11. peatükk

Joseph Smithi kaudu taastatud preesterluse võtmete austamine

„Lubage mul öelda – väga selgelt ja väga kindlalt –, et meil on püha preesterlus ja et Jumala kuningriigi võtmed on siin – üksnes Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus.”

Joseph Fielding Smithi elust

President Joseph Fielding Smith kuulutas: „Minu teadmised prohvet Joseph Smithi jumalikust missioonist on täiuslikud. Mul pole kahtluseraasugi, et Issand ta üles kasvatas, talle ilmutuse ja käsu andis, talle taevad avas ja kutsus ta selle hiilgava evangeeliumiajajärgu etteotsa.”¹ President Smith ühendas oma täiuslikud teadmised harda austusega prohvet Josephi läbi taastatud preesterluse võtmete vastu. Ta austas ja toetas alati neid, kes neid võtmeid hoidsid, ja andis kõikidele Kiriku liikmetele nõu suhtuda neisse samasuguse lugupidamisega. Ta ütles: „Igat meest, kes on valitud korrakohaselt Kirikus mingis ülesandes juhatama, tuleb tema kutses austada.”²

Kui Joseph Fielding Smith teenis apostlina, arutas Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum üht keerulist küsimust. Vanem Smithil oli selles küsimuses oma kindel seisukoht. Ühel päeval tuli toonane Kiriku president Heber J. Grant vanem Smithi kabinetti. Ta ütles, et oli palvemeelselt küsimuse üle järele mõtelnud ja jõudnud järeldusele, et peab soovitama tegevust, mis vanem Smithi seisukohast erineb. Vanem Smith soostus sellega otsekohe ja ütles, et toetab president Granti otsust. Ta teatas hiljem: „Mis minusse puutub, siis kui Kiriku president ütleb, et Issand on talle midagi ilmutanud või inspireerinud teda midagi tegema, toetan ma teda täielikult.”³

Joseph Fielding Smith toetas sel moel kõiki preesterluse hoidjad, mitte ainult Kiriku presidenti. 1962. aasta oktoobris kutsuti Nathan Eldon Tanner teenima Kaheteistkümne Kvoorumi liikmena. Aasta hiljem kutsuti ta nõuandjaks Esimeses Presidentkonnas. Seega asetati ta juhina kõrgemale positsioonile kui vanem Smith, kes oli Kaheteistkümne Kvoorumi president. President Tanner väljendas hiljem tänu president Smithi toetuse eest: „Kuigi ta oli Kaheteistkümne seeniorliige ja oli olnud ametis üle viiekümne aasta, näitas ta minu kutsumisel Esimese Presidentkonna nõuandjaks üles suurt lugupidamist ning toetas ja usaldas mind igati.”⁴

President Smith austas ka oma koguduse preesterluse juhte. Teenides Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmena, ütles ta: „Mul pole mingit õigust … kedagi oma lastest ristida, kui ma ei lähe kõigepealt oma elukohajärgse koguduse piiskopi juurde ega palu temalt selleks nõusolekut, sest tema hoiab selle koguduse võtmeid, kuhu ma liikmena kuulun. Ma ei ole kunagi kedagi oma lastest ristinud, … ilma et oleksin läinud piiskopi juurde ja saanud temalt loa selle talituse läbiviimiseks ja nende kinnitamiseks Kiriku liikmeks.”⁵

Joseph Fielding Smithi õpetused

1

Preesterluse võtmed on vägi ja volitus juhatada Issanda tööd maa peal.

Preesterluse ameti ja preesterluse võtmete saamise vahel on erinevus. See peaks olema selgem kui selge. …

Kui preesterlust hoiavad kõik mehed, kes on pühitsetud mingisse ametisse, on olemas veel erilised juhatamise õigust andvad volitused, mida antakse neile, keda on kutsutud juhtima. Neid kutsutakse võtmeteks.⁶

[Preesterluse] võtmed on juhtimisõigus, vägi ja volitus hallata ning juhatada kõiki Issanda asju maa peal. Neil, kes neid võtmeid hoiavad, on vägi hallata ja ohjata kõiki teisi, kes preesterluses teenivad.⁷

Kui keegi saab ülesande nende võtmete hoidjalt, on tema tegemised põhjendatud. See, mida nad teevad, pitseeritakse ja kinnitatakse Kirikus nii maa peal kui taevas.⁸

2

Issand on saatnud enda juurest pühad sõnumitoojad preesterluse võtmeid taastama.

Me usume, et pärast pikka pimeduseööd, uskmatust ning ehedatest ja täiuslikest kristluse tõdedest eemaldumist, on Issand oma lõputus tarkuses taastanud maa peale igikestva evangeeliumi täiuse.

Teame, et Joseph Smith on prohvet, et Isa ja Poeg ilmusid talle 1820. aasta kevadel, et juhatada sisse see viimne evangeeliumi ajajärk, et ta tõlkis Mormoni Raamatu Jumala anni ja väega, et ta sai Just sel eesmärgil saadetud inglitelt võtmed ja volituse ning et Issand ilmutas talle päästmise õpetused.⁹

Issand ei tunnista ühtki talitust ega tseremooniat, isegi kui seda tehakse või viiakse läbi tema nimel, kui see ei vasta tema tahtele ja seda pole teinud keegi, keda tunnustatakse tema volitatud teenijana. Just sel põhjusel saatis ta pühad sõnumitoojad enda juurest Joseph Smithi ja teiste juurde, et taastada see, mis oli maa pealt ära võetud, nimelt evangeeliumi ja preesterluse võtmete täius.¹⁰

Preesterluse võtmed tuli taastada. Sellest ei piisanud, et Ristija Johannes tuli Aaroni preesterluse võtmetega ning Peetrus, Jaakobus ja Johannes Melkisedeki preesterluse võtmetega, tänu millele asutati Kirik, vaid tuli avada ka taevad ja taastada võtmed, mida hoidsid kõik prohvetid, kes on olnud evangeeliumi ajajärkude eesotsas Aadama ajast peale kuni Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ajani. Need prohvetid tulid, kui saabus nende järg, ja igaüks andis volituse, mida ta ise hoidis.¹¹

Kui Peetrus, Jaakobus ja Johannes andsid Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle Melkisedeki preesterluse, andsid nad neile ka preesterluse võtmed.

Tuua tuli kõigi evangeeliumi ajajärkude kõik võtmed, et saaksid täituda prohvetite sõnad ja Issanda eesmärgid kõigi asjade täielikul taastamisel. Seetõttu pidi tulema Aadam, inimperekonna isa, esimene inimene maa peal, ja ta tuli oma väega. Tulid Mooses ja teised. Tulid kõik, kellel olid võtmed, ja andsid oma volituse. … Me ei tea kuupäevalise täpsusega, millal mõni neist volitustest ilmsiks sai, kuid kirjutades Nauvoo pühadele surnute päästmise kohta, tegi prohvet Joseph Smith teatavaks, nagu see on kirjas Õpetuse ja Lepingute 128. osas [s 17–21], et kõik need prohvetid tulid oma võtmetega sellel evangeeliumi ajajärgul, mil elame meie.¹²

Pärast Kiriku asutamist andis Issand oma pühadele käsu, et nad ehitaksid Tema nimel koja. Kuna pühad suutsid vaevu mõista selle tähtsust, ega hakanud kohe koda ehitama, noomis Issand neid [vt ÕL 95:1–4]. Pärast seda asusid pühad vaatamata vaesusele täiest jõust Kirtlandi templit ehitama. Mille tarvis seda ehitati? Sellest pidi saama pühamu, kuhu saaks tulla Jeesus Kristus, kuhu Ta võiks saata oma teenijad, prohvetid, neil olevate volituste võtmetega. … Teame, et kolm suurt endisaegset prohvetit, kes hoidsid tähtsaid võtmeid, tulid aprillikuu 3. päeval 1836. aastal.

Kõigepealt tuli Mooses [vt ÕL 110:11]. Ta andis Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle võtmed Iisraeli kokkukogumiseks. … Ta kogus Iisraeli kokku ja kuigi tal puudus võimalus aidata neil maad oma valdusse saada, olid kokkukogumise võtmed sellest hoolimata tema käes. Ta tuli mäel kirgastumise ajal Peetruse, Jaakobuse ja Johannese juurde ja andis neile needsamad võtmed Iisraeli kokkukogumiseks nende eluajal. Ta saadeti prophet Joseph Smithi ja Oliver Cowdery juurde, et anda neile võtmed Iisraeli kokkukogumiseks aegade täiuse evangeeliumi ajajärgul. …

Eelijas tuli, kui Mooses oli oma võtmed andnud, ja tõi selle evangeeliumi ajajärgu võtmed, mil elas Aabraham [vt ÕL 110:12]. Kõik, mis puutus sellesse evangeeliumi ajajärku – Aabrahamile antud õnnistused, tema järelpõlvele antud lubadused – kõik see tuli taastada ja Eelijas, kes hoidis tolle evangeeliumi ajajärgu võtmeid, tuli.

Seejärel tuli Eelija, viimane prohvetite seas, kes hoidis pitseerimisväe võtmeid vanas Iisraelis, ja andis selle väe – pitseerimisväe [vt ÕL 110:13–16]. Mõned inimesed Kirikus on hämmeldunult arvanud, et Eelijal olid kaasas surnute ristimise ehk surnute päästmise võtmed. Eelija võtmed olid palju tähtsamad. Need olid pitseerimisvõtmed ja need on seotud elavatega ja surnutega, kes on valmis meelt parandama.¹³

Prohvet Eelija … andis neile [Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle] pitseerimisväe, väe kasutada preesterlust, et siduda maa peal ja pitseerida taevas.¹⁴

[See] pitseerimisvägi paneb kiitva pitseri igale talitusele, mida selles Kirikus tehakse, eriti neile, mida tehakse Issanda templis.¹⁵

Kirtlandi templis ilmus Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle Eelija ja andis neile pitseerimisvõtmed.

Vennad ja õded! Käes on õevane evangeeliumi ajajärk. Sellesse suubuvad kõik ülejäänud evangeeliumi ajajärgud. Kõik volitused, kõik väed koonduvad sel evangeeliumi ajajärgul, mil meie elame. Sellega on meile antud eriline võimalus saada neist õnnistustest osa oma ustavuse kaudu.¹⁶

Lubage mul öelda – väga selgelt ja väga kindlalt –, et meil on püha preesterlus ja et Jumala kuningriigi võtmed on siin – üksnes Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus.¹⁷

3

Kiriku presidendil on võtmed kogu Kiriku üle.

Veidi enne oma märtrisurma andis prohvet [Joseph Smith] kaheteistkümnele apostlile, kes moodustavad Kirikus teise kvoorumi, kõik võtmed ja kõik talitused ning kogu preesterluse, mida nad peavad hoidma, et seda suurt ja hiilgavat kõikihaaravat päästmistööd edasi viia.¹⁸

Selle preesterluse ja need võtmed … on saanud iga mees, kes on asetatud Kaheteistkümne Nõukogu liikmeks. Et need aga tähendavad juhtimisõigust, siis saab neid täieulatuslikult rakendada vaid Jumala vanemapostel maa peal, kelleks on Kiriku president.¹⁹

Kiriku presidendil on võtmed kogu Kiriku üle. … Preesterluse vägi on koondunud temas. Ta hoiab kõiki erinevaid võtmeid, mis kuuluvad aegade täiuse evangeeliumi ajajärgu juurde. Kõik möödunud evangeeliumi ajajärkude võtmed, mis on ilmutatud, kuuluvad seadusega talle.²⁰

4

Me peame austusega suhtuma neisse, kellele Kiriku president on võtmed delegeerinud.

[Kiriku presidendil] on õigus volitust delegeerida ja ära võtta oma äranägemise järgi, kui ta on saanud selleks inspiratsiooni.²¹

Pidagem meeles, et maa palgel on vaid üks, kes hoiab preesterluse pitseerimisväge. Tema saab seda delegeerida teistele, et nad saaksid tegutseda ja pitseerida maa peal, ning see kehtib ja on siduv nii kaua, kui tema seda lubab. Kui ta selle ära võtab, ei saa seda keegi rakendada.²²

Ükski mees ei saa tegutseda ega anda templi õnnistusi, ilma et Kiriku president oleks talle selleks volituse andnud. Ükski mees ei saa tegutseda üheski selle Kiriku kutses ilma volituseta. Selle saab ta väe ja võtmete kaudu, mida hoiab Kiriku president. … Kui ta peaks ütlema võtmetega kaasnenud volitusega, et teatud privileegid tuleb rahvalt ära võtta, puuduks inimestel volitus neid erilisi privileege anda. Kui keegi peaks seda siiski üritama, oleks see tegu kehtetu. See, kes seda teha üritab, arvatakse üleastujaks ning tal tuleb anda vastust Jumala kohtulaua ees, kui ta seda Kiriku ees pole teinud. …

Kui apostlid või teised vennad külastavad Siioni vaiu ja määratakse seal midagi korda seadma, mis seal tähelepanu nõuab, teevad nad seda volitusega, mille Kiriku president on neile andnud. Seesama põhimõte kehtib vähemas ulatuses vaiades ja kogudustes.²³

Igat meest, kes on valitud korrakohaselt Kirikus mingis ülesandes juhatama, tuleb tema kutses austada. Kui ta pühitsetakse piiskopi ametisse, antakse talle juhataja võtmed oma elukohajärgse koguduse üle ja iga koguduse liige peaks vaatamata oma ametile teda ta kutses austama. Sama kehtib ka vaia juhataja, kvoorumi juhataja või mis iganes juhataja puhul. Selle mõistmiseks õpetatakse meile, et ühelgi isal, kuigi ta võib hoida Melkisedeki preesterlust, pole õigust ristida oma lapsi, kui tal puudub selleks oma piiskopi luba. Kui luba on saadud, on isal volitus oma lapse talitust läbi viia. Kui mõni isa peaks otsustama oma last ristida või poega ametisse pühitseda, taotlemata selleks eelnevalt korrakohast luba koguduse või vaia juhtivalt volitust hoidvalt ametikandjalt, paneb ta toime üleastumise. See käib nii apostli kui vanema kohta koguduses. Isegi Kiriku presidendil ei tuleks kunagi pähe teha midagi sellesarnast, tunnustamata esmalt oma koguduse piiskoppi või oma vaia juhatajat ja piiskopile või vaia juhatajale delegeeritud volitust.²⁴

5

Need, kes hoiavad kuningriigi võtmeid, juhatavad meid alati ühel häälel sinna, kuhu Issand tahab.

Üks asi tuleb meil endale iseäranis selgeks teha. Ei Kiriku president, Esimene Presidentkond ega Esimene Presidentkond ja Kaksteist üheskoos juhata iial pühasid eksiteele ega läkita maailmale nõu, mis poleks kooskõlas Issanda mõtete ja tahtega.

Mõni inimene võib taganeda tõest, arvata või anda nõu, mis pole päris see, mida Issand on kavatsenud. Kuid Esimese Presidenkonna ja teiste juhtide ühine hääl, kes kuningriigi võtmeid hoiavad, juhatab alati pühasid ja maailma Issanda määratud radadel. …

Tunnistan, et kui me vaatame Esimese Presidentkonna poole ning järgime nende nõu ja juhatust, ei suuda ükski vägi maa peal peatada või muuta meie kiriku kurssi. Me leiame liikmetena rahu selles elus ja oleme igavese hiilguse pärijad tulevases maailmas [vt ÕL 59:23].²⁵

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

• Kuidas me saaksime toetada preesterluse võtmete hoidjaid, pidades silmas president Smithi eeskuju? (Vt „Joseph Fielding Smithi elust”.)

• Kuidas mõista 1. osa järgi preesterluse ameti ja preesterluse võtmete vahelist erinevust? Miks on selle erinevuse mõistmine oluline?

• Kuidas on teid õnnistatud, kuna preesterluse võtmed on taastatud maa peale? (Vt 2. osa.)

• Kuidas tugevdab Kirikut asjade selline korraldus nagu seda kirjeldatakse 3. ja 4. osas? Kuidas tugevdab see Kiriku üksikliikmeid?

• Milliseid tundeid tekitavad teis president Smithi sõnad Esimeses Presidentkonnas ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis valitseva üksmeele kohta? Millal olete saanud neilt ühehäälset juhatust? (Vt 5. osa.)

Samateemalised pühakirjakohad:

Mt 16:13–19; Ap 3:21; ÕL 21:4–6; 27:5–13; 65:2; 128:8–21; 132:7

Abiks õpetamisel:

„Mõnikord ei puugi te mõnele küsimusele vastust teada. Sellisel juhul öelge lihtsalt, et te ei tea. Võite öelda, et te püüate vastuse järele uurida. Võite paluda ka tunnis osalejatel vastuse järele uurida ja anda neile mõnes järgmises tunnis aega rääkida, mida teada said” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 64).

Viited

1. Conference Report, apr 1951, lk 58.

2. Answers to Gospel Questions, koost Joseph Fielding Smith noorem, 5 kd., 1957–1966, 2. kd, lk 40.

3. Francis M. Gibbons. Joseph Fielding Smith: Gospel Scholar, Prophet of God, 1992, lk 342.

4. N. Eldon Tanner. A Man without Guile. – Ensign, aug 1972, lk 33.

5. Principles of the Gospel: The New and Everlasting Covenant. – Deseret News, 6. mai 1939, Kiriku leheküljed, lk 5; vt ka Doctrines of Salvation, toim Bruce R. McConkie, 3 kd., 1954–1956, 3. kd, lk 136–137.

6. Conference Report, apr 1967, lk 98.

7. Eternal Keys and the Right to Preside. – Ensign, juuli 1972, lk 87.

8. Conference Report, apr 1967, lk 99.

9. Out of the Darkness. – Ensign, juuni 1971, lk 4.

10. The Coming of Elijah. – Ensign, jaan 1972, lk 5.

11. The Keys of the Priesthood Restored. – Utah Genealogical and Historical Magazine, juuli 1936, lk 98–99.

12. The Keys of the Priesthood Restored. – Utah Genealogical and Historical Magazine, juuli 1936, lk 101.

13. The Keys of the Priesthood Restored. – Utah Genealogical and Historical Magazine, juuli 1936, lk 99–100.

14. Conference Report, apr 1970, lk 58.

15. Conference Report, apr 1948, lk 135; vt ka Doctrines of Salvation, 3. kd, lk 129.

16. The Keys of the Priesthood Restored. – Utah Genealogical and Historical Magazine, juuli 1936, lk 101.

17. Eternal Keys and the Right to Preside. – Ensign, juuli 1972, lk 87–88.

18. Doctrines of Salvation, 3. kd, lk 154.

19. Eternal Keys and the Right to Preside. – Ensign, juuli 1972, lk 87.

20. Priesthood—Restoration of Keys. – Deseret News, 16. sept 1933; Kiriku leheküljed, lk 4; vt ka Doctrines of Salvation, 3. kd, lk 135.

21. The Keys of the Priesthood Restored. – Utah Genealogical and Historical Magazine, juuli 1936, lk 101; vt ka Doctrines of Salvation, 3. kd, lk 135.

22. Elijah the Prophet and His Mission and Salvation Universal, 1957, lk 50; vt ka Doctrines of Salvation, 3. kd, lk 136.

23. Conference Report, apr 1967, lk 98–99.

24. Answers to Gospel Questions, koost Joseph Fielding Smith noorem, 5 kd., 1957–1966, 2. kd, lk 40–41.

25. Eternal Keys and the Right to Preside. – Ensign, juuli 1972, lk 88.