24. peatükk
Viimse aja pühadest naiste töö: „Isetu pühendumine ülevale aatele”
„Meie õdede heategudel pole piire.”
Joseph Fielding Smithi elust
President Joseph Fielding Smith ütles Abiühingu üldkoosolekul 2. oktoobril 1963: „Meie, Kiriku vennad, austame ja peame lugu oma tublidest õdedest nende isetu pühendumise eest ülevale aatele.”1
Seda avaldust tehes rääkis president Smith oma aastatepikkusest kogemusest. Ta oli veetnud terve oma elu, teenides kõrvuti Kiriku ustavate naistega. Selline teenimine sai alguse 1880ndate aastate lõpus, kui ta oli umbes kümneaastane. Toona julgustati Kiriku naisi omandama haridust meditsiini ja tervishoiu vallas. Tema ema Julina L. Smith järgis seda nõuannet ja temast sai litsentseeritud ämmaemand. Tihtilugu äratas ema poisi üles keset ööd, et hobuvankriga sünnitaja juurde sõita. Sel moel koos emaga teenides oli nooruke Joseph Fielding Smith Kiriku naiste tugevuse ja osavõtlikkuse tunnistajaks.2 Õde Smith teenis hiljem nõuandjana Abiühingu üldjuhatuses.
President Smith pidas väga lugu Abiühingust, mis oli tema sõnul „oluline osa Jumala kuningriigist maa peal”.3 Tema teine abikaasa Ethel teenis Abiühingu üldnõukogu liikmena 21 aastat. Õde Amy Brown Lyman, kes teenis nõukogus koos Etheliga ja hiljem Abiühingu üldjuhatajana, on öelnud: „Õde Smith oli üks tähelepanuväärsemaid naisi, keda ma iial olen tundnud. Ta oli nõukogu säravamaid kirjutajaid ja kõnepidajaid.”4 Oma ülesandeid täites käis Ethel sageli vaia konverentsidel kohalikele Abiühingu õdedele nõuandeid jagamas. Mõnikord käis ta Kiriku ülesandeid täitmas koos president Smithiga ja nad jagasid sageli omavahel kõnepulti, et liikmeid õpetada.5
Pärast Etheli surma abiellus president Smith Jessie Evansiga. Jessie käis peaaegu alati mehega kaasas, kui too pühasid õpetama sõitis. Tal oli ilus lauluhääl ja president Smith soovis alati, et ta laulaks koosolekutel, millest nad osa võtsid. Vanem Francis M. Gibbons, kes teenis Esimese Presidentkonna sekretärina, on jutustanud: „Mil iganes Joseph Fielding oli eesistujaks, soovis ta, et tema naine laulaks kasvõi juba seepärast, et ta ei väsinud iial tema laulu kuulamast. Kuid peale selle andis naise koolitatud kontraalt pühasid kirikulaule lauldes koosolekutele erilise vaimse värvingu, mis inspireeris kuulajaid ja lisas mehe sõnale kaalu. Naise visal ja kelmikal pealekäimisel soostus Joseph teinekord koos temaga duetti laulma, lastes oma kaunil baritonil naise häälega ühte sulada. Neil puhkudel istusid nad tavaliselt koos klaveripingil ning Jessie mängis neile saateks, talitsedes oma võimast häält, et abikaasa oma mitte varjutada.”6
Kiriku presidendina töötas Joseph Fielding Smith pidevalt koos Abiühingu üldjuhataja õde Belle S. Spaffordiga. Õde Spafford on meenutanud oma koostööd president Smithiga: „President Joseph Fielding Smith, õrnatundeline ja armastusväärne kõikide inimeste vastu, mõistis alati naiste töö tähtsust Kirikus ning kordas seda Abiühingu juhatuses lugematu arv kordi ja mitmel viisil, avades meie silmad ja juhatades meie tegemisi.”7
Joseph Fielding Smithi õpetused
1
Pühakirjades räägitakse ustavatest naistest, kes täitsid kohustusi Issanda Kirikus.
Kallihinnalisest Pärlist loeme, et kui langemine oli toonud Aadamale ja Eevale kaasa omad tagajärjed, kõneles Eeva. Kõne oli lühike, kuid imeliselt paljutähenduslik ja see on järgmine:
„… Kui poleks olnud meie üleastumist, poleks me kunagi saanud järeltulevat seemet ja poleks kunagi saanud tundma head ja kurja ega oma lunastamise rõõmu ja igavest elu, mille Jumal annab kõikidele kuulekatele.” [Ms 5:11]
„Ja Aadam ja Eeva õnnistasid Jumala nime, ja nad tegid kõik asjad teatavaks oma poegadele ja oma tütardele.” [Ms 5:12; kaldkiri lisatud.]
Siit saame teada, et nii Aadam kui Eeva said ilmutusi ja käsu õpetada oma lapsi igavesele elule vastavalt.8
Loeme, et Iisraeli alguspäevil olid naised toimekad ja neil olid oma kohustused [vt 2Ms 15:20; Km 4–5].9
Uues Testamendis kõneldakse väga paljudest ustavatest naistest, kes palusid ja andsid nõu. Paljud neist järgnesid Issandale ja teenisid teda [vt Lk 8:1–3; 10:38–42].10
Naistel on läbi kogu Kiriku ajaloo olnud Issanda viimse aja töös tähtis osa.
2
Viimsel ajal on Abiühingu õdedel taastatud Jeesuse Kristuse Kirikus oluline roll.
17. märtsikuu päeval 1842 kohtus prohvet Joseph Smith Nauvoos mõnede Kiriku õdedega ja organiseeris neist ühingu, millele anti nimeks Nauvoo Naiste Abiühing. … Pole kahtlustki, et ühingu organiseerimine toimus ilmutuse alusel. Aastate jooksul on tõde Abiühingu asutamise kohta leidnud külluslikku kinnitamist ning tänaseks on selle väärtus ja vajalikkus tõendatud.11
Küllap poleks Jeesuse Kristuse Kiriku ülesehitus praegu täiuslik, kui seda imelist ühingut poleks ellu kutsutud. … Kiriku taastamine poleks olnud täielik ilma Abiühinguta, kus õdedel on võimalik teenida jumalikult määratud viisil, mis on Kiriku heaoluks hädavajalik.12
Prohvet Joseph Smith asutas Nauvoo Naiste Abiühingu vanem John Taylori abiga. Issand oli ilmutanud, et Kiriku naised tuleks koondada ühingusse, kuna neil oli teha tähtis töö: aidata „esile tuua ja jalule seada Siioni aade”. [ÕL 6:6] See õdede töö pidi tooma kasu ennekõike Kiriku õdedele endile, julgustama neid ja kaasa aitama, et nad oleksid kõigiti valmis võtma vastu koha selestilises kuningriigis. Ühes sellega said nad kohustuse aidata teha halastustööd ning leevendada vaeste, haigete ja vaevatute muresid ja kannatusi kogu Kirikus. Ühingu õed on olnud läbi aastate asutamisest peale truud oma kutsele ning teinud seda tööd suure andumusega. Ükski neile määratud ülesanne pole olnud liigraske, ühtki kohustust pole jäetud hooletusse. Nende teenimise kaudu on õnnistatud tuhandeid.13
Abiühingust … on saanud Kirikus vägi. Abiühing on äärmiselt vajalik organisatsioon. Me räägime sellest küll kui abiorganisatsioonist, mis tähendab abistamist, kuid tegelikult on Abiühing midagi palju enamat. Seda vajatakse.14
Soovin kiita selle suurepärase ühingu õdesid ausameelsuse ja ustavuse eest, mida nad on Nauvoo päevadest saadik pidevalt üles näidatud.15
Issandal on teie töö üle hea meel. Olete oma teenimisega aidanud ehitada ja tugevdada Jumala kuningriiki. Abiühingu töö Kirikus on sama vajalik nagu – kas ütlen selle välja? – nagu preesterluse kvoorumite töö. Mõnede meelest lähen ma ehk seda öeldes veidi liiale, aga minu arvates on teie tööl, meie tublid õed, oma koht selle kuningriigi ülesehitamisel, tugevdamisel, laiendamisel ning meile kõigile ehitamiseks vajaliku aluse panemisel. See on niisama tähtis nagu vendade oma, kes hoiavad Jumala preesterlust. Me ei saa ilma teieta hakkama.16
[Abiühingu õed] on maailma suurima naisteorganisatsiooni liikmed ja sel organisatsioonil on oluline osa Jumala kuningriigis maa peal ning see on ehitatud üles ja juhitud nii, et selle ustavad liikmed saaksid igavese elu meie Isa kuningriigis. …
Abiühingu asutamist saatis inspiratsiooni vaim ja seesama vaim on seda [sellest peale] juhatanud ning sisendanud meie arvamatu hulga tublide õdede südamesse õigemeelsusejanu, mis on meele järele Issandale.17
Abiühing on maailma suurim naisteorganisatsioon ja sel organisatsioonil on oluline osa Jumala kuningriigis maa peal.
3
Abiühingu õed aitavad hoolitseda Jumala laste ilmaliku ja vaimse heaolu eest.
Issand on oma tarkuses meie õed preesterlusele appi kutsunud. Nende osavõtlikkuse, õrnasüdamelisuse ja lahkuse tõttu vaatab Issand [naiste] peale ning annab neile ülesandeid ja kohustusi, et abistada vaevatuid ja puudusekannatajaid. Ta on näidanud neile kätte raja, millel kõndida, ja andnud selle suurepärase ühingu, kus neil on volitus teenida koguduse piiskopi juhatuse all, olla temaga ühel meelel, seistes meie inimeste huvide eest nii vaimselt kui ilmalikult.
Ja Issand saab paluda meie õdedel minna kodudesse, et trööstida abivajajaid, aidata ja toetada vaevatuid, põlvitada koos nendega, palvetada koos nendega. Issand võtab õdede palveid kuulda, kui nad ütlevad neid siiralt haigete eest, just nagu ta kuulab Kiriku vanemategi palveid.18
Abiühingul on palju eesmärke ja ülesandeid. … Mu isa, president Joseph F. Smith, [on öelnud:] „Selle ühingu asutas prohvet Joseph Smith. Seega on see vanim abiorganisatsioon Kirikus ja ka üks tähtsamaid. Organisatsioon ei tegele üksnes vaeste, haigete ja puudusekannatajate abistamisega. Üks ja ühtlasi suurem osa selle kohustustest on seotud Siioni emade ja tütarde vaimse heaolu ja päästega; ühingu ülesandeks on kindlustada, et keegi ei jääks hooletusse, vaid et kõiki kaitstaks õnnetuste, hädade, pimedusevägede ja kurjuse eest, mis neid maailmas varitsevad. Abiühingute kohustus on hoolitseda omaenda ja Kiriku kõikide naissoost liikmete vaimse heaolu eest.”19
Abiühingu kohustus pole üksnes Abiühingu liikmete eest hoolitseda. Nende töö peaks ulatuma kaugele väljapoole. Alati, kui keegi on hädas, vajab abi, on raskustes, haige või vaevatud, pöördume me Abiühingu poole. … Nende töö on suur ja imeline, kui nad julgustavad tõrksaid, abistavad neid, toovad nad tagasi kirikusse, aitavad neil jagu saada oma nõrkustest või pattudest ja puudustest ning panevad neid mõistma tõde. Meie õdede heategudel pole piire.
… Ma ei kujuta ette, mida meie vaia juhatajad ja piiskopid kogudustes teeksid, kui neil poleks tublisid Abiühingu õdesid, kellele toetuda, keda kutsuda teenima, sageli selleks, et tegeleda olukordadega, mis vendade jaoks on delikaatsed, kuid millega meie õed palju edukamalt toime tulevad. Mida paremat oskaksime tahta, kui et kõik meie Kiriku liikmed oleksid täiuslikud. Kui see nii oleks, oleks meil kõigil, nii meestel kui naistel, palju vähem kohustusi. Paraku pole see aeg veel tulnud. Meie õdede seas on liikmeid, kes vajavad julgustust, veidi abi nii vaimselt kui ilmalikult. Keegi ei tee seda paremini kui meie õed, kes kuuluvad sellesse suurepärasesse ja imelisse ühingusse.
Selles töös saavad õed julgustada ja aidata tõrksaid, ükskõikseid ja hooletuid, just nagu preesterluse vennad on kutsutud tegutsema tõrksate, hooletute ja ükskõiksete heaks vendade seas. Me kõik peaksime tegema tööd, et tuua esile õigemeelsust ning püüda tuua kirikusse tagasi need, kes on kaldunud kõrvale ja jätnud Kiriku kohustused unarusse.20
Me oleme olnud tunnistajaks ühingu kasvule tagasihoidlikust algusest rasketes oludes, kui Kiriku liikmeskond oli väike. … Iial ei saa täpselt teada, kui palju head on saadetud korda vaeste, haigete ja vaevatute ning füüsiliselt, hingeliselt või vaimselt kurnatute vajaduste eest hoolitsemisel. … Kõike seda on tehtud armastusega tõelise Jeesuse Kristuse evangeeliumi vaimus.21
4
Issand ootab, et naised otsiksid valgust ja tõde, et nad saaksid õiguse selestilisele hiilgusele.
Evangeelium on meie õdedele sama tähtis kui vendadele. See köidab neid sama palju kui vendi. Ja kui Issand ütles prohvet Joseph Smithile: „Uurige neid käske, sest need on õiged ja usaldusväärsed, ning need ettekuulutused ja lubadused, mis neis on, lähevad kõik täide” [ÕL 1:37], ei puudutanud see käsk ainult Kiriku mehi. … Meie õdedel on päästmisplaani mõista niisama tähtis kui meestel. Sama oluline on neil pidada käske. Ükski naine ei saa Jumala kuningriigis päästetud ilma, et neid ei ristitaks pattude andekssaamiseks ja ilma, et nad ei saaks Püha Vaimu andi käte pealepanemise läbi. …
Kui Issand ütles, et ükski teadmatuses olev inimene ei saa päästetud [vt ÕL 131:6], pidas ta minu arvates silmas nii mehi kui ka naisi, ja ma arvan, et kiriku naised on kohustatud pühakirju uurima.22
Issand nõuab nii Kiriku meestelt kui naistelt, et nad teaksid tema jumalikku tahet ja et neil oleks südames igikestev tunnistus tõest, mis on ilmutatud päästmise kohta Jumala kuningriigis. Issand ei ilmutanud Mormoni Raamatut ainuüksi nende heaks, kes hoiavad preesterlust, vaid iga hinge jaoks, kes otsib tõde, ühtviisi meestele ja naistele.23
„Issand nõuab … Kiriku … naistelt, et nad teaksid tema jumalikku tahet ja et neil oleks südames igikestev tunnistus tõest.”
Issand ootab, et õdedel oleks tunnistus tõest mõistmaks Kiriku õpetusi, just nagu ta ootab seda preesterluse hoidjatelt. Kui saame ülenduse, nagu me kõik loodame, peame valmistuma selleks teadmiste, usu ja palvega. Ja kui Issand ütles: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust” [Mt 6:33; 3Ne 13:33], ei rääkinud ta ainuüksi meesteväele, vaid koguduse meestele ja naistele.24
Igale Kirikusse ristitud naisele on vanemad Püha Vaimu anni jaoks käed pea peale pannud, et ta võiks saada Vaimult juhatust kõiges, mis puudutab tõde. Issand tahab, et keegi poleks ilma jumaliku juhatuseta, mis ilmutab neile tõde ja aitab teha vahet valgusel ja pimedusel ning saada seeläbi jõudu ja väge panna vastu kõikidele valeõpetustele, -teooriatele ja -arvamustele, mida tänapäeva maailm on pilgeni täis.25
Meie õdedel on vajaduse korral samasugune õigus Püha Vaimu inspiratsioonile nagu vendadel. Neil on õigus prohvetliku kuulutamise annile küsimusis, mille teadmine on neile oluline. … Kui nad palvetavad, olgu palve tõsimeelne ja lootus täis, et sellele vastatakse. Issand kuuleb neid, kui nad on tõsimeelsed ja ustavad, niisama nagu ta kuuleb vendi.26
Issand on lubanud kõigile – meestele ja naisele – Püha Vaimu andi, kui nad on ustavad, alandlikud ja parandavad tõeliselt meelt. Neilt nõutakse, et nad uuriksid ja tunneksid evangeeliumi tõdesid ning valmistuksid uurimise, usu ja kõikidele käskudele kuuletumisega otsima valgust ja tõde, et neil oleks õigus selestilisele hiilgusele.27
5
Preesterluse kaudu pakub Jumal oma tütardele kõiki vaimseid ande ja õnnistusi, mida võivad saada Tema pojad.
Arvan, et me kõik teame, et preesterluse õnnistused pole mõeldud üksnes meestele. Need õnnistused valatakse välja ka … kõikide ustavate naiste peale Kirikus. Need tublid õed saavad valmistuda Issanda koja õnnistusteks käske pidades ja Kirikus teenides. Issand pakub oma tütardele samu vaimseid ande ja õnnistusi, mida võivad saada tema pojad, sest naine pole meheta ega mees naiseta Issandas [vt 1Kr 11:11].28
Me kõik teame, et Issand ütles Aabrahamile, et ta saab paljude rahvaste isaks ja et tema sugu saab olema arvult nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres, aga me ei saa jätta kahe silma vahele, et samad lubadused anti ka Saarale.
„Ja Jumal ütles Aabrahamile: „Saaraid, oma naist, ära hüüa enam Saaraiks, vaid tema nimi olgu Saara! Ma õnnistan teda ja annan ka temalt sulle poja! Ma õnnistan teda nõnda, et ta saab rahvaiks, rahvaste kuningadki põlvnevad temast!” [1Ms 17:15–16]29
Kõneledes preesterlusest, preesterluse väest ja Kiriku talitustest, mida saame preesterluse kaudu, oli Issandal öelda järgmist: „Ja see suurem preesterlus juhib evangeeliumi ja hoiab endas kuningriigi saladuste võtit, nimelt Jumala tundmise võtit.”
… Lubage, ma kordan: „Ja see suurem preesterlus juhib evangeeliumi ja hoiab endas kuningriigi saladuste võtit, nimelt Jumala tundmise võtit. Seepärast avaldub selle talitustes jumalikkuse vägi. Ja ilma selle talitusteta ja preesterluse volituseta ei avaldata lihasolevatele inimestele jumalikkuse väge, sest ilma selleta ei saa ükski inimene näha Jumala, tõepoolest Isa palet, ja elada.” [ÕL 84:19–22]
Millegi sellise lugemine peaks panema kõik preesterlust hoidvad mehed meie seas rõõmustama, kui mõelda, et meil on see suur volitus, mille läbi võime tunda Jumalat. Seda suurt tõde ei tea ainuüksi preesterlust hoidvad mehed, vaid selle preesterluse ja selle talituste kaudu võivad tunda Jumalat kõik Kiriku liikmed, mehed ja naised ühtmoodi.30
Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks
Küsimused
-
Mida saame õppida kogemusest, millest kõneldakse Joseph Fielding Smithi elust kõnelevas alajaotuses? Milliseid samalaadseid kogemusi on olnud teil?
-
President Smith rääkis naistest, kes on täitnud eri ajastutel Jumala kuningriigis tähtsaid kohustusi (vt 1. osa). Milliseid näiteid võiksite tuua selle kohta, kuidas naised aitavad kaasa oma pere ja Kiriku tugevdamisele?
-
Milliseid näiteid on teil selle kohta, et Abiühingu teenimine on Kiriku heaoluks hädavajalik? (Vt 2. osa.) Kuidas teevad Abühingu õed ja preesterluse hoidjad koostööd, et ehitada üles Jumala kuningriiki?
-
Kuidas hoolitseb Abiühing Kiriku naiste vaimse heaolu eest? Mil viisil ulatub Abiühingu õdede mõju nende ühingust väljapoole? (Näidete leidmiseks vt 3. osa.)
-
President Smith rõhutas, et kõik naised ja mehed peavad mõistma evangeeliumi õpetusi, tugevdama oma tunnistust ja saama ilmutusi (vt 4. osa). Miks on meil kõigil tähtis neid ande otsida?
-
President Smith õpetas, et preesterluse õnnistused „valatakse välja … kõikide ustavate naiste peale Kirikus” (5. osa). Miks on naistel vaja preesterluse õnnistusi, et täita oma kohustusi kodus ja Kirikus? Milliseid näiteid võite tuua sellest, kui naised on saanud vaimseid ande?
Samateemalised pühakirjakohad:
Abiks õpetamisel:
„Sageli on kasulik hakata mõtlema järgmise õppetunni peale vahetult pärast eelneva õppetunni läbiviimist. Tõenäoliselt olete neist, keda õpetate, ning nende vajadustest ja huvidest kõige teadlikum vahetult pärast koosoldud aega” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 97).