2019
Ne ʻOmi ʻe he Mahino e Palani ʻo e Fakamoʻuí e Melinó Kiate Au
Sune 2019


Ne ʻOmi ʻe he Mahino e Palani ʻo e Fakamoʻuí e Melinó Kiate Au

ʻOku nofo ʻa e taha naʻá ne faʻú ʻi he ʻOtu Filipainí.

ʻI hono maʻu ʻeku faʻeé ʻe he kainsaá, ko e meʻa pē naʻá ku sio atu ki ai ʻi he kahaʻú ko e mamahi. Peá ne fai ʻene fakamoʻoní ʻi he palani ʻo e fakamoʻuí.

ʻĪmisi
earth and dove

ʻI he ngaahi taʻu siʻi kimuʻa atú, he ʻaho ne fakamanatua ai e mali ʻeku ongomātuʻá, naʻe ʻiloʻi ai kuo maʻu ʻeku fineʻeikí ʻe he kanisā siteisi 4. Naʻe hā mei he ola hono fakaʻatá ʻe lava ke mole ʻene moʻuí mei he kanisaá pea naʻe fakaʻauʻausino. Naʻá ku ʻiloʻi he momeniti ko iá he ʻikai moʻui fuoloa ʻeku fineʻeikí.

Naʻe ʻikai ke u mateuteu ki ai. Ne u fakakaukau atu pe ʻe fēfē e moʻuí taʻe ʻi ai e fineʻeikí. Naʻe fakapoʻuli, fakaumiuminoa, mo fakamamahi e meʻa kotoa. Ne ʻikai ha toe fiefia pe kakata—pea ʻikai ha fāʻofua māfana mei heʻeku fineʻeikí ke fakafiemālieʻi au. Ne hangē ʻoku ʻikai ha moʻuí ia.

ʻI he fakalau ʻa e ngaahi māhiná, ne hokohoko atu e ngāvaivai e sino ʻeku fineʻeikí. Ka ko e meʻa naʻe fakaofo taha kiate aú, ʻa ʻene holi ke ʻalu ki he lotú, kau mai ki heʻemau ako folofola fakafāmilí, akoʻi e ngaahi lēsoni ʻi heʻemau efiafi fakafāmili ʻi ʻapí, pea naʻa mo e kakata mo kimautolú.

ʻI ha ʻaho ʻe taha, naʻá ku fehuʻi ange, “ʻOku ʻikai nai te ke fakafehuʻia e Tamai Hēvaní? Kuo teʻeki ai nai ke ke fifili pe ko e hā naʻe fie maʻu ai ke ke maʻu ʻe koe e kanisaá?” Naʻe malimali ʻeku fineʻeikí mo vahevahe ʻene fakamoʻoni fekauʻaki mo e palani ʻo e fakamoʻuí. Naʻá ne talamai ʻoku fie maʻu ke mahino kiate au e palani ʻo e fakamoʻuí ke u ongoʻi e fiefia moʻoni ʻokú ne ʻomí. Naʻá ne pehē kapau naʻe mahino kiate au e feituʻu naʻa tau haʻu mei aí, ʻa e taumuʻa ʻo e moʻui ko ení, mo e feituʻu ʻoku tau ʻalu ki aí, ʻe mahino kiate au te mau fakataha maʻu ai pē, pea he ʻikai te ne mole meiate au. Naʻá ne poupouʻi au ke hokohoko atu ʻeku teuteu ngāue fakafaifekaú mo vahevahe e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí mo e palani ʻo e fakamoʻuí mo e niʻihi kehé kae malava ke nau maʻu foki e ngaahi tāpuaki ʻo e fakafiemālié mo e fiefiá.

Naʻá ku ʻiloʻi naʻe moʻoni ʻeku fineʻeikí. Ko e hā kau ka ilifia ai ki haʻane mole mei he māmaní kapau naʻá ku ʻiloʻi te u toe sio kiate ia ʻi he moʻui ka hokó ʻi heʻeku tauhi ʻeku ngaahi fuakavá mo fakahoko e finangalo ʻo e Tamaí? Naʻá ku ongoʻi nonga.

Hili ha taimi nounou mei ai, ne mālōlō ʻeku fineʻeikí. ʻI he lolotonga hono ʻā ʻaho ʻeku fineʻeikí—ko haʻamau fakamanatua ʻene moʻuí kimuʻa pea tanú—neongo naʻe faingataʻa he naʻá ku lotomamahi, ne ngali nonga e meʻa kotoa, pea naʻe lava ke u kei ongoʻi pē ʻoku ʻi ai ʻeku fineʻeikí. Ne hangē ne langaki mo e moʻui ʻa e kakai ne mau feohí. Naʻá ku ʻiloʻi ne u ongoʻi e tāpuaki moʻoni ʻo e mahino e palani fakalangi ʻa e ʻOtuá.

Hili iá, ʻi he taimi ke fakahāʻele ʻeku fineʻeikí ki he malaʻé, naʻe haʻu ha kiʻi tamasiʻi kiate au ʻo fehuʻi mai pe ko e hā naʻe ʻikai ke u tangi aí. Naʻá ku manatuʻi ʻeku fakakaukau kimuʻa ki he mālōlō ʻeku fineʻeikí mo ʻeku sio pē ki he mamahi mo e lotomamahí. Naʻá ku malimali peá u tulolo hifo ke ma lōloa tatau. Naʻá ku talaange, “ʻʻOku ou ʻiloʻi te u toe sio ki heʻeku fineʻeikí kapau te u hokohoko atu hono tauhi e ngaahi fekau ʻa e ʻOtuá.” Naʻe malimali foki mo e kiʻi tamasiʻí, pea naʻá ku ʻiloʻi naʻá ne ongoʻi e melino tatau naʻá ku ongoʻí.

Ne puli atu ʻeku fineʻeikí, ka naʻe ʻikai ʻi ai e fakapoʻuli, fakaumiuminoa, mo e mamahi naʻá ku fakakaukau te ne fakafonu ʻeku moʻuí. Naʻá ku lea fakamāvae kiate ia peá u talaange te ma toe fesiofaki ʻi he moʻui ka hokó. Naʻá ku ongoʻi fiemālie neongo e molé. Ko ha tāpuaki ia ne haʻu mei he mahino ʻa e palani ʻo e fakamoʻuí.

Paaki