16. peatükk
Laste kasvatamine valguses ja tões
„Prioriteet Kiriku laste õpetamisel kuulub kodule.”
Joseph Fielding Smithi elust
President Joseph Fielding Smith ütles, et tema isa president Joseph F. Smith oli inimene, keda ta on usaldanud rohkem kui kedagi teist, keda siin ilmas on tundnud.1 Ta meenutas, et isa kogus pere sageli kokku, et „õpetada oma lastele evangeeliumi põhimõtteid. Viimne kui üks tundis tema kohalolekust rõõmu ning oli tänulik tema jagatud nõuannete ja õpetuste eest. … Nad pole õpetatut iial unustanud, selle mõju on neil meeles ja küllap jääb meelde igaveseks.”2 Ta ütles ka: „Isa oli kõige õrnasüdamelisem mees, keda iial olen tundud. … Minu hellemate mälestuste seas on tema kõrval veedetud tunnid, mil vestlesime evangeeliumi põhimõtetest ja sain juhatust, mida ainult tema oskas anda. Nõnda pandi aluse minu teadmistele evangeeliumist, nii et ka mina võin öelda, et ma tean, et mu Lunastaja elab ja et Joseph Smith on, oli ja jääb alatiseks elava Jumala prohvetiks.”3
Joseph Fielding Smith kõneles armastusega ka oma emast Julina L. Smithist ja tema õpetustest. Ta on öelnud: „Ema kõrval õppisin ma armastama prohvet Joseph Smithi ja oma Lunastajat. … Olen tänulik isalt saadud õpetuste eest ja püüdnud alati järgida tema nõuandeid. Kuid ma ei tohi anda kogu au temale. Arvan, et tubli osa sellest, väga suur osa, peaks minema mu emale, kelle põlve peal ma väikese poisina istusin ja kuulasin tema pajatusi teerajajatest. … Ema tavatses mulle õpetusi jagada. Kui olin piisavalt vana ja oskasin lugeda, andis ta mulle lugeda asju, millest ma aru suutsin saada. Ta õpetas mind palvetama [ning] olema truu ja ustav oma lepingutele ja kohustustele, täitma oma ülesandeid diakoni ja õpetajana … ning hiljem preestrina. … Ema hoolitses selle eest, et ma loeksin, ja lugeda mulle meeldis.”4
Kui Joseph Fielding Smith ise isaks sai, järgis ta oma vanemate eeskuju. Tema tütar Amelia on öelnud:
„Isa oli täiuslik õpilane ja õpetaja. Ta mitte ainult ei jaganud meiega oma suurt teadmistepagasit, vaid innustas meid ka iseseisvalt õppima. …
Ta järgis oma laste puhul ÕL 93:40 nõuannet: „Kuid mina olen teil käskinud oma lapsed üles kasvatada valguses ja tões.”
Ta õpetas meid hommikusöögilaua ääres, rääkides lugusid pühakirjadest. Ta oskas jutustada iga lugu uues ja põnevas valguses, olgugi et olime seda juba varem mitmeid kordi kuulnud. Tunnen veel tänagi seda pinget, nagu toona, kui mõtisklesin selle üle, kas vaarao sõdurid leiavad Benjamini viljakotist hõbekarika või mitte. Me saime teada, kuidas Joseph Smith leidis kuldplaadid ja kuidas teda külastasid Isa ja Poeg. Lood jätkusid, kui isal oli aega meiega kooli jalutada. Kui möödusime kooliteel [Soolajärve] templist, jutustas ta meile ingel Moronist. Saime teada, et tempel on väga eriline koht, et sinna saavad sisse ainult head inimesed ja kui seal abielluda, on see abielu igavene. Ta õpetas meid perepalvetega, kui me enne hommikusööki ja õhtusöögi ajal oma tooli kõrval põlvitasime. …
Täna toovad tema õpetused meeleülendust ja pakuvad tuge mitte ainult ta järeltulijatele, vaid ka lugematutele ustavatele Kiriku liikmetele. Suur au ja õnnistus on olla tema tütar.”5
President Joseph Fielding Smith ja tema lapselapselaps Shanna McConkie.
Joseph Fielding Smithi õpetused
1
Selleks et lapsed suudaksid vastu panna vastase mõjutustele, tuleb vanematel nad üles kasvatada tões ja valguses.
Perekonna üksmeele olulisust – seda, kuidas peres üksteist armastatakse ja üksteisest hoolitakse – ei saa üle tähtsustada. Perekonna vaimne ühtekuuluvus on see kindel alus, millel põhineb Kiriku ja kogu ühiskonna õitseng. See tõsiasi on vastasele hästi teada ja ta mõistab selle tähtsust. Nagu ei iial varem, kasutab ta igat tema võimuses olevat nutikat vahendit, mõjujõudu ja väge selle igavese institutsiooni õõnestamiseks ja hävitamiseks. Seda saatanlikku hävitustööd tõkestab vaid Jeesuse Kristuse evangeeliumi rakendamine peresuhetes.6
Arvestada tuleb paljude suurte ja tõsiste ohtudega, ning ohud, mis teevad meile rohkem muret, kui kõik teised kokku, on seotud meie lastega. Ainsat tõelist ja piisavat kaitset suudab pakkuda kodu oma mõjuga.7
Meie lapsi tuleb õpetada tegema vahet heal ja halval, vastasel korral ei suuda nad mõista, miks nad ei tohi lubada endale seda, mis naabrite juures on lubatud. Kui neile ei õpetada Kiriku õpetusi, ei pruugi nad mõista, miks on pühapäevane kontsert, pühapäevane teatrietendus, film, pallimäng või muud taolised asjad mingil moel kahjulikud, kui nende mängukaaslased lubavad endale piiramatult – neid koguni innustatakse selleks –, mis Issand on oma pühal päeval ära keelanud. Vanemad vastutavad oma laste õige õpetamise eest. Issand mõistab vanemad hukka, kui nende lapsed ei kasva üles meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtete valgusel.8
Issand on käskinud meil kõigil, viimsel kui ühel, kasvatada oma lapsed üles valguses ja tões. Seal, kus on vaim, seal ei ole ega saagi olla lahkhelisid ja sõnakuulmatust, seal ei jäeta hooletusse pühasid kohustusi. 9
2
Vanemad vastutavad eelkõige oma laste õpetamise eest.
Isa pole iial loobunud oma õigusest siia maailma sündinud lastele. Nad on ikka Tema lapsed. Ta on andnud nad surelike vanemate hoolde manitsusega kasvatada lapsed üles valguses ja tões. Peamine ja põhiline vastutus oma laste õpetamisel valguses ja tões lasub vanematel. 10
Prioriteet Kiriku laste õpetamisel kuulub kodule. Vanemate kohus on kasvatada oma lapsed üles valguses ja tões ning Issand on kuulutanud, et kui nad seda ei tee, tuleb neil vastuse andmiseks seista kohtuistme ees.11
Issand ütles 1831. aastal Kirikule antud ilmutuses:
„Ja taas, kuivõrd vanematel on lapsi Siionis või mõnes selle vaias, mis on organiseeritud, kes ei õpeta neid mõistma õpetust meeleparandusest, usust elava Jumala Pojasse Kristusesse ja ristimisest ning käte pealepanemise kaudu antavast Püha Vaimu annist, kui nad on kaheksa aasta vanused, on patt vanemate pea peal.
Sest see olgu seaduseks Siioni elanikele ehk kõigis selle organiseeritud vaiades.” [ÕL 68:25–26]
… Issand nõuab seda meilt.12
Vanemad vastutavad oma laste tegude eest, kui nad ei õpeta oma lapsi eeskujude ja normide järgi.
Kui vanemad on teinud kõik, mis nende võimuses, et õpetada oma lapsi õigete eeskujude ja normide järgi, kuid nende lapsed ikkagi eksiteele satuvad, ei peeta vanemaid vastutavaks ja patt on laste endi peal.13
3
Kirik on vanematele laste õpetamisel abiks.
Peamine vastutus teha seda, mis viib päästmiseni, lasub iga inimese enda peal. Kõiki meid on pandud siia maa peale, et teeksime läbi surelikkuse proovilepanekud. Oleme siin, et näha, kas peame käske ja saame võitu maailmast. Meil tuleb teha iseendi heaks kõik, mida teha saame.
Edasi sõltub meie pääsemine juba meie perest. Vanemad on seatud oma lastele valguseks ja juhtideks ning neil on kästud kasvatada lapsed üles valguses ja tões, õpetada neile evangeeliumi ja olla ise õigeks eeskujuks. Lastelt oodatakse, et nad kuuletuksid oma vanematele ning austaksid neid ja peaksid neist lugu.
Kirik koos oma alljaotustega moodustab teenimisorganisatsiooni, mis on mõeldud pere ja iga üksiku inimese abistamiseks.14
„Kirik koos oma alljaotustega moodustab teenimisorganisatsiooni, mis on mõeldud pere ja iga üksiku inimese abistamiseks.”
Kallid vennad ja õed, abikaasad, isad ja emad! Ma palun teilt, et te kasutaksite ära iga Kiriku pakutud võimaluse ja laseksite õpetada oma lapsi erinevates ühingutes, mis on neile antud Issanda ilmutustega: Algühingus, Pühapäevakoolis, vastastikuse edu ühingutes [Noortes Meestes ja Noortes Naistes] ning vähema preesterluse kvoorumites meie piiskopkondade juhatuse all. …
Kirikul on kõikjal, kus võimalik, seminarid ja instituudid. … Vennad ja õed! Saatke oma lapsed nendesse seminaridesse. Need, kes käivad ülikoolis, on piisavalt vanad, et käia Kiriku instituutides, kui nad varasemalt õiget õpetust on saanud.15
4
Vanemate ülesanne on teha kõik, mis nende võimuses, et aidata lastel mõista Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja elada selle järgi.
Omaenda tunnistus on ja saab igavesti olema see, mis Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku tugevaks teeb. Tunnistus kasvab kõige efektiivsemalt pereringis. … Tunnistuse saamine ja hoidmine peaks olema pereprojekt. Ärge jätke hooletusse midagi, mis võiks aidata teil tugevdada iga teie pere liikme tunnistust.16
Me peame kaitsma oma [lapsi] maailma pattude ja kurjuse eest nii palju kui saame, et nad ei eksiks kõrvale tõe ja õigemeelsuse rajalt.17
Aidake oma lastel üles kasvada teadmistega Jeesuse Kristuse evangeeliumist. Õpetage neid palvetama. Õpetage neid järgima Tarkuse Sõna, elama ustavalt ja alandlikult Issanda ees, et nad mehe- ja naiseikka jõudes võiksid teid tänada selle eest, mida te nende heaks olete teinud ning vaadata oma elule tagasi tänuliku südame ja armastusega oma vanemate vastu selle eest, kuidas nad nende eest hoolitsesid ja neid Jeesuse Kristuse evangeeliumis elama õpetasid.18
Olge õigemeelseks eeskujuks
Me paneme vanematele südamele, et nad oleksid oma lastele õigemeelseks eeskujuks ja koguksid nad pereõhtutel, ja mitte ainult, enda ümber ja õpetaksid neile evangeeliumi.19
Vanemad peaksid püüdma olla, või vähemasti andma endast parima, et olla sellised, millistena nad tahaksid näha oma lapsi. Te ei saa anda eeskuju millestki sellisest, mis teile endile on võõras.20
Õpetada tuleb nii eeskuju kui paikapandud reeglitega. Laskuge koos lastega palvetamiseks põlvili. Õpetage neile kogu alandlikkusega meie Päästja Jeesuse Kristuse missioonist. Näidake neile teed. Isa, kes näitab pojale teed, ei ütle talle: „Poeg, mine pühapäevakooli, või mine ühisüritusele, või mine preesterluse koosolekule.” Ta ütleb: „Tule minuga!” Ta õpetab eeskujuga.21
Lapsi tuleb hakata õpetama varasest east peale
Teenimist alustada pole kunagi liiga vara. … Noored järgivad oma vanemate õpetusi. Laps, keda õpetatakse sünnist saadik õigemeelsuses, jääb õigemeelseks usutavasti kogu eluks. Head harjumused on kerged kujunema ja kerged järgida.22
Kodudes peaks valitsema palve, usu, armastuse ja Jumalale kuuletumise vaim. Vanemate kohus on õpetada oma lastele Jeesuse Kristuse evangeeliumi päästvaid põhimõtteid, et nad teaksid, miks nad peavad saama ristitud, ning et nad tunneksid südames sügavat soovi pidada Jumala käske ka pärast ristimist, et nad võiksid naasta tema juurde. Head vennad ja õed! Kas te vajate oma peresid, oma lapsi? Kas tahate olla pitseeritud oma esiisade ja esiemadega, kas tahate, et teie pereühendus oleks täiuslik, kui te, juhul kui teid lubatakse, lähete Jumala selestilisse kuningriiki? Kui te seda tahate, peate õpetamisega alustama juba hälli ääres.23
Õpetage lapsi palvetama
Mis kodu see oleks, kui seal puuduks palve vaim? See ei oleks viimse aja pühade kodu. Palvetagem! Ükski hommik ei tohiks mööduda nii, et me ei tänaks Issandat pereringis põlvitades, et me ei tänaks Teda Tema õnnistuste eest ega paluks Temalt juhatust. Ükski õhtu ei tohiks mööduda, ilma et me enne puhkama minekut kutsuks kokku oma pere, tänaks Issandat kaitse eest ja paluks Temalt juhatust kõikideks oma elupäevadeks.24
Loodan, et õpetate kodus oma lapsi palvetama. Loodan, et teete perepalveid hommikuti ja õhtuti, et õpetate oma lapsi eeskuju ja paikapandud reeglitega pidama käske, mis on hindamatud ja pühad ja millel on erakordne tähtsus meie pääsemisel Jumala kuningriiki.25
Tutvustage lastele pühakirju
Maailmas ei tohiks olla ühtegi kodu, kus ei ole Piiblit. Ega kodu, kus ei ole Mormoni Raamatut. Jutt on viimse aja pühade kodudest. Ei tohiks olla kodu, kus pole Õpetust ja Lepinguid ning Kallihinnalist Pärli. Ärge hoidke neid riiulitel ega kappides, vaid avatuna seal, kus neid on kerge kätte saada, et pereliikmed pääseksid nendeni, võtaksid istet ning loeksid ja uuriksid ise evangeeliumi põhimõtteid.26
Pidage pereõhtuid
Lapsed, kes kasvavad üles kodus, kus peetakse pereõhtuid, kus valitseb armastus ja üksmeel, saavad tugeva aluse heakodanlikule käitumisele ja aktiivsele osalemisele Kirikus. Vanemad ei saa jätta oma lastele päranduseks midagi suuremat kui mälestused õnnelikust, üksmeelsest ja armastavast kodust ning sealt saadud õnnistustest.
Hästi planeeritud pereõhtu võib olla rõõmu- ja mõjualliakas veel pikka aega. Pereõhtud on nagu loodud ühistegevuseks, millegi käivitamiseks, armastuse väljendamiseks, tunnistuse jagamiseks, evangeeliumi põhimõtete õppimiseks, meelelahutuseks ja lõõgastumiseks nind ennekõike pere üksmeele ja ühtekuuluvuse tugevdamiseks.
Isad ja emad, kes ustavalt pereõhtuid korraldavad ja igal võimalikul viisil pere üksmeelt arendavad, täidavad auga kõikidest kõige tähtsamat kohustust – lapsevanemaks olemise kohustust.27
Kui isad kannavad hoolt, et nende pered peavad pereõhtuid, on nad Jumala kuningriigis suurimad juhid. Kui see kõik kuulub koduelu juurde, kasvab pere üksmeel ja lugupidamine üksteise vastu. Kõik on üha õigemeelsemad ja õnnelikumad.28
Vanemad, kes ei hooli sellest suurest abist, mida see programm [pereõhtu] pakub, mängivad oma laste tulevikuga.29
Õpetage karskust, kasinust ja kõlbelist käitumist
Peaksite õpetama oma lastele karskust ja kasinust ning seda juba varajasest lapseeast peale. Neid tuleb hoiatada lõksude ja ohtude eest, mida kohtab maailmas igal sammul.30
Me oleme mures noorte vaimse ja moraalse heaolu pärast. Kõlbeline puhtus, karskus, kasinus, hoidumine patust – need on asjad, mis meie elukorralduse juures on ja peaksid olema enesestmõistetavad, kui tahame eesmärgile jõuda.
Me palume südamest, et isad ja emad õpetaksid lastele kombekust eeskuju ja kirjutatud reeglitega ning peaksid lastega nõu kõigis sellistes asjades. …
Me usaldame Kiriku noort pealekasvavat põlvkonda ning palume, et nad hoiduksid maailma kommetest ja tavadest, poleks tõrksad, ei hülgaks tõe ja vooruslikkuse radasid. Me usume, et oma põhiolemuselt on nad head ja ootame, et neist saaksid õigemeelsuse tugisambad, et nad viiksid Kiriku tööd edasi järjest suurema usu ja suutlikkusega.31
Aidake lastel olla valmis tunnistama tõest ja teenima misjonil
Meie noored on Isa laste seas kõige õnnistatumad ja soositumad. Nad on taeva aristokraatia, ära- ja väljavalitud põlvkond, kel on jumalik saatus. Nende vaime on hoitud esile tulema käesoleval ajal, mil evangeelium on maa peal, ja Issand vajab vapraid teenijaid oma suurt viimse aja tööd edasi viima.32
Me peame valmistama oma [lapsed] ette, et neist saavad selle suure viimse aja töö õigsuse ja jumalikkuse elavad tunnistajad ning veenduma, et iseäranis meie pojad oleksid väärilised ja suutlikud minema misjonile ja jutlustama evangeeliumi meie Isa teistele lastele.33
Aidake lastel olla valmis looma omaenda igavest perekonda
Kas õpetate [oma lapsi] nii, et kui nad abielus on, tahavad nad minna Issanda kotta? Kas õpetate neid nii, et nad tahavad saada suurt templiandi, mis Issandal nende jaoks valmis on pandud? Kas olete neile õpetanud, et nad võivad saada abikaasadena pitseeritud ning saada endale kõik annid ja õnnistused, mis kuuluvad selestilise kuningriigi juurde?34
Peame … juhtima ja juhatama oma [lapsi] nii, et nad valiksid endale õige kaaslase, abielluksid Issanda kojas ja päriksid sel viisil kõik suured õnnistused, millest oleme rääkinud.35
Olgem alandlikud, hoidkem oma pered puhtad; hoolitsegem, et Issanda Vaim oleks nendega; õpetagem neile evangeeliumi põhimõtteid, et nad kasvaksid üles tões ja õigemeelsuses. … Meile antakse [lapsed], et me õpetaksime neile, kuidas käib elu, igavene elu, et nad võiksid naasta taas Jumala, oma Isa juurde.36
Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks
Küsimused
-
Tooge Joseph Fielding Smithi elust kõnelevast alajaotusest näiteid vanemate armastusest oma laste vastu. Mõelge, kuidas vaatamata oma perekondlikele kohustustele järgida seda eeskuju. Kuidas peaksid vanemad korraldama oma asju, et veeta võimalikult rohkem aega laste seltsis?
-
President Smith rääkis vaimsetest ohtudest, mida kohtas tema eluajal (vt 1. osa). Milliseid ohte tänapäeval veel eksisteerib? Kuidas saavad vanemad ja vanavanemad aidata lastel nendele ohtudele vastu panna?
-
Mõelge, kui väga Taevane Isa vanemaid usaldab, kui Ta laseb neil oma laste eest hoolt kanda (vt 2. osa). Millist juhatust ja abi Ta pakub?
-
Kuidas seletada, et Kirik on teenimisorganisatsioon, mis on mõeldud pere ja iga üksiku inimese abistamiseks? (Vt 3. osa.) Millist abi olete saanud ise ja oma perega Kiriku allorganisatsioonidelt? Mida saame teha, et aidata lastel ja noortel osaleda täiel määral?
-
4. osas on toodud ära mitu võimalust, kuidas aidata lastel ja noortel elada evangeeliumi järgi. Mõelge neid nõuandeid silmas pidades järgmistele küsimustele: mida te ise ja oma perega hästi teete, mida võiksite teha paremini, mida saaksite teha, et aidata Kiriku noortel tugevdada oma tunnistust?
Samateemalised pühakirjakohad:
5Ms 6:1–7; Ps 132:12; Mo 1:4; 4:14–15; ÕL 68:25–28; 93:36–40; vt ka „Perekond: Läkitus maailmale”
Abiks õpetamisel:
„Pidage silmas, et te head arutelu liiga vara ei lõpetaks, püüdes kogu ettevalmistatud materjali läbi võtta. Kuigi see on tähtis, on sellest veelgi tähtsam aidata õppuritel tunda Vaimu, vastata nende küsimustele, aidata paremini mõista evangeeliumi ja suurendada nende kohusetundlikkust käskude pidamisel.” Samas on tähtis ka „arutelu õigel ajal lõpetada. Suur osa meeltliigutava arutelu vaimust läheb kaduma, kui arutelu liiga pikale venib. … Jälgige aja kulgu. Ärge unustage, millal tund lõppema peab. Jätke endale piisavalt aega, et öeldu kokku võtta ja tunnistust jagada” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 64, 65).