Hat we Oli Stikim Mekem I Gat Ol Soa we Oli Bigwan mo Dip Tumas: Stap Andastanem Abius Insaed long Famli

I Kam long Jason B. Whiting, PhD

Brigham Yang Yunivesiti Skul blong Famli Laef

Ol paten we oli korap mo rabis oli save kam antap insaed long eni rilesensip. Taem man i luksave olgeta, bae i save faenemaot abius, o i save stopem hemia bifo i stat.

Foto oli yusum blong flasem pej nomo; ol model oli stap long foto.

I no longtaem i pas, wan papa we hat blong hem i brokbrok i ringim mi. Gel blong hem, Jenna (oli jenisim ol nem) i bin stap longwe long wan yunivesiti, i gat wan niu rilesensip, mo rilesensip ia i stap muv hariap. Boefren blong hem, Jake, i stap pus strong blong mared i hapen, mo i stopem Jenna blong toktok long papa mo mama blong hem. Jenna i talem sore long tufala, i eksplenem se strong lav we Jake i gat mo i talem se hem i wantem spendem sam taem olsem wan kapol.

Famli blong Jenna i kam blong wari taem oli faenemaot se Jake i gat wan waef finis bifo, mo hem i gat wan pikinini tu, mo i no bin tokbaot hemia long Jenna. Oli bin ringim foma waef ia, we i bin talem se Jake i no gat wan gud fasin mo i wan jalus man. Taem Jake i faenemaot hemia, hem i bin kros bigwan. Hem i talem se papa mo mama blong Jenna oli stap “kontrolem” hem, mo talem abaot wan taem we oli no bin agri wetem wan rabis fani toktok we hem i bin talem abaot waes tingting blong Jenna. Jake i bin strong se Jenna bae i mekem ol desisen blong hemwan nomo, mo i katemaot tufala long laef blong hem. Papa mo mama blong Jenna oli lusum hop from Jenna i no stap ansarem ol telefon kol mo ol teks blong tufala.

Evriwan i wantem wan hapi famli, be iven taem ol pipol oli bin traem blong laef folem gospel, ol rilesensip blong olgeta i save kam soa. Sam jalenj, oli risal blong no save andastanem gud samting we i stap, mo raorao we i stap long evri famli. Be, long ol helti hom, ol pipol oli talem sore from ol nogud fasin mo oli stretem ol samting we oli no oraet, mo i nomata we oli stap long ol situesen we oli korap mo rabis, i gat ol paten blong strong fasin mo nogud tritmen we oli kam abius afta.

Abius Insaed long Hom mo Gospel

“Yufala i bin brekem ol hat blong ol gudfala woman blong yufala, mo bin lusum tras blong ol pikinini blong yufala” (Jekob 2:35).

Abius, hem i ol aksen we oli blong mekem wan i harem nogud, givim kil long wan o kontrolem wan. Hem i ol defren kaen fasin we sam oli, fasin blong no wantem save long man, tanem tingting o yusum man, toktok blong tokbaot nogud man, o vaelens long bodi o long saed blong seks.¹ Sore tumas, ol abius fasin oli hapen plante, mo sam we oli stadi long saed ia oli ting se samples wan kwota blong ol pikinini raon long wol, oli no tritim gud olgeta long saed blong bodi, long saed blong seks, o long saed blong filing.² Ol adalt oli gat ol hae namba blong ol viktim, wetem samples 1 aot long 4 woman, mo 1 man aot long 10 we oli stap gotru long vaelens long saed blong bodi; vaelens ia i kam long hasban o waef.

Abius i save hapen long eni rilesensip, mo tugeta, ol man mo ol woman, oli olgeta we oli stap mekem abius. Be, ol man nao oli stap wantem gat kontrol mo oli mekem ol prapa nogud fasin long saed blong bodi mo long saed blong seks; mo ol woman, bae oli stap fraet, oli no fri blong serem tingting, o oli kasem ol bigfala kil long hasban blong olgeta.³

Ol abius oli prapa spolem sol blong tugeta, hem we i mekem abius, mo viktim, mo hemia i agensem ol tijing blong Sevya. Ol profet blong tedei, oli bin talem se “olgeta we oli abiusum waef, hasban o pikinini blong olgeta … wan dei, bae oli ansa from aksen blong olgeta, long fored blong God.”⁴ Olgeta we oli stap mekem abius oli no wantem save mo oli stap yusum gospel long rong fasin. Eksampol: mi bin givim kaonsel long wan kapol we hasban blong hem i bin stap toktok krangke long nara woman, mo i bin stap yusum seving blong tufala long fasin blong plei mane; be hem i no save talem sore, nao i stap fosem waef blong hem blong fogivim hem, mo i tok strong se woman blong hem nao bae i mekem “sin ia we i moa bigwan” sapos woman blong hem i no fogivim hem. Hem i sarem ae long harem nogud mo sobodi blong hem, mo i talem se man blong hem i stret long ae blong God; sapos hem i no stret bae hem i no save stap olsem wan wokman insaed long tempol. Taem we waef blong hem i toktok long ol lida blong Jos, man ia i mekem se ol samting i no series, mo i talem se woman blong hem i talem samting i bigwan tumas, mo talem se woman blong hem i sik long tingting. Hasban i sakemaot “ol prinsipol blong respek, lav mo lav mo sore”⁵ mo i no tritim gud waef blong hem. Ol hadwok blong woman ia blong stap laef folem ol prinsipol blong gospel, oli no save fiksim wan problem we man blong hem i stap mekem.Wanwan long yumi i save foldaon long ol fasin we oli korap mo rabis. I gat sam samting we oli semsemmak long evri kaen blong abius, mo moa ol samting ia oli strong mo moa oli hapen, nao rilesensip ia bae i moa korap mo rabis. I gat faef eksampol blong paten blong abius we i save helpem yu blong luksave ol fasin we oli korap mo rabis, long yuwan mo ol narawan.

1. Mekem Nogud long Man mo No Gat Filing blong Sore From

“Ol tok we oli stap talem i fulap long trik blong mekem man i ded. Oltaem oli stap talem ol giaman toktok we i nogud olgeta, mo ol tok blong olgeta, i olsem posen blong snek” (Rom 3:13–14).

Wan man i bin kam blong luk mi blong kasem hiling agensem ol samting we waef blong hem i wantem; waef blong hem i stap jikim hem from se “hem i nidim help.” Long Jos, woman ia i gat gud fasin mo i wan woman we i folem God, be long hom, kolkol fasin blong hem i kilim man olsem wan wip. Woman ia i jikim man blong hem from mane blong hem i smol, i talem se wok blong hem olsem tija i “wok blong wan gel.” Woman ia i talem long boe blong hem: “Mi hop se bae yu no kam wan man nating olsem papa blong yu,” mo i spendem evri dei long telefon wetem mama blong hem, mo tokbaot nogud ol hasban blong tufala. Ol pipol we oli save tokbaot man, oli filim se oli gat eskius blong mekem man i harem nogud, mo “oli laekem blong ol narafala man oli safa long hem” (Doktrin mo Ol Kavenan 121:13). Ol memba blong famli ia oli brekem ol komanmen blong Jisas we i talem se man i “no jajem man,” mo man i “no talem se narafala man i mas panis” (Luk 6:37); oli brekem ol komanmen ia taem oli daonem man long toktok, taem oli soem se oli no laekem man nating, o singaotem olgeta long ol defren kaen nem.

2. Fasin blong Trikim Man

“Luk, mi save se yu biliv, be wan spirit blong giaman i stap long yu, mo yu bin sakemaot Spirit blong God” (Alma 30:42).

Fasin blong trikim man i stap long evri ples long abius taem olgeta we oli mekem abius oli mekem se aksen blong olgeta i no wan samting, taem oli blemem ol narawan, mo taem oli tantanem ol toktok. Hemia i mekem tingting blong ol viktim i konfius, olsem wan we i stap tekpat long stadi i tokbaot: “Hasban blong mi bae i kros bigwan, mo afta, bae i talem sore, mo afta bae i talem: ‘be i rong blong yu nomo’ … mo i ripit, i ripit, i ripitim sem samting kasem taem we bae mi stat blong bilivim samting ia.”⁶ Blong no akseptem se i gat wan narawan i stap, oli singaotem gaslaeting, mo i lego ol viktim oli konfius, mo oli no filim sef abaot ol memori mo ol tingting we oli gat. Olsem ol nara wei blong giaman trik, gaslaeting, oli yusum blong tantanem ol toktok we i bin kamaot finis, mo putum wan giaman samting long fored.

Olgeta we oli stap abiusum olgeta narawan long strong fasin, oli no save talem se oli save mekem nogud long man, mo plante taem, bae oli klemem se olgeta nao oli viktim. Taem we Jenna i bin talem se hem i no laekem nogud toktok blong Jake abaot papa mo mama blong hem, hem i kros, mo i strong blong talem se Jenna i “swea” long hem. Jake i bin stap long medel blong “olgeta ia we oli stap taltalemaot fasin blong brekem komanmen, … mo olgeta bakegen oli ol pikinini blong fasin blong no stap obei” (Doktrin mo Ol Kavenan 121:17). Hem i stap promotem giaman stori blong hem, be tu, hem i no laekem trutok.⁷

3. Eskius

“Talemaot ol rong blong yu mo wanem rong samting ia we yu bin mekem” (Alma 39:13).

Wan we i gat tingting i stap daon i filim rigret se hem i kilim wan narawan, mo i sakem sin, mo i mekem i gud moa. Wan we i gat abius fasin, i stanap agensem fasin blong kambak long gud tingting, mo i talem ol eskius. Olsem wan we i bin tekpat long stadi i talem: “Bae mi harem nogud tumas abaot abius long saed blong bodi we mi mekem, mo afta, bae mi tingting se maet bae i no bin hapen sapos hem i sarem maot blong hem nomo.” “Bigfala harem nogud blong [hem] i no mekem [hem i] sakem sin” (Momon 2:13) be, i pusumaot hemia long saed wetem konkon kros mo fasin blong blemem man.

Long wan tritmen, wan taem mi bin talem long wan waef se mi neva bin witnesem we hem i soem harem nogud olsem hemia blong God afta plante yia we hem i stap talem nogud man blong hem. Ansa blong hem, i no soem rigret, be komplen: “!Saye! !Hemia wan moa samting we mi mi no stap mekem!” Ol pipol we oli givim abius, oli sakemaot responsabiliti, mo oli kros kwiktaem blong nating mo oli stap difendem olgeta oltaem. Ol smol samting nating oli save mekem olgeta oli kros bigwan.

4. Hae Tingting

“I nogud wan long yufala i tok flas, no i mekem wan samting blong leftemap hem nomo. Yufala i mas mekem tingting blong yufala i stap daon, mo yufala i mas luk ol narafala man olsem we oli gud moa long yufala” (Filipae 2:3).

Hae tingting i mekem se wan i filim se hem i gat raet long evri samting, mo i lukluk long hemwan nomo. Wan man i bin tok strong long waef blong hem mo ol pikinini blong hem evri taem we hem i tingting se olgeta oli “no bin stap gat respek” long hem. Sapos tingting blong olgeta i no go wetem tingting blong hem, nao oli “stap ting daon” long hem mo “oli no bin stap obei.” Hae tingting i pusum man, mo i lukluk nomo long paoa mo fasin blong stap win. Long narasaed, wan gud famli i wok wan; ol samting oli stret long evriwan, mo ol memba blong famli “i gat gudfala fasin, wan wetem narawan” (4 Nifae 1:2). Ol hasban mo ol waef, oli mas stap ol ikwol patna,⁸ we wanwan i gat samting blong talem, mo evri tingting oli impoten.

5. Kontrol

“Taem yumi stap … yusum kontrol o rul o fos long ol sol blong ol pikinini blong ol man, … ol heven, oli kamaot long yumi olgetawan nomo” (Doktrin mo Ol Kavenan 121:37).

I nomata se yumi tekem se fasin blong mekem joes i impoten, i wan sapraes blong luk se, plante taem, ol memba blong famli oli stap taltalem long wanwan long olgeta olsem wanem bae oli mas tingting, filim, mo tekem aksen. Sam oli iven kontrolem narawan tru long strong toktok, sem, nomo soem lav, o talem strong toktok blong kilim man. Wan hasban i gat strong rul ia se waef blong hem i mas rere long kaekae evri moning long wan stret taem, i mas mekem ol praevet samting we hem i askem, mo i mas lisin long hem long saed blong “ol wari” blong hem, we plante taem, i abaot hao nao bae waef blong hem i save kam antap. Hem i bin stap jekem olsem wanem waef i spendem mane, mo i kros sapos hem i no ansa kwik long ol teks blong hem.

Wan nara mama i stap talem harem nogud blong hem long yangfala gel blong hem long eni taem we gel ia bae i soem se hem i no hapi, o i no stap laef folem ol standet blong mama blong hem. Sapos oli no mekem samting i olsem we hem i wantem, o sapos hasban blong hem i talemaot sam wari, nao bae hem i nomo toktok long eniwan long haos.

Hop mo Hiling

“‘Mi mi Hae God, mi God blong olfala bubu ya blong yu bifo, King Deved. Mi mi harem prea blong yu, mo mi luk we yu harem nogud tumas, yu stap krae. Bambae mi mekem yu yu kam oraet bakegen,” (2 King 20:5).

I nomata se abius i stap brekem hat blong man, i gat wei blong jenis i hapen. Ol viktim oli save go toktok long ol lida blong Jos mo ol profesonol pipol, mo oli save lukaotem paoa blong Atonmen blong Sevya blong i hilim soa blong olgeta. Blong faenem help, go long abuse.ChurchofJesusChrist.org.

Olgeta we oli bin stap givim abius, oli mas sakem sin, mo oli mas lukaotem help. Hemia i minim se oli mas “putum tingting blong olgeta i kam daon we i daon olgeta” (3 Nifae 12:2) mo oli mas akseptem ful responsabiliti from aksen mo fasin blong olgeta. Jenis i save tekem moa bitim ol sot taem promes mo ol efot we oli pas antap long hem nomo. Soa ia, blong tru fasin blong sakem sin, i terem sol, mo sam bae oli no glad blong mekem, we i mekem se ol viktim oli stap ia mo faenem i had blong mekem ol strong desisen abaot wei blong protektem olgeta.⁹

Papa blong yumi long Heven i wari abaot yumi, semmak olsem papa ia we i wari we i bin ringim mi abaot gel blong hem. Lav blong God “i bigwan olsem taem we i no save finis” (Moses 7:41), mo God i harem nogud bigwan taem ol pikinini blong Hem oli stap mekem nogud long wanwan long olgeta bakegen. Long wan kwaet storian wetem Inos, Hem i bin krae. “Luk olgeta brata blong yu; oli wanem we mi wokem long han blong mi; mo mi bin givim komanmen long olgeta tu, se oli mas lavlavem olgeta bakegen, … be luk, oli no gat lav, mo oli no laekem nating stret bladlaen blong olgeta; (Moses 7:32–33). I gat bigfala krae long heven mo long wol taem ol bodi mo ol sol oli kasem kil. Be yet, wetem tingting i stap daon, paoa blong God, mo profesonol help ia, hem i posibol blong stopem ol kaen fasin olsem we oli prapa spolem man, mo i krietem wan hom we evriwan i gat gud tingting, i sef mo i gat lav.

Ol Not

1. Blong gat moa infomesen abaot vaelens long saed blong bodi, luk long abuse.ChurchofJesusChrist.org. Blong kasem moa infomesen long saed blong abius mo long saed blong seks, luk long toktok blong Benjamin M. Ogles, “Agency, Accountability, and the Atonement of Jesus Christ: Application to Sexual Assault” (Brigham Young University devotional, Jan. 30, 2018), speeches.byu.edu; mo toktok blong Chieko N. Okazaki, “Healing from Sexual Abuse” (Brigham Young University conference, Oct. 23, 2002).

2. Luk long Maryam Ajilian Abbasi, Masumeh Saeidi, Gholamreza Khademi, Bibi Leila Hoseini, Zahra Emami Moghadam, “Child Maltreatment in the World: A Review Article,” International Journal of Pediatrics, vol. 3, no. 1 (2014), 353–65.

3. Luk long Hamby, S., “Current controversies: Are women really as violent as men? The ‘gender symmetry’ controversy,” insaed long Claire M. Renzetti, Jeffrey L. Edleson, and Raquel Kennedy Bergen, Sourcebook on Violence Against Women, 3rd ed. (2018), 78–82.

4. “Famli: Wan Ofisol Toktok I Go long Wol” 35602 852; luk tu long abuse.ChurchofJesusChrist.org.

5. “Famli: Wan Ofisol Toktok I Go long Wol”

6. Jason B. Whiting, Megan Oka, and Stephen T. Fife, “Appraisal distortions and intimate partner violence: Gender, power, and interaction,” Journal of Marital and Family Therapy (2012), suppl: 1:113–49.

7. Blong gat ol nara eksampol blong ol skripja abaot fasin blong no wantem save long trutok, luk long Jon 3:19–21; Ol Wok 7:54; 2 Nifae 1:25–26; mo 2 Nifae 4:13.

8. Luk long “Famli: Wan Ofisol Toktok I Go long Wol”; luk tu long H. Burke Peterson, “Unrighteous Dominion,” Ensign, July 1989, 6–11, blong faenem moa infomesen abaot doktrin blong fasin blong stap ikwol mo ol kwestin blong tingting long ol long saed blong kavenan ia blong ol rilesensip.

9. Olgeta we oli stap long ol situesen blong abius, plante taem, oli stap fesem ol joes abaot wei blong protektem sefti blong olgetawan, o hemia blong ol narawan, mo tu, sapos yes o no oli mas putum ol baondri, o oli mas pulum limit long toktok blong olgeta wetem olgeta we oli stap givim kil o mekem yu harem nogud. Presiden James E. Faust (1920–2007) i toktok raon long had situesen ia, taem we wan i fas long trap ia blong wan longfala taem mo i luk klia se rilesensip ia bae i no save kam gud, mo i prapa spolem gud tingting blong man long hemwan bakegen” (“Enriching Your Marriage,” Liahona, Apr. 2007, 3); luk tu long seksen blong: “Help for Victims” we i stap long websaet blong Jos abaot abius, blong kasem moa infomesen mo ol nara wei.

Faenemaot Moa

Blong faenem sam moa infomesen o blong kontaktem ol profesonol risos we oli save help, visitim websaet blong Jos long saed blong abius long abuse.ChurchofJesusChrist.org.

?Blong lanem moa abaot wei blong helpem ol viktim, ridim saedba long “Olsem wanem nao bae mi save help? Blong ol Fren mo Ol Lida” insaed long dijitol vesen blong atikol ia long liahona.ChurchofJesusChrist.org o insaed long Gospel Library ap.

?Olsem Wanem Mi Save Help? Blong Ol Fren mo Ol Lida

“Bae yumi krae wetem olgeta we oli krae, yes, mo leftemap tingting blong olgeta we oli nidim fasin blong leftemap tingting” (Mosaea 18:9).

Plante long yumi i save huia ol viktim blong abius, i nomata se yumi save gud long hem o no. Ol lida, bae oli kam kolosap long ol memba blong wod we oli stap karem kil mo harem nogud, mo kolosap evriwan i gat ol fren mo ol famli we oli no bin tritim gud. Olgeta aotsaed bae oli sore, be oli no save olsem wanem blong help. Hemia i sam gaedlaen blong tingting long ol taem yumi stap givhan long olgeta we oli gat hadtaem.

Sapotem olgeta, be no tok blong soem rod. Hem i save spolem tingting blong harem abaot sobodi, mo bae yumi save mekem samting wetem bigfala filing mo advaes olsem: “Yu nid blong yu aot naoia,” o “yu ringim wan loya.” Hem i no help blong pusum man, be nomo sapos ol pipol oli no sef long saed blong bodi. Long ol kes olsem, hem i impoten blong kontaktem wan ofisa blong loa, ol selta blong ol woman, mo ol telefon laen. Taem ol pikinini oli stap witnesem o gotru long abius long saed blong bodi o seks, ol seves we oli protektem ol pikinini oli mas kasem ripot. Be, long plante raorao, ol viktim oli save gat sapot, be i no fos, we i save mekem se oli stap go saelen o i save go agensem fridom blong joes blong olgeta. Olgeta we oli stap long ol prapa nogud situesen oli fesem ol had joes mo, plante taem, oli lukluk long ol joes ia blong wan longfala taem. Lisin gud blong save andastanem ol ditel, mo askem ol kwestin be i no blong givim moa presa.

Yu no jaj o prij. Long Jos, yumi gat ol bigfala tingting abaot ol famli, mo plante oli filim se oli no stap laef folem ol hae tingting ia. Long ol famli wetem ol problem, hol ia i kam bigwan moa, mo i lidim man blong filim moa sem mo stap sikret nomo. Olgeta we oli wantem tumas blong mekem samting i kam gud moa, plante taem, oli olgeta ia we oli stap tritim nogud olgeta, mo oli stap blemem olgeta. Oli save blemem olgeta moa taem olgeta aotsaed oli talem ol samting olsem: “?yu yu mekem wan samting blong mekem olgeta oli kros? O ?sapos yu save wet longtaem mo stap fogiv, mi sua se bae yu kam oraet bakegen.” Hemia i wan risen we, olgeta we oli stap long trabol, oli no wantem toktok raon long samting ia—oli no wantem tu se oli luk olgeta olsem wan viktim, o blong oli filim nogud moa abaot wanem we oli filim se i no stret long olgeta.

Tekem hemia i series. Sam we oli kam blong tokbaot ol nogud tritmen long olgeta, fulap taem, man i no ting hevi o gat tu tingting long olgeta. Hemia i save hapen from se olgeta aotsaed oli gat ol aedia we oli no fulwan, o oli no komplit. Eksampol, i gat wan rong tingting i stap se, vaelens, olgeta we oli gat nogud fasin we fes blong olgeta i no stret, olgeta nomo oli stap mekem ol kaen wok ia. Be, plante abius long famli i hapen wetem ol pipol we oli nomol nomo, we long pablik, yu luk se oli ol gudfala man nomo. Yumi stap gat hadtaem wetem ril samting ia. ?Olsem wanem fren blong yumi, we i wan gudfala Sandei Skul Tija, i save gat wan saed blong hem we i tudak long hom? Sapos stori i no stret folem ol standet blong hemia we i lisin, bae oli stap sakemaot o mekem i kam smol. Be yet, ol stadi oli soem se ol giaman toktok ia blong abius, speseli long olgeta we oli no gat tumas paoa insaed long famli, oli no tumas, mo plante viktim oli no toktok tumas. Tekem evri ripot blong abius i series, mo stat long wan ples we yu yu bilif long hem.

No hariap blong mekem jajmen. Ol lida mo olgeta we oli ol profesonol oli nidim blong harem, plante taem, ol defren stori we oli kam long ol memba blong famli, mo hem i isi blong pikimap wan saed. Long sam kes, i gat ol viktim mo olgeta we oli givim abius we oli kamaot klia nomo, be long sam narawan, i gat rong long evri saed mo i had tumas blong faenemaot trutok. Antap blong ademap fasin blong konfius , hem i ril samting we, i nomata we i impoten blong bilivim ol viktim, plante we oli stap givim abius, oli gat swit maot mo bambae oli mekem ol klem tu se oli ol viktim, mo oli save talem tu se viktim blong olgeta, oli olgeta ia nao we oli stap mekem nogud olgeta. Eksampol, wan hasban o waef we i gat kontrol, i save mekem plan blong wan visit long wan bisop o dokta, mo ringim hem blong yu save ring blong planem ol nogud stori agensem patna blong olgeta. Olgeta aotsaed, plante taem, oli save luksave ol giaman, be olgeta we oli stap giaman oltaem oli werem wan samting we i wari tumas. Lod i bin givim woning blong “ol man tufes long medel blong ol man, we oli bin giaman long sam” (Doktrin mo Ol Kavenan 50:7), mo long sam taem giaman trik ia i blong mekem olgeta we oli traem blong help oli konfius.

Lukaot gud long ol red flag. I gat fulap defren wei blong no tritim gud pipol insaed long famli, be i gat samfala saen blong woning we oli mas storian i dip moa sapos i gat wan lida o fren i harem olgeta. Olgeta samting we oli presentem long atikol ia: mekem nogud long man mo no gat filing blong sore from, giaman trik, ol eskius, hae tingting mo fasin blong kontrolem man. Antap long hemia, hem i no wan nogud saen sapos i gat fasin blong jalus, jekem man, givim nem, ol stori we oli agensem ol narawan, fos long saed long praevet laef o mane, o fasin blong no akseptem help. Eni vaelens long bodi o seks, oltaem oli mas tekem i series, mo oli tokbaot wetem ol profesonol. Sapos i gat olgeta we oli anda yia we oli ol viktim o witnes, abius ia, bae oli mas ripotem.

Laki, ol domestik abius oli bin stap kam daon long plante kantri, mo i gat ol pablik toksave abaot evri kaen blong abius, i stap kam antap.¹ Be, plante oli stap safa olgetawan nomo, mo “kraekrae blong hat blong olgeta i stap go long God” (Jekob 2:35). Bae yumi go aot luk mo helpem wanwan long ol hat we i harem i soa, wetem lav olsem hemia blong Kraes mo wetem sapot.

Not

1. Luk long Bureau of Justice Statistics, National Crime Victimization Survey, Concatenated File, 1992–2015 (U.S. Department of Justice); Steven Pinker, The Better Angels of Our Nature: Why Violence Has Declined (2011).

Ol Vidio blong Ol Lida

Ol lida we oli kam blong save ol abius we i gat ol smol pikinini insaed olsem ol viktim o witnes, oli mas kontaktem help laen blong Jos we oli faenem long counselingresources.ChurchofJesusChrist.org.

“Voes ia we i talem strong testemoni, i talem ol strong prea, mo i singsing ol hym blong Saeon, i save semfala voes ia we i spolem man, i tokbaot man, i mekem wan i sem mo i daonem hem, i givim soa mo i prapa spolem spirit blong wan mo ol narawan long sem rod ia. ‘Aot long sem maot, ol blesing mo ol strong nogud tok oli kamaot long hem,’ Jemes i krae. ‘Ol brata mo sista blong mi. Be samting ya i krangke olgeta [James 3:10].”

Elda Jeffrey R. Holland blong Kworom blong Olgeta Twelef Aposol, “The Tongue of Angels,” Liahona, May 2007, 16.

Faenemaot Moa

Ol lida oli save faenem help blong lukluk long abius insaed long Leader and Clerk Resources long ChurchofJesusChrist.org. Evri lida mo tija blong ol pikinini mo yut oli mas komplitim trening ia: “Protecting Children and Youth” long wan manis ia nomo afta we oli singaotem olgeta. Trening ia, oli save faenem long ChurchofJesusChrist.org/callings/church-safety-and-health.