18. peatükk

Püsige Issanda poolel

Issand on andnud meile käsud, et hoiduksime kurjast ja leiaksime õnne.

George Albert Smithi elust

George Albert Smithi vanaisa George A. Smith teenis palju aastaid Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis ja Esimeses Presidentkonnas Brigham Youngi nõuandjana. George Albert Smith kordas sageli nõuannet, mida tema vanaisa oma perele andnud oli: „Issanda territooriumi ja kuradi territooriumi vahel on selge eraldusjoon. Kui püsite Issanda poolel, olete tema mõju all ja teil pole mingit soovi valesti käituda. Aga kui te sentimeetri võrra üle joone kuradi poolele astute, olete kiusaja võimu all, ja kui tal läheb õnneks, ei suuda te isegi selgelt mõelda ega arutleda, kuna olete kaotanud Issanda Vaimu.”

George Albert Smith ütles, et juhindus kogu elu oma valikute tegemisel sellest nõuandest: „Kui olen tundnud vahel kiusatust midagi teha, olen küsinud endalt: „Kummal pool joont ma olen?” Otsustades olla turvalisel poolel, Issanda poolel, tegutsen ma iga kord õigesti. Seega kiusatuse tekkides mõelge palvemeelselt oma probleemi üle ja Issanda mõju aitab teil targasti otsustada. Ainult Issanda poolel on meil turvaline.”¹ [Vt 1. soovitus lk 185.]

George Albert Smithi õpetused

Issanda poolel püsimine nõuab ranget kuulekust käskudele.

Kogu turvalisus, kogu õigemeelsus ja kogu õnn on Issanda pool joont. Kui peate Issanda käske, pidades hingamispäeva, olete te Issanda pool joont. Kui teete oma isiklikke palveid ja perepalveid, olete te Issanda pool joont. Kui olete tänulikud toidu eest ja väljendate seda tänu Jumalale, olete te Issanda pool joont. Kui armastate oma ligimest nagu iseennast, olete te Issanda pool joont. Kui olete ausad oma asjaajamistes kaasinimestega, olete te Issanda pool joont. Kui peate Tarkuse Sõna, olete te Issanda pool joont. Ja nõnda võin ma võtta läbi kümme käsku ja muud käsud, mis Jumal on andnud meile juhatuseks, ning öelda taaskord, et kõik, mis teeb meie elu rikkamaks ja teeb meid õnnelikuks ning aitab meil valmistuda igaveseks rõõmuks, on Issanda pool joont. Vigade otsimine selles, mis Issand meile meie juhatuseks andnud on, ei ole Issanda pool joont.² [Vt 2. soovitus lk 185.]

[Issand on öelnud]: „Mina ei saa vaadata patule vähimagi mööndusega,” vähimagi mööndusega [ÕL 1:31]. Miks? Sest Ta teab, et kui me teeme pattu, jääme ilma õnnistusest, millest võiksime rõõmu tunda, kui me ei hülgaks rada, mis selle õnnistuseni viib.³

Ikka ja jälle kuuleme kedagi ütlemas: „Pole vaja üksikasjadesse laskuda. Issand ei pane eriti pahaks, kui me vaid osa ära teeme.” See, kes nii räägib, on juba kuradi pool joont, ja te ei peaks teda kuulama, sest kui te seda teete, juhitakse teid eksiteele. Keegi, kellel on Issanda Vaim, ei räägi nii. Issand ise on öelnud, et meil tuleb käske pidada: „On olemas seadus, mis on tagasivõetamatult otsustatud taevas enne selle maailma rajamist, millel põhinevad kõik õnnistused.” (ÕL 130:20) Jeesuse Kristuse evangeelium peab õpetama meile, kuidas seda õnnistust välja teenida.⁴

Meie armastav Taevaisa annab meile käsud, et nende abil õnne leida.

Nähes oma laste suhtumist ja teades, et neil on vaja juhatust, andis Issand meile oma headuses kümme käsku ja teisedki käsud, mida meile aeg-ajalt õnne leidmisel abiks antud on. Te näete, kuidas inimesed maailmas sinna-tänna jooksevad ja õnne otsivad, kuid ei leia seda. Kui nad vaid peatuksid piisavalt kaua, et Issanda nõu kuulda võtta, tuleks ka õnn. Teist viisi selle leidmiseks pole.⁵

Lapsena märkasin või arvasin märkavat, et Issanda käsud on seadused ja reeglid, mis Ta mulle juhatuseks andnud on. Ma arvasin märkavat, et kui nendele seadustele mitte kuuletuda, järgneb sellele karistus, ja võisin ilmselt lapsena tunda, et Issand on siin elus asjad nii korraldanud ja asjalood nõnda seadnud, et mul tuleb kuuletuda teatud seadustele või karistus on kärme tulema. Kuid vanemaks saades näen kõike teisest vaatevinklist ja mõistan, et Issanda niinimetatud seadused, pühakirjades kirjas olevad nõuanded ja käesolevaks ajaks ja maailmaajastuks antud ilmutused on vaid meie halastava Taevaisa sulnis hääl. Need on kõigest soovitused ja nõuanded armastavalt vanemalt, kes on meie heaolu pärast rohkem mures kui meie maised vanemad olla saavad, ning seetõttu see, mis näis mulle kord karmi seaduse nime kandvat, on nüüd kõiketeadva Taevase Isa armastav ja hell nõuanne. Ja ütlen seega, et mul pole raske uskuda, et parim, mis ma teha saan, on pidada Jumala käske.⁶

Kogu mulle ja minu lähedastele osaks saanud õnn on tulnud selle tulemusena, et oleme püüdnud pidada Jumala käske ja elanud õnnistuste vääriliselt, mida ta on lubanud neile, kes teda austavad ja tema käske peavad.⁷

Kui järgime Issandalt saadud nõu ja soovitusi, on meie teekond sel rajal õnnelik. See teerada ei pruugi olla alati kergete ja mugavate killast, kuid viimaks lõppeb see meie Taevase Isa juures ning meile saavad osaks hiilgus, surematus ja igavene elu.⁸ [Vt 3. soovitus lk 185.]

Vastane püüab meid oma pettuse ja kavalusega eksiteele juhtida.

Tänapäeva maailmas on kaks mõju, mis on olnud olemas algusest peale. Üks neist on toetav, sellest kiirgub õnne ja see tugevdab iseloomu. Teine mõju hävitab, teeb inimestest koletised, lammutab ja heidutab. Me kõik oleme altid mõlemale. Üks neist lähtub Taevasest Isast ja teine kurjuseallikast, mis on püüdnud maailmas algusest peale inimperele hävitust tuua.⁹

Meid kõiki kiusatakse, keegi pole kiusatustest prii. Vastane kasutab meie petmiseks kõikvõimalikke vahendeid, ta katsetas neid maailma Päästja peal, kuid tulutult. Ta on katsetanud neid ka paljude teiste meeste peal, kellel on olnud jumalik volitus, ning on mõnikord nõrga koha leidnud. Nõnda kaotab see inimene millegi, mis oleks võinud olla suureks õnnistuseks, kui ta oleks vaid olnud ustav.¹⁰

Üks mees ütles kord mulle, või õigemini märkis kohas, kus ka mina juhtusin olema: „Miks need inimesed siin näivad arvavat, et ma olen kurjuse kehastus, kuigi ma ei ole?” Ja mina ütlesin talle: „Vennas, oled sa kunagi teadnud kedagi, kes on kurjuse kehastus, ja on sellest ka ise teadlik?” See on üks kuradi riugastest: saada teid oma võimu alla, ilma et te seda teaksite. Ja see on üks meie raskustest.¹¹

Prohvet Nefi nägi sadu aastaid tagasi, mis juhtub, et inimesed vaidlevad üksteisega ning eitavad Püha Vaimu ja Iisraeli Püha väge ning esitavad õpetusena inimeste käskimisi. Tänapäeva maailmas püütakse mõjutada inimesi uskuma, et nad võivad saada igavese elu omaenda mõistuse ja omaenda jõuga. Lubage mul … lugeda teile Nefi raamatust:

„Ja samuti saab olema paljusid, kes ütlevad: Söö, joo ja ole rõõmus; ometi karda Jumalat – ta mõistab õigeks vähese patustamise.”

Tahan, et te paneksite seda tähele: „Ta mõistab õigeks vähese patustamise.” See kaval vastane teab, et kui ta vaid saaks mehe või naise veidigi valesti käituma, oleksid nad sel määral tema territooriumil ja tema võimuses.

„Ometi karda Jumalat – ta mõistab õigeks vähese patustamise; jah, valeta pisut, kasuta ära teist tema sõnade pärast, kaeva auk oma naabrile; see ei tee mingit kahju; ja tee kõike seda, sest homme me sureme; ja kui on nõnda, et me oleme süüdi, siis Jumal peksab meid mõne hoobiga ja lõpuks saame me päästetud Jumala kuningriiki.” [2Ne 28:8]

Kas see pole täpselt see, mida kurat ütleb inimlastele praegusel ajal niisama selgelt, nagu siin kirjas on? Ah, tee pisut pattu, see ei tee mingit kahju, valeta pisut, sellest pole midagi. Issand annab selle andeks, sa saad vaid mõned hoobid ja sind päästetakse lõpuks Jumala kuningriiki. Just seda ütleb ta mehele või naisele, kellele on õpetatud Tarkuse Sõna, öeldes, ah, joo pisut teed, see ei tee sulle midagi halba, tarvita veidi tubakat, vahet ju pole, veidi alkoholi ei tee mingit kahju. Need on väikesed asjad. Ta tegutseb alati vähehaaval ega tee kõike korraga. Ma tahaksin, et see meile meelde jääks. … Just need tähtsusetud, salamisi kurja tegevad sosistused panevad inimkonna komistama ja saadavad meid kuradi võimusesse. …

Ning Nefi jätkab:

„Ja teisi ta rahustab ja suigutab nad lihalikku turvatundesse, nii et nad ütlevad: Siionis on kõik hästi; jah, Siionit saadab edu, kõik on hästi – ja nõnda petab kurat nende hingi.”

Ma tahan, et te paneksite seda tähele: „Ja nõnda petab kurat nende hingi ning juhib neid ettevaatlikult ära alla põrgusse.” [2Ne 28:21] Ja nii, täpselt nii ta seda teebki. Ta ei tule ega haara teist füüsiliselt kinni ega vii teid oma territooriumile, vaid sosistab „Tee pisut halba”, ja kui tal see korda läheb, siis veel ja veel pisut midagi halba ning siis nii, nagu tsiteeritud: „Ta petab nende hingi.” Just seda ta teebki. Ta paneb teid uskuma, et te saate midagi, kuigi te hoopis kaotate. Nõnda petetakse meid iga kord, kui me ei järgi Jumala seadust või ei pea käsku, sest selles ja tulevases maailmas saame kasu vaid tänu kuulekusele meie Taevase Isa seadusele.

… See kummaline kirjeldus „Ning juhib neid ettevaatlikult ära alla põrgusse” on paljutähendav. Nõnda ta tegutseb. Mehed ja naised on tänapäeva maailmas altid sellele mõjule. Neid tõmmatakse sinna ja tänna, see sosin ei lakka ja nad ei mõista, mida Issand neilt soovib, vaid jäävad vanakurja territooriumile, tema võimu alla, sinna, kuhu Issanda Vaim ei lähe.

Nefi jätkab: …

„Ja vaata, teised ta meelitab ära ja räägib neile, et põrgut ei ole; ja ta ütleb nendele: Ma ei ole mingi kurat, sest teda ei ole olemas – ja nõnda ta sosistab neile kõrva, kuni ta haarab neist oma hirmsate ahelatega, millest pole mingit pääsu.” [2Ne 28:22]

Mu vennad ja õed, selline on olukord tänapäeva maailmas. Nefi poleks suutnud seda selgemini väljendada, kui ta ka praegu just siin maailmas oleks. Ja vastane tegutseb. Ja kuna meie Taevane Isa soovis säästa oma lapsi sellest kurjast õpetusest ja tõekspidamisest, saatis ta lapsprohvet Joseph Smithi maailma, andis talle jumaliku volituse, rajas oma Kiriku ning hakkas inimlastele taas tõde õpetama, et neid eksiteelt ära juhtida.¹²

Meil tuleb õppida oma kirgedest, oma halbadest kalduvustest üle olema. Meil tuleb õppida kiusatustele vastu seisma. Just selle jaoks oleme me siin, ning selleks, et teha seda veelgi täiuslikumalt, on evangeelium taastatud maa peale ja meil on võimalik sellest osa saada ning meis on jõud, mis lähtub Püha Vaimu väest. Ühelt poolt on meil piiratud vastupanuvõime nagu tavalisel inimesel, kes ei tea tõde, kuid teiselt poolt on meie vastupanu talle võrdväärne ja sellele lisandub vastupanuvõime, mis tuleb tõe ja oma olemasolu eesmärgi teadmisest.¹³ [Vt 4. soovitus lk 186.]

Me hoidume kurjast, kui otsustame allutada end Issanda mõjule.

Mulle meenub üks tore meesterahvas, kes oli aastaid tagasi Ameerika Universalistide Kiriku juhatuse esimees. Ta tuli siia [Salt Lake Citysse] külla ja käis kahes meie pühapäevakoolis. Üks [laste]tund oli tema jaoks eriti huvitav. Lõpuks, kui [tund] hakkas läbi saama, küsis pühapäevakooli juhataja: „Kas te tahaksite [klassile] paar sõna öelda?” … Mees vastas: „Tahan küll.” Ta ütles: „Kui saaksin vaid elada sellises õhkkonnas, mille leidsin eest selles väikeses … hingamispäeva kooli tunnis täna hommikul, ei jääks mul midagi muud üle, kui hea inimene olla.” [Vt 5. soovitus lk 186.]

Olen sellele päris palju mõelnud. Me valime hoolikalt, millist õhku hingame, et võiksime terved olla. Aga vahel satume enese hooletusest kõlvatute mõjude alla, mis hävitavad meie võime kurjale vastu panna ning meid juhitakse tegema midagi sellist, mida me tegema ei peaks ja mida me ei teeks, kui oleksime Issanda mõju all. Kui me vaid oleksime alandlikud, kui me vaid oleksime palvemeelsed, kui me vaid elaksime nii, et võiksime iga tund tõsimeelselt öelda „Taevaisa, olen nõus ja innukas tegema, mida sina minult ootad”, oleks meie maise elu kogemus iga päev rikkam.¹⁴

Meie otsustada on, kuhu me välja jõuame. Jumal on andnud meile valikuvabaduse. Ta ei võta seda meilt ära ja kui ma teen seda, mis on vale, ja jõuan kuradi territooriumile, teen ma seda omast tahtest, kuna see valik on minu võimuses. Ma ei saa kedagi teist süüdistada. Ja kui ma otsustan pidada Jumala käske, elada nii, nagu peaksin, ja püsida Issanda pool joont, teen ma seda, kuna peaksin nii tegema, ja saan selle eest oma õnnistused. See pole kellegi teise tegude tagajärg.¹⁵

Kui hoolikad me viimse aja pühadena olema peaksime, et elada iga päev nii, et võiksime olla Issanda väe mõju all ja et võiksime pöörduda eemale sellest, millel on kalduvus murda meie vägi teenida välja selestiline kuningriik.¹⁶

Veenduge, et teie jalad on tugevasti kaljul. Veenduge, et teile saab selgeks, mida Õpetaja teilt soovib, ja teades neid soove, veenduge, et te peate Tema käske ja seadusi. Veenduge, et teie puhas elu annab teile õiguse Püha Vaimu kaaslusele, sest kui te olete puhtad, vooruslikud ja ausameelsed, pole vanakurjal väge teid hävitada.¹⁷

Ma palvetan, et vaataksime enda sisse ja uuriksime järele, kummal pool joont me oleme. Kui me oleme Issanda pool, siis jäägem sinna, sest see tähendab igavest õnne parimate meeste ja naiste kaaslastena, kes on kunagi maa peal elanud.

Kui oleme mingilgi viisil libastunud, kui oleme olnud hooletud, kui oleme kuulanud kiusajat ja läinud üle joone, et saada osa sellest, mis on maailma arvates ihaldusväärne ja mis pole Issanda sõnul meile hea, siis naaskem nii ruttu kui võimalik teisele poole, palugem Issandalt oma rumaluse eest andeks ja jätkakem siis tema abiga elu, mis tähendab igavest õnne.¹⁸

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Kaaluge peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk-del v–vii.

Lugege osa „George Albert Smithi elust” (lk 177) ja Mn 7:10–19. Kuidas teada, millal te olete „Issanda pool joont”? Mida me saame teha, et aidata üksteisel Issanda pool joont püsida?
Lk-l 177 algavas lõigus nimetab president Smith mõned käsud, millele peaksime kuuletuma, et Issanda pool joont püsida. Milliseid muid käitumisnorme on Issand andnud, aitamaks meil Tema pool joont püsida?
Lugedes lk-l 179 algavat osa, mõtisklege, kuidas aidata president Smithi õpetuste abil kedagi, kelle arvates on käsud liiga piiravad.
Sirvides lehekülgi 181–183, otsige president Smithi kirjeldatud Saatana tegutsemisviise ja mõelge aegadele, mil olete olnud ise nende tegutsemisviiside tunnistajaks? Kuidas saame aidata noortel neid tähele panna ja neist jagu saada? Kuidas „oma olemasolu eesmärgi teadmisest” (lk 183) on abi kiusatusest hoidumisel?
Mõelge, kuidas lugu lk-l 183 võiks käia teie kohta. Millised on mõned kohad ja olukorrad, kus teil puudub igasugune soov kurja teha? Mida me saame teha, et luua sellist õhkkonda oma kodus? Töökohas? Ühiskonnas? Isiklikus elus?

Samateemalised pühakirjakohad: Mt 4:1–11 (vt ka joonealustes märkustes toodud viiteid katkenditele JSTs); Jk 4:7; 1Jh 5:3–4; Al 13:27–28; He 5:12; ÕL 82:8–10

Abiks õpetamisel: „Enne tunni algust tahvlile kirjutatud küsimused aitavad tunnis osalejatel mõelda teemale juba enne seda, kui tund peale hakkab” (Teaching, No Greater Call, lk 93).

„Kui järgime Issandalt saadud nõu ja soovitusi, on meie teekond sel rajal õnnelik.”

„Issanda niinimetatud seadused, pühakirjades kirjas olevad nõuanded ja käesolevaks ajaks ja maailmaajastuks antud ilmutused on vaid meie halastava Taevaisa sulnis hääl.”

„Kui hoolikad me viimse aja pühadena olema peaksime, et elada iga päev nii, et võiksime olla Issanda väe mõju all.”