilmutas, mõjub ülimalt meeltülendavalt kõigile Kiriku liikmetele kõikjal, arvestades, millises olukorras ta selle vägeva sõnumi ette kandis. Täname sind kogu südamest, president Smith!”9
Joseph Fielding Smithi õpetused
1
Selestiline abielu on Jeesuse Kristuse evangeeliumi talituste kroon.
Jeesuse Kristuse Evangeeliumiga pole seotud ühtegi talitust, mis oleks tähtsam, olemuselt püham ja ülevam ning [meie] igaveseks rõõmuks vajalikum … kui abielu.10
Preesterluse ja Evangeeliumi täius ja õnnistused kasvavad välja selestilisest abielust. See on Evangeeliumi ja templitalituste kroon.11
Tahan panna oma tublidele vendadele ja õdedele, tublidele Kiriku liikmetele südamele, et nad läheksid templisse ja abielluksid seal ajaks ja kogu igavikuks.12
2
Vastupidiselt maailma tavadele, peab abielu evangeeliumi plaanis vastu igavesti.
Paljud inimesed peavad abielu pelgalt tsiviillepinguks ehk mehe ja naise vaheliseks kokkuleppeks, et nad elavad üheskoos abielusuhtes. Tegelikult on see igavene põhimõte, millest sõltub kogu inimkonna olemasolu. Issand andis selle seaduse inimesele kohe pärast maailma loomist ühe osana Evangeeliumi seadustest ja see pidi kestma igavesti. Issanda seaduse järgi peaks iga abielu kestma igavesti. Kui kogu inimkond kuuletuks täielikult Evangeeliumile ja elaks armastuses, mida sünnitab Issanda Vaim, oleksid kõik abielud igavesed. …
Viimse aja pühade arusaamade järgi on abielu leping, mis on määratud olema igikestev. See on igavese ülenduse aluseks, sest ilma selleta poleks Jumala kuningriigis igikestvat arengut.13
„Viimse aja pühade arusaamade järgi on abielu leping, mis on määratud olema igikestev.”
Meile kõigile, kes me loeme ajalehti, kuulame raadiost uudiseid ja vaatame telerit, on selge, et neid on liigagi palju, kes ei suhtu abiellu ja perekonda sellise lugupidamisega, nagu Issand on ette näinud.14
Abielu on püha leping, millest on ometi paljudel puhkudel saanud siivutute naljade märklaud, naljanumber, mööduv kapriis labastele ja räpastele ja ka paljudele neile, kes peavad end küll kombekaks, kuid ei hooli selle tähtsa põhimõtte pühadusest.15
Issand on andnud oma igavikulise evangeeliumi meile valguseks ja lipuks, ning selle evangeeliumi juurde kuulub ta püha abielukorraldus, mis on olemuselt igavene. Me ei peaks ega tohiks järgida maailmas levinud abielutavasid. Meil on suurem valgus kui maailmal ja Issand ootab meilt rohkem kui neilt.
Me teame, milline on õige abielukorraldus. Me teame, milline on perekonna koht päästmisplaanis. Teame, et peame abielluma templis, ning hoidma end puhta ja rikkumatuna, et saada Lubaduse Pühalt Vaimult oma abieluliidule kinnitava pitseri.
Me oleme oma Igavese Isa vaimulapsed. Tema lõi päästmisplaani, misläbi saime tulla maa peale, areneda ja edeneda ning saada tema sarnaseks. See tähendab, et ta andis evangeeliumi plaani, mis võimaldab meil saada endale omaenda igavene perekond ja tunda rõõmu igavesest elust.16
Issand ei kavatsenud kunagi lõpetada abielu sureliku keha surmaga, vaid abielu eesmärgiks oli anda lepingu sõlminud osapooltele täiendavat au, võimu ja väge, ning perele jätkusuutlikkust ja igavest ühtsust Jumala kuningriigis. Sellised õnnistused on neile, kes elavad Issanda ilmutatud lepingu järgi. Abielu pole ainult mehe ja naise vaheline partnerlus, sest nagu Issand on öelnud, saab neist abielus üks liha ja nad astuvad partnerlusse Jumalaga.17
3
Ustavus abielulepingule toob õnne ja viib igavese hiilguse õnnistusteni.
Olen Issandale tänulik teadmise eest, et abieluleping on igavene, mis annab mehele õiguse nõuda tulevases maailmas oma naist endale ja naisele õiguse nõuda endale oma meest, eeldusel, et nad on käinud Issanda kojas ning neid on liitnud ajaks ja kogu igavikuks keegi, kes hoiab pitseerimisväge, sest seda suurt õnnistust ei saa mingil muul viisil. Olen tänulik ka teadmise eest, et kui peresuhted ja ühtne pere on õigesti loodud, kestavad need õigemeelsena edasi tulevases elus.18
Tahan neile, kes on käinud templis ja seal abiellunud, panna südamele, et nad jääksid ustavaks ja truuks oma lepingutele ja kohustustele, sest Issanda kojas sõlmitud lepingud on pühad.19
Miski ei valmista inimkonda ette Jumala kuningriigi hiilguseks nii hõlpsalt kui ustavus abielulepingule. …
Õigesti sõlmituna toob see leping meile suurimat õnne. Ülim au käesolevas elus ning au, võim ja täiusliku armastuse vägi tulevases on õnnistused, mis sellest lähtuvad. Neid igavese hiilguse õnnistusi antakse neile, kes elavad selle ja kõikide teiste Evangeeliumi lepingute järgi.20
„Kui peresuhted ja ühtne pere on õigesti loodud, kestavad need õigemeelsena edasi tulevases elus.”
Mida tähendab abielu Kiriku liikmetele? Selle talitusega saavad nad ülima, tipmise, igaveste elude õnnistuse. Issand ütleb selle kohta just nii, „igavesed elud”, mis tähendab seda, et igavesse ellu ei pääse üksnes mees ja naine, vaid ka nende lastele, kes sündisid lepingu all, antakse ustavuse kaudu õigus igavesele elule. Ja veelgi enam, et mehel ja naisel pole pärast surnute ülestõusmist lõppu. Sellega mõtleb Issand, et nende seeme jätkub igavesest ajast igavesti ja perekonnal pole lõppu. [Vt ÕL 132: 19–24.]21
Selleks et meie Igavese Isa eesmärgid täide läheksid, peab olema liit, kus mehed ja naised saavad õnnistusi, mis on lubatud neile, kes on truud ja ustavad, ja see ülendab nad Jumaluseni. Mees ei saa üksi Jumala kuningriigi õnnistuste kogu täiust, ega saa seda ka naine, kuid kahekesi koos võivad nad saada kõik õnnistused ja privileegid, mis kuuluvad Isa kuningriigi täiuse juurde.22
4
Iga hing, kelle süda on õiges kohas, võib saada igavese abielu õnnistusi kas selles või järgmises elus.
Suures päästmisplaanis pole midagi jäänud kahe silma vahele. Jeesuse Kristuse evangeelium on ilusaim asi maailmas. See puudutab igat hinge, kelle süda on õiges kohas, kes otsib teda usinalt ning soovib kuuletuda tema seadustele ja lepingutele. Seega, kui kellelegi ei anta mingil põhjusel võimalust mõnele lepingule kuuletuda, mõistab Issand tema üle kohut tema südamesoovide järgi. Neid Kiriku liikmeid on tuhandeid, [kellel puudub võimalus templisse minna], kes on abiellunud ja oma pere Kirikus üles ehitanud, kuid on jäänud ilma võimalusest lasta end pitseerida ajaks ja kogu igavikuks. Paljud neist on surnud ja saanud oma õnnistused asemike vahendusel. Evangeelium on asemike töö. Jeesus tegi asemikuna tööd meie kõigi eest, kuna me seda ise teha ei saanud. Ta laseb elavatel Kiriku liikmetel teha tööd asemikena surnute eest, kellel puudus võimalus teha tööd iseenda heaks.
Lisaks sellele on tuhandeid noori mehi ja noori naisi, kes on läinud vaimumaailma, ilma et neil oleks olnud võimalust saada neid õnnistusi. Paljud neist on langenud lahingus, paljud on surnud varases nooruses, paljud lapsepõlves. Issand ei unusta mitte kedagi neist. Neile antakse kõik ülendusega seotud õnnistused. See kuulub õigluse ja halastuse juurde. Nõnda on ka nendega, kes elavad Siioni vaiades ja templite varjus: kui nad selles elus nendest õnnistustest ilma jäävad, antakse need õnnistused neile tuhandeaastase rahuriigi ajal.23
Mitte keegi, kes jääb ustavaks, ei jää ülenduseta. … Vääritu mehe pärast ei jää ustav naine ülendusest ilma ja vastupidi.24
5
Lapsed ja noored valmistuvad igaveseks abieluks, õppides tundma abielulepingut, kasvatades usku, mis püsib, ning hoides end puhta ja rikkumatuna.
Kandku kõik isad ja emad, viimse aja pühad, hoolt selle eest, et nad õpetavad oma lastele abielulepingu pühadust. 25
Elu on lühike ja igavik pikk. Kui võtta teadmiseks, et abieluleping kestab igavesti, tasub selle üle hoolega järele mõtelda. … Õige nõuanne noortele oleks mõelda hoolikalt järele, kelle nad kaaslaseks valivad ja veenduda, et väljavalitul on kindel usk Evangeeliumisse. Selline inimene jääb suurema tõenäosusega truuks igale vandele ja lepingule. Kui noor mees ja noor naine mõistavad jäägitult meie Issanda jumalikku missiooni ja usuvad Evangeeliumi, nagu see ilmutati prohvet Joseph Smithi kaudu, on neil head väljavaated õnnelikuks liiduks, mis peab vastu igavesti.26
Siioni noored, hoidke end puhaste ja rikkumatutena, et teil oleks õigus minna Issanda kotta ja tunda koos oma väljavalituga rõõmu kõikidest nendest suurtest õnnistustest, mida Issand teile pakub!27
On üks asi, … millele tahaksin tähelepanu pöörata. Kui noored abielluvad, ei rahuldu nad kasina ja tagasihoidliku algusega. Nad tahavad, et neil oleks abielludes kõike niisama palju, kui on nende vanematel. … Nad tahavad kohe, nüüd ja praegu, kõiki hüvesid päikese all, et end mõnusalt tunda. Minu arvates on see vale. Ma arvan, et nad peaksid alustama tagasihoidlikult, uskuma Issandasse, panema tallele siit natuke ja sealt natuke, nagu võimalused lubavad, kuni kild killu haaval koguneb kokku see, millest nad unistavad.28
6
Kui abikaasad järgivad ustavalt kõiki evangeeliumi talitusi ja põhimõtteid, pakub abielu neile järjest rohkem rõõmustavat.
Abielu seadis sisse Jumal. Abielu on õigemeelne põhimõte, kui seda algusest peale pühaks pidada. Kui mehed ja naised sõlmiksid tänapäeval selle lepingu alandlikkuse, armastuse ja usuga nagu kästakse, käiksid õigemeelselt igavese elu radadel, poleks lahutusi ega lagunenud perekondi, pakataks kirjeldamatu õnn ja rõõm.29
Tahan tuletada oma tublidele vendadele ja õdedele, kes on abiellunud templis, meelde, et nad ei unustaks iial neile antud suuri õnnistusi: Issand andis neile nende ustavuse eest õiguse saada tema lasteks, Jeesuse Kristuse kaaspärijateks, saada endale, nagu siin on öeldud, kõik, mis on Isal [viidates pühakirjakohtadele Rm 8:13–19 ja ÕL 76:54–60].
Ja ikkagi on Kiriku liikmeid, kes seda ei mõista. Nad on abiellunud ajaks ja kogu igavikuks, … neile on lubatud Isa kuningriigi täius, nemad aga lasevad tulla oma ellu asjadel, mis tekitavad tülisid ja ajavad nad lahku. Neil läheb meelest, et nad on sõlminud teineteisega lepingu ajaks ja kogu igavikuks. Ja mitte ainult see: nad unustavad ära, et on sõlminud lepingu ka Taevaisaga.30
Kui mees ja naine järgivad üheskoos ustavalt evangeeliumi, köidab rõõm ja õnn, mis nende abielu täidab, järjest rohkem nende meeli.
Kui mees ja naine järgiksid tõsimeelselt ja ustavalt kõiki evangeeliumi talitusi ja põhimõtteid, ei tekiks vähimatki põhjust lahutuseks. Abielupoolte vahel valitsev rõõm ja õnn köidaksid järjest rohkem nende meeli ning mees ja naine kasvaksid aja möödudes järjest kindlamini teineteise külge. Mees armastaks oma naist ja naine meest ning neile sündinud lapsed kasvaksid üles armastavas ja üksmeelses kodus. Armastus üksteise vastu ei kahaneks ja kõikide armastus meie Igavese Isa ja tema Poja Jeesuse Kristuse vastu juurduks veel tugevamini nende hinge.31
Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks
Küsimused
-
Peatükk algab näidetega rõõmust ja kurbusest, mis võib kuuluda abielu ja pereelu juurde. Kuidas saab õpetus igavestest peredest õnnelikel ja kurbadel aegadel meile toeks olla?
-
Miks nimetatakse selestilist abielu templitalituste krooniks? (Vt 1. osa.)
-
President Smith vastandas Issanda nägemust abielust maailma nägemusele (vt 2. osa). Mis on teile nende vastuolulisuses oluline? Kuidas saaksime kaitsta ja kindlustada abielu ja perekonda tänapäeva maailmas?
-
3. osas loeb president Smith üles vähemalt viis õnnistust, mis saavad osaks neile, kes on truud ja ustavad abielulepingule. Mida tähendab teie jaoks olla truu ja ustav abielulepingule?
-
Mida saavad teha vanemad, et õpetada oma lastele abielulepingu pühadust? (Mõtete leidmiseks vt 5. osa.)
-
6. osas selgitab president Smith, kuidas abielusuhted järjest rohkem meeli köidavad. Milliseid näiteid võiksite selle kohta tuua? Kui olete abielus, siis mõelge, kuidas saate tuua oma abiellu suuremat rõõmu ja armastust.
Samateemalised pühakirjakohad:
Abiks õpetamisel:
„Enne tunni algust tahvlile kirjutatud küsimused aitavad tunnis osalejatel mõelda tunni teemale juba enne seda, kui tund peale hakkab” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 93).