6. peatükk
Nende toetamine, keda toetab Issand
Issand on valinud meie juhid ja Ta ootab, et toetaksime neid nii sõna kui ka teoga.
George Albert Smithi elust
George Albert Smithi toetati Kiriku presidendina 1945. aasta sügisesel üldkonverentsil. Konverentsi lõpus avaldas president Smith pühadele tänu nende toetuse eest: „Mu vennad ja õed, ma tänan teid üles näidatud usalduse eest, lootuse eest, et ma saan hakkama, ja lubaduse eest, mille mõned teist on andnud, et teie aitate mul hakkama saada, sest olen ju üksnes inimene, üks alandlikumaid teie seas, kuid mind on kutsutud sellesse teenimiskutsesse – ja ma poleks siin, kui ei teaks, et mind on kutsutud – meie Taevase Isa volitusel.”
Ta palus seejärel: „Mul läheb vaja iga mehe, iga naise ja iga lapse abi, mitte iseenda, vaid teie ja inimlaste õnnistamiseks, kus nad ka ei viibiks. See pole üksnes minu kohus, see on meie kohus.”1
Nagu selle peatüki õpetustest nähtub, mõistis George Albert Smith Esimese Presidentkonna rasket koormat veel enne Kiriku presidendiks saamist. Ta õpetas pühadele, et nende ustavus aitab seda koormat kergendada, ning järgis seda põhimõtet, kui teenis Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis.
1946. aastal ühte üldkonverentsi istungit juhatades ütles president Smith enne Kiriku ametikandjate toetamist, et see on midagi enamat kui passiivne tegu: „Oleme nüüd jõudnud järjega ühe asjaajamiseni, mis nendel konverentsidel tavaks on, milleks on Kiriku juhtide esitamine rahvale toetamiseks. Loodan, et igaüks teist mõistab, et see on püha eesõigus. … See pole pelgalt sümboolne, vaid te näitate sellega, et täidate Issanda abil oma osa sellest tööst.”2 [Vt 1. soovitus lk 60.]
George Albert Smithi õpetused
Issand valmistab ette neid, kes Kirikut juhivad, valib nad välja ning annab neile inspiratsiooni.
Seda suurepärast Kirikut juhivad mehed, keda on spetsiaalselt ette valmistatud, spetsiaalselt õpetatud, kes on spetsiaalselt varustatud selle kõrge au jaoks, mis on antud meist igaühele, kes oma kohale asub. Meie Taevane Isa on oma tarkuses ümbritsenud need Iisraeli juhid teistega, kellel on nii nagu neilgi usku ja kes ei kummarda selle inimese ees tema isiksuse või isikupära tõttu Kiriku presidendina, vaid kes tunnustavad teda meie Taevase Isa häälekandjana ning toetavad ja armastavad teda ja palvetavad tema eest, et ka nemad ise võiksid saada meie Taevase Isa õnnistuste osaliseks.
Teist sellist organisatsiooni maailmas ei ole. Pole ka teisi inimesi, [keda] nõnda juhitakse. See ütlus on õige, et meie juhtideks on lihtsalt inimesed. Nende kaudu teeb meie Taevane Isa oma tööd. Nende kaudu tuleb õpetada evangeeliumi. … Mees, kes meid täna juhib, ei tee seda oma sünnipärase võimekuse tõttu. Ta ei tee seda, kuna on mõne tähtsa võimulolija poeg, vaid ta on oma kohal, sest meie Taevaisa tunneb tema hinge ausameelsust. Mõistes, millise sihikindlusega peab ta viima seda sõnumit kõikide maa rahvasteni, on ta teda talle antud kõrgeks kutseks ette valmistanud. Ta esindab juhina meie Taevast Isa.3
Olen täna mõelnud alandlike suurmeeste peale, kes on juhtinud seda Kirikut selle asutamisest saadik. … [Paljud Kiriku] presidendid on olnud mu head tuttavad, ja ma usun, et kõik nad olid Jumala mehed. Oleks kujuteldamatu, et meie Taevane Isa valiks oma Kirikut juhtima mõne teistsuguse inimese.4
Mis juhtus, kui [Joseph Smith] ära suri? … [Pühad] ei kutsunud kokku salajast koosolekut, ei nimetanud kedagi esimeheks ega valinud uut juhti. Issand oli juhi juba ära valinud. Selleks oli Kaheteistkümne Kvoorumi vanim liige Brigham Young. … Kirik tervikuna toetas teda kõikidel oma istungitel presidendina. Kui ta suri, ei öelnud tema nõuandjad, et nemad on presidendid, vaid pikka aega juhtis Kirikut Kaheteistkümne Kvoorum, misjärel toetati Kiriku presidendina nende vanimat liiget. Täiuslik kord säilis. …
Olen uurinud mõnda asja, et ei tekiks eksitusi. Joseph Smith ei valinud ennast Kiriku presidendiks. Seda ei teinud ka ükski tema ametijärglane. … Meie Taevane Isa määrab inspiratsiooni kaudu sellesse ametisse mehi, kellele antakse kogu ametiga kaasas käiv vägi.5
Kui tänulikud me peaksime olema teades, et see töö pole inimese, vaid Issanda töö, et seda Kirikut, mis kannab Jeesuse Kristuse nime, juhib tema ja ta ei lase ühelgi inimesel või inimrühmal seda hävitada. Ta ei lase seda Kirikut juhtivatel meestel inimesi eksiteele juhtida, vaid toetab neid oma kõikvõimsa väega. Ta suurendab neid heade ja suurepäraste meeste ja naiste silmis. Ta õnnistab nende teenimistööd ja seda saadab edu. Neile, kes vastu seisavad ja neis vigu otsivad, ei too nende vastuseis rõõmu. Neile, kes Kiriku juhte arvustavad ja nende mõjujõudu hävitada püüavad, põhjustab nende ülekohus kannatusi.6
Me peame südames tänulikud olema, et meid juhivad pühad mehed, kes päevast päeva Taevaisalt meie õpetamiseks inspiratsiooni saavad.7 [Vt 2. soovitus lk 61.]
Issand õpetab meile oma teenijate kaudu, milline teerada viib õnne ja turvalisuseni.
Isa Aadama ajast tänaseni on Issand oma rahvast oma teenijate kaudu manitsenud. Ta on inspireerinud neid oma elu parandama, kui nad on teda kuulanud, ning ajast aega, kui tema lapsed on seda nõudnud, on ta saatnud pühad mehed maailma õnne kohta juhatust jagama ning inspireerinud neid õpetama hiilgavaid tõdesid, mis inimkonda õilistavad ja rikastavad.8
Ma ei tea midagi väga tähtsat, mis on maailmas aset leidnud, mille kohta Issand pole oma prohvetite kaudu juba varem nõu andnud, nii et inimesi pole jäetud tuleva osas teadmatusse, vaid nad võivad plaanida oma elu, kui nad seda tahavad, iseenda hüvanguks. …
Võtame näiteks Noa juhtumi. Issand käskis tal ehitada laeva, kus õigemeelsed oleksid kaitstud eesootava veeuputuse eest. Noa ehitas laeva ja jutlustas oma põlvkonnale meeleparandust sada kakskümmend aastat, neid seeläbi täielikult ette hoiatades. Aga inimesed olid nii pahelised, et ei pööranud hoiatusele tähelepanu. Nad olid vabad valima ja valisid pigem kurjuse kui õigemeelsuse. Vihma sadas ja hakkas uputama ning ainult Noa ja tema kaheksahingeline perekond pääses. Kõiki hoiatati, aga põikpäisuse ja meeleparandusest keeldumise tagajärjel nad uppusid. [Vt Ms 8:13–30.]9
Issand tahab, et me oleksime õnnelikud. Selleks andiski ta meile Jeesuse Kristuse evangeeliumi. Selleks andis ta meile preesterluse. Ta tahab, et me tunneksime rõõmu. Selleks rajas ta selle Kiriku ja seadis paika erinevad ametid, ja kõik toimib ettenähtud korra järgi. … Kui järgite Issanda ja nende juhatust, keda Issand toetab, ei lange te pimedusse ega kaota valgust, ei astu üle Jumala seadustest ega jää ilma erilistest võimalustest, mida ta nii innukalt meie kõigi rõõmuks anda tahab.10
Minu jaoks on tänapäeval vaid üks turvaline teerada ja selleks on nende järgmine, keda Issand on juhtima määranud. Mul võib olla asjadest oma nägemus ja oma arvamus, ma võin otsustada asjade üle omamoodi, kuid tean, et kui minu otsus on vastuolus nende inimeste õpetustega, kelle Issand on andnud meile teed näitama, peaksin ma muutma oma suunda. Kui soovin saada päästetud, järgin juhte, kelle meie Taevane Isa on meile andnud, niikaua, kui tema neid toetab.11 [Vt 3. soovitus lk 61.]
Need, kes on alandlikud ja ustavad, toetavad ja kaitsevad Issanda teenijaid.
Olen tundnud selles suures Kirikus tuhandeid lihtliikmeid, paljudest rahvustest mehi ja naisi, kes on alandlikult ja ustavalt evangeeliumi vastu võtnud, et neid hakataks tundma Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena. … [Nad] on palvetanud oma juhtide eest ja neid toetanud … , ning oma Kirikus oldud aja jooksul pole ma kohanud veel kedagi, kes järgiks Issanda käske ja hääletaks nende vastu, kes on kutsutud Kiriku etteotsa. See on tõeliselt tähelepanuväärne. …
Minu jaoks on üheks suurimaks tunnistuseks selle töö jumalikkusest see, et tohutu hulk rahvast, … kellel on võimalus vaia konverentsi ajal … oma arvamust avaldada, hääletades siis kas nende poolt, kes on nende eesotsas, või keeldudes neid toetamast (igaüks vastavalt oma valikuvabadusele), jätkuvalt oma juhte toetavad. Küllap õhutab Issanda Vaim ustavaid, alandlikke inimesi tema väljavalitud teenijaid toetama.12
Kui Mooses juhatas Iisraeli Egiptusest läbi kõrbe tõotatud maale, tungisid amalekid Refidimis Iisraelile kallale. Mooses ütles, et Joosua valiks sõjamehi Iisraeli kaitsma. Mooses, Aaron ja Huur läksid kõrgendiku tippu, kust avanes vaade lahinguväljale. Kui Mooses hoidis Jumala keppi oma pea kohal, oli Iisrael võidukas, aga kui ta käed väsimusest alla lasi, võidutses Amalek. Aaron ja Huur panid Moosese kivile istuma ja toetasid tema käsi, et Jumala õnnistused võiksid olla Iisraeliga, et nende sõjamehed võiksid olla võidukad, ning lahing võideti. Jumala vägi oli Moosesega ega lahkunud temast, kuni ta oma töö lõpetas. [Vt 2Mo 17:8–13.] Kui rahvas teda toetas, õnnistati ka neid, ja nii on see olnud iga Issanda teenijaga, kes on olnud Iisraeli eesotsas. …
… Niikaua kui [president] on selle Kiriku eesotsas, ükskõik mitu aastat ta seal ka poleks, annab meie Taevane Isa talle jõudu, väge, tarkust, otsustusvõimet ja inspiratsiooni rääkida Iisraeliga just nii nagu vaja. Meil tuleb olla tema juhtimisel nagu Aaron ja Huur muiste. Meil tuleb toetada tema käsi, et Issand laseks tema kaudu taeva õnnistustel meie ja selle rahva peale langeda.13
Ma tean, et need mehed [üldjuhid] on Issanda teenijad, ja ma tean, et nad püüavad inimkonda õnnistada. Loodan, et igaüks teist … toetab neid usu ja palvetega, et kui neid tahetakse mustata või nende mõtteviisi moonutatakse, oleksite te vajadusel innukalt nõus nende kaitseks välja astuma, sest tuleb aeg, mil nad teie kaitset vajavad. Vastane pole neid ära unustanud, ja minu jaoks on üheks tõendiks nende meeste jumalikust kutsest see, et halvad inimesed räägivad neist halba, ning head mehed ja head naised räägivad neist head.14 [Vt 4. soovitus lk 61.]
Kui me arvustame oma juhte või ei hooli nende nõuandest, laseme vastasel end eksiteele juhtida.
Meie seas on neid, … kes on inimeste mõtteviisist või rumalusest pimestatud. On ka neid, kes ei võta kuulda selle mehe nõu ja soovitusi, kelle Jumal on pannud selle Kiriku etteotsa. …
Inimesed, kellel napib informatsiooni, tulevad äkitselt heale mõttele ja pakuvad, et „nii on õige” või „naa on õige”, ning olgugi et see on vastuolus Issanda nõuandega, on mõned veendunud, et peaksid selle järele proovima. Issand on andnud turvalist nõu ja määranud oma Kiriku presidendi seda nõuannet tõlgendama. Kui me ei pööra tema kui Kiriku presidendi nõuandele tähelepanu, võime avastada, et oleme teinud tõsise vea.15
Kiriku Presidentkond … on meie Taevase Isa esindaja nii selle rahva ees kui ka kõigi inimeste ees maa peal. Meile oleks parem neid mehi, keda ta on meid juhtima seadnud, tähtsustada ja austada. Nad on mehed, kellel on inimlikke nõrkusi, nad teevad vigu, aga kui oleme nende vigade suhtes sama andestavad kui omaenda eksimuste ja vigade suhtes, märkame ka nende voorusi nagu iseenda omi.
Ma seisan siin, et paluda teilt, mu vennad ja õed, et teil ei lipsaks üle huulte arvustavaid ja ebasõbralikke sõnu nende aadressil, keda Issand on kutsunud meid juhtima. Ärgu leitagu teid nende seltsist, kes neid halvustavad või nõrgendavad nende mõju inimlaste seas. Vastasel juhul võin ma teile öelda, et te leiate end vastase võimu alt. Ta mõjutab teid minema tõerajast võimalikult kaugele, ja kui te meelt ei paranda, võite ühel hetkel, kui on juba liiga hilja, avastada, et olete kaotanud „kallihinnalise pärli”. Teid on eemale juhitud teie isekuse ja pimestatuse tõttu ning teile armsad inimesed … kurvastavad teisel pool eesriiet teie nõrkuse ja narruse pärast.16 [Vt 5. soovitus lk 61.]
Vastane ei maga. Ta petab paljusid ja innustab neid patustama. … Mõned õpetavad valeõpetust ning mõned püüavad veenda mehi ja naisi meie Taevase Isa käske rikkuma. … Kui Kiriku liikmed, kes norivad selle Kiriku juhtide kallal ja arvustavad neid, kes on andnud oma elu meie heaks ja õnnistuseks, peaksid korraks vahet ja küsiksid palvemeelselt: „Keda neist juhtidest on turvaline järgida?”, ei valmistaks õige suuna leidmine neile mingit raskust ja nad toetaksid neid, keda toetab Issand.17
Kui me toetame oma juhte, kohustume järgima nende nõuannet ja suurendama omaenda kutset.
Kiriku presidendile on kindlasti jõuallikaks vaadata tuhandetele ausatele meestele ja naistele näkku ja näha, kuidas nad tõstavad käe oma Taevaisaga tehtud lepingu märgiks, ning toetavad teda selles ametis, kuhu ta selle suure Kiriku presidendina kutsutud on. Sellises olukorras kätt tõstes võtame me endale kõige pühama kohustuse. See ei tähenda, et käime vaikselt oma teed ja oleme nõus, et Issanda prohvet seda tööd juhatab. See tähendab – kui ma mõistan seda kohust, mille kätt tõstes endale võtsin –, et me oleme talle toeks, palvetame tema eest, kaitseme tema head nime ja püüame täita tema juhiseid, mis ta meile Issanda juhatusel andma peab, seni kuni ta presidendi ametis on.18
Kui mõtlen koormatele, mida kannavad selle Kiriku president ja tema nõuandjad, ning mõistan nende õlule pandud kohustusi, soovin ma kogu südamest neid aidata, et mitte olla taagaks. Ma soovin, et selles ametis, kuhu mind on koos teiega, mu vennad ja õed, kutsutud, võiks igaüks meist asuda oma kohale ja kanda oma osa koormast ning suurendada oma kutset Jumala auks ja hiilguseks.19 [Vt 4. soovitus lk 61.]
Annaks Jumal, et meie, keda on nii ohtralt õnnistatud, toetaksime Issanda teenija käsi, kes on meie eesotsas, aitaksime teda usu ja palvete, aga ka armastuse ja lahkusega, kui võimalus selleks avaneb, marsiksime selle lipu all, mida ta kõrgel hoiab, kui Jumal jätkab tema toetamist Kiriku presidendina, Issanda prohvetina sel viimsel ajal.20
Toetagem neid mehi, kelle Jumal on meie juhtideks seadnud. Õnnistagem neid, kuid mitte ainult oma huultega, vaid aidates igal võimalikul viisil kanda seda koormat, mis nii raskelt nende õlul lasub. … Palvetage nende eest ning õnnistage ja aidake neid!21
Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks
Kaaluge peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk-del v–vii.
-
Lugege viimast lõiku „George Albert Smithi elust” (lk 53). Mis on „teie osa selles töös”? Kaaluge seda peatükki uurides, kuidas näidata Kiriku juhtidele toetust oma sõnade ja tegudega.
-
Sirvige õpetuste esimest osa (lk 54–55), eriti teist ja neljandat lõiku. Kuidas erineb see, kuidas Issand juhte valib, maailma valimistavadest? Millised kogemused on tugevdanud teie usku sellesse, et meie juhid on Issanda valitud?
-
Uurige lk-l 55 algavat osa ja lugege ÕL 21:4–7. Mis konkreetset nõu on Issand andnud Kiriku praeguse presidendi kaudu? Teie ringkonna juhataja kaudu? Teie koguduse juhataja kaudu? Milliseid õnnistusi olete saanud seda nõuannet järgides?
-
Sirvige lk-l 56 algavat osa ja lugege kahte esimest lõiku lk-l 60. Mida Kiriku juhtide toetamine teie jaoks tähendab? Kuidas tugevdab Kiriku juhtide toetamine perekonda ja kodu?
-
Lugege lk-l 58 algavat lõiku. Miks on ohtlik Kiriku juhte arvustada? Kuidas oleks õige reageerida, kui keegi mõne kohaliku juhi puudusele osutab?
Samateemalised pühakirjakohad: Am 3:7; Ef 4:11–14; Hb 5:4; ÕL 84:109–10; 107:22; 112:20
Abiks õpetamisel: Üks viis, kuidas tunnis osalejaid hoolega õppima õhutada, on tähelepanelikkus teiste küsimuste või märkuste suhtes. „Kuulamine näitab armastust. See nõuab sageli ohverdust. Teisi tõeliselt kuulates jätame me sageli mõned asjad ütlemata ja laseme neil oma arvamust avaldada” (Teaching, No Greater Call, lk 66).
„Olen ju üksnes inimene, üks alandlikumaid teie seas, kuid mind on kutsutud sellesse teenimiskutsesse … meie Taevase Isa volitusel.”
„Meil tuleb olla … nagu Aaron ja Huur muiste. Meil tuleb toetada [prohveti] käsi.”
Me toetame oma juhte, kui „[kanname] oma osa koormast ning [suurendame] oma kutset Jumala auks ja hiilguseks.”