3. peatükk

Meie tunnistus Jeesusest Kristusest

Taastatud evangeelium on viimse aja pühadele veel üks tunnistus sellest, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg.

George Albert Smithi elust

Oma ringsõitudel üldjuhina kohtas George Albert Smith vahel inimesi, kelle arvates viimse aja pühad ei usu Jeesusesse Kristusesse. Selline väärarvamus hämmastas president Smithi ja tegi talle muret. Ta püüdis seda muuta, jagades oma isiklikku tunnistust Päästjast.

Kord kõneles ta ühel Kiriku koosolekul Kanadas Cardstonis Kristuse elust ja missioonist. Järgmisel hommikul läks ta raudteejaama rongipiletit ostma. Järjekorras oodates kuulis ta pealt ühe naisterahva ja piletimüüja vahelist jutuajamist. Naine mainis, et oli otsustanud möödunud õhtul minna viimse aja pühade jumalateenistusele.

Piletimüüja näis olevat üllatunud. „Heldene aeg!” ütles ta. „Tahad sa öelda, et käisid seal kirikus?”

„Jah, käisin küll,” vastas naine. „Miks ka mitte?”

Piletimüüja lausus: „Nad ju isegi ei usu Jeesusesse Kristusesse.”

Naine vastas seepeale: „Ainult et eile õhtul kuulsin ma, kuidas üks Kiriku vanematest kõneles Naatsareti Jeesuse elust, ja ma ei ole eales näinud kedagi, kes teaks kindlamalt, et Jeesus on tõepoolest Kristus kui see kõneleja sel korral.”¹ [Vt 1. soovitus lk 29.]

Tunnistus Jeesusest Kristusest andis George Albert Smithile jõudu ja talle valmistas heameelt seda teistega jagada. Ta ütles 44-aastaselt, kui oli teeninud 11 aastat apostlikutses:

„Mind on tagant tõugatud ja otsekui kergitatud ning mulle on antud väge, mis ületab mu enda oma, et õpetada hiilgavaid tõdesid, millest kuulutas maailma Lunastaja. Ma ei ole Teda näinud palgest palgesse, kuid olen tundnud rõõmu Tema vaimu kaaslusest ja tundnud Tema kohalolekut sellisel viisil, mida ei saa valesti mõista. Ma tean, et mu Lunastaja elab, ning püüan rõõmuga ja alandlikult Tema õpetusi jalule seada. … Teadmine, et Ta elab, paneb kogu mu olemuse kihama, ja ühel päeval teavad seda kõik.

Päästja suri, et meie võiksime elada. Ta sai jagu surmast ja hauast ning pakub kõigile, kes kuuletuvad Tema õpetustele, lootust hiilgavale ülestõusmisele. … Ma tean, et see on Issanda töö, et Jeesus oli tõepoolest meie Päästja.”²

President Smith suri oma 81. sünnipäeval, 4. aprillil 1951. a. Presidendi viimastel hetkedel oma perega küsis tema poeg: „Isa, tahaksid sa öelda oma perele midagi – midagi erilist?”

Naeratades kinnitas ta taaskord oma tunnistust, mida oli oma elu jooksul palju kordi jaganud: „Jah, üksnes seda, et ma tean, et mu Lunastaja elab, ma tean, et mu Lunastaja elab.”³

George Albert Smithi õpetused

Jeesus Kristus on Jumala Poeg, Ta elab ja on meie ülestõusnud Päästja.

Olen kohanud maailmas paljusid, kes pole teadnud, et me usume oma Issanda jumalikku missiooni, ja mind on juhatatud rohkem kui ühel korral ütlema, et maailmas pole inimesi, kes mõistaksid Jeesuse Kristuse jumalikku missiooni sama hästi, kellel oleks sama põhjalik usk, et tema oli Jumala Poeg, kes oleksid sama optimistlikud [kindlad], et ta on troonitud käesoleval ajal hiilgusega oma Isa paremal käel, kui viimse aja pühad.⁴

Niisama kindlalt kui ma elan, tean ma, et ta oli Jumala poeg, et tema ja üksnes tema kaudu saame ülenduse selestilises kuningriigis, ning kõik need, kes käivad tema jälgedes ja elavad Tema antud õpetuste järgi, on õnnelikud selles elus ja valmistavad enda jaoks eluaset selestilises kuningriigis, kus nad elavad igavesti koos temaga.⁵

Inimkonna Lunastaja oli enam kui hea mees, kes tuli maailma meile kõlblusõpetust õpetama. Inimkonna Lunastaja oli tavalisest arukam. Ta oli tõepoolest Jumala Poeg, Jumala ainusündinu lihas. … Ta tuli kutsuma inimesi meeleparandusele, pöörama neid eksiteelt. Ta läks nende sekka Jumala, Igavese Isa esindajana, kuulutades, et ta on oma Isa näo järgi, ja et need, kes on näinud teda, on näinud Isa, ning ütles neile, et ta on saadetud täitma oma Isa tahet, ja kutsus kõiki inimesi pöörduma eemale eksitusest, mis oli hiilinud nende sekka, parandama meelt oma pattudest ning astuma ristimisvette.⁶

Päästja eluajal sosistas vastane inimestele, et ta pole Jumala Poeg. Te ei võta ju teda ometi tõsiselt. Ta on üks tavaline inimene, kõigest Maarja ja Joosepi poeg. Ta on sama palju Jumala Poeg kui teie. Ja rahvas kuulas salakavalat vanakurja ja lõi inimkonna Lunastaja risti.⁷

Ta oli tõepoolest Jumala Poeg. Tema teod rahva seas olid ajendatud armastusest ja heasüdamlikkusest, nemad aga rääkisid Ta nime kohta kurja. … Ta oli Jumala Poeg ja Tal oli õigus rääkida Isa nimel. Tõed, mis Ta tõi maa peale, oli andnud Isa; ja olgugi et nad lõid Ta risti, olgugi et nad panid Talle pähe kibuvitstest punutud krooni ja andsid Talle pilkeks kätte nii-öelda valitsuskepi, olgugi et nad valasid Ta verd halastamatu odaotsaga, oli sõna, mille Ta neile edastas, Issanda sõna, ja Ta ise tõepoolest Jumala Poeg.⁸

Me usume, et Naatsareti Jeesus elas maa peal, ja usume ka, et ta elab ikka veel oma olemuselt mitte millegi kehatu või umbmäärasena, vaid me usume temasse kui ülendatud inimesse, sest ta tõusis üles samas kehas, mis pandi Arimaatia Joosepi hauda, samas kehas, mille eest seal hoolitsesid need, kes teda armastasid. Seesama Jeesus Kristus, kes väljus hauast, tegi seda kehas, mis oli pestud ja puhastatud, … ja sellega kadus ta inimkonna silmist Jeruusalemmas, kui kaks meest valgeis riideis ütlesid: „Jeesus … tuleb samal kombel kui te nägite teda taevasse minevat!” [Vt Ap 1:10–11.]

See on see Naatsareti Jeesus, kellesse viimse aja pühad usuvad. Me usume ka, et inimkonna kohta antud lubadused täituvad, et omal ajal, kui evangeeliumi on jutlustatud kogu maa peal kõikidele rahvustele, hõimudele, keeltele ja rahvastele, kui inimestel pole sellega seoses mingit vabandust, saab meie Taevase Isa väe läbi inimkonnale osaks surnuist ülestõusmise imeline õnnistus ning inimkonna Lunastaja tuleb taeva pilvedes väe ja hiilgusega elama siia maa peale. Me usume, et Naatsareti Jeesus tuleb elama nende sekka, kes väärivad selestilist hiilgust.⁹ [Vt 2. soovitus lk 29.]

Me nõustume Piibli tunnistusega Jeesuse Kristuse jumalikust missioonist.

Naatsareti Jeesus astus vette ja Johannes ristis ta, ja kui ta tuli veest välja, tuli Püha Vaim ja laskus tema peale tuvi kujul. Ja hääl taevast ütles: „Seesinane on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” [Vt Mt 3:13–17.]

Kas võib olla midagi veel selgemat? Meie suurepärane Piibel sisaldab kogu seda informatsiooni ja loomulikult enamgi veel. Kui inimesed ütlevad või arvavad, et me ei usu Jeesuse Kristuse jumalikku missiooni, siis andkem neile teada, et me usume kõike, mida Piibel Temast õpetab. Me usume lugu, kuidas ta kogus oma rahva kokku ja õpetas neid, ja kuidas ta lõpuks … risti löödi.¹⁰

Me nõustume tingimusteta kõigi Uue Testamendi evangeeliumide kirjutajate tunnistustega inimkonna Lunastaja ülestõusmise kohta. See on nii selge, et mulle näib, et see ei või jääda ühelegi mõtlevale inimesele arusaamatuks. Fakt on see, et kui Päästja oli risti löödud ja hauda pandud, tuli ta välja ja lävis nelikümmend päeva oma jüngritega – ta sõi nendega kala ja mett, nad puudutasid naelajälgi tema kätes ja odajälge tema küljes. Ta teatas neile, kui seisis nende seas: „Vaadake mu käsi ja jalgu, et mina see olen! Katsuge mind kätega ja nähke, sest vaimul ei ole liha ega luid, nõnda nagu te näete minul olevat!” [Vt Lk 24:39–43.] See on ju ometi vaieldamatu tõend, kuid siiski on meie Isal palju lapsi, kes seda ei mõista.¹¹ [Vt 3. soovitus lk 29.]

Mormoni Raamat ja Joseph Smithi tunnistus on täiendavateks tõenditeks Kristuse jumalikkusest.

Vanas maailmas seati kahtluse alla, kas Jeesus oli jumalikku päritolu, sest Ta sündis väikese lapsena, pandi sõime, Tema ema oli Maarja ja ta isaks peeti puusepp Joosepit. Paljud on tunnistanud, et Ta oli hea ja suurepärane inimene, kuid on ihanud röövida Temalt jumalikku päritolu.

Õnneks oleme viimse aja pühadena saanud tunnistuse nende asjade õigsusest. Lisaks sellele oleme saanud tunnistuse, et Ta tuli läänepoolkerale, nagu on kirjas Mormoni Raamatus, ning õpetas sel mandril nefilasi. Tookord ei tulnud Ta väikese lapsena, vaid taeva pilvedes, ning Tema tulekust kuulutas hääl, mis läbistas iga selle maa elaniku südant. Ta tuli tol korral inimesena taevast ja nad nägid Teda tulemas. Nad teadsid, et Ta on Kristus, sest nende prohvetid olid Tema tulekut ette kuulutanud. Ta andis neile ülesehituselt sama organisatsiooni, nagu oli olnud Kirik Jeruusalemmas. Ta õpetas neile, et nad peavad saama ristitud nii nagu Temagi, ja et ristimise peavad läbi viima need, kellel on volitus seda talitust läbi viia. [Vt 3Ne 11:1–27.] Seda ei öelnud mõni tavaline inimene, vaid Jumala Poeg, kes läks taevasse oma Isa juurde ja tuli siis uuesti tagasi, et inimlapsed võiksid saada veel ühe tunnistuse lisaks nendele, mis neile juba antud oli.¹²

Millist otsesemat tõendit surnute ülestõusmisest oleks võinudki saada kui see, et ta tuli oma ülestõusnud kehas [nefilaste] sekka ja õpetas neile sedasama Evangeeliumi, mida ta õpetas Jeruusalemmas? Ja nüüd viis ta täide lubaduse, mille oli andnud Jeruusalemmas, öeldes: „Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad minu häält, ja siis on üks kari ja üks Karjane” [Jh 10:16]. Ta tuli ülestõusnud kehas, et tuua neile teavet, mille andmisest neile, kelle seas ta nüüd teenis, oli ette kuulutatud.

Nende inimeste jaoks oli see imeline kogemus. Kui ta oli neid terve päeva õpetanud, … tegi ta terveks nende haiged, õnnistas nende lapsi ja jätkas neile Evangeeliumi õpetamist kogu selle kauniduses. Nende meeles polnud kahtlustki, et ta on maailma Päästja. Nad nägid, kuidas ta tuli taevast, ja olid tunnistajaks tema imelisele väele. … Ta tuli hiilguses. Inglid laskusid taevast otsekui tule keskel ja ümbritsesid väikesed lapsed, nii et nad olid tulest ümbritsetud. Ja inglid teenisid neid. [Vt 3Ne 17:6–24.]

See polnud hallutsinatsioon, vaid imelised kogemused, mis pidid neile, kellele need osaks said, igaveseks meelde jääma. Viimse aja pühadena on see ülestähendus meile tõendiks Jeesuse Kristuse, meie Issanda ülestõusmisest.¹³

Siis aga tuli meie päevil ja eluajal veel teinegi mees. … [Joseph Smith] ei saanud Jeesuse Kristuse kohta üksnes Piiblist tunnistust, vaid nägi ka Isa Jumalat seismas taeva pilvedes, hiilgusega riietatult, ja Jeesust Kristust, maailma Lunastajat, ülendatuna Isa paremal käel, ning kuulis Issanda häält ütlemas: „See on Minu armas Poeg. Kuula Teda!” [Vt JSA 1: 16–17.] Ta tunnistas sellest hiilgavast nägemusest neile, kellega läbi käis. Ka teised said tunnistuse kõrgest. Nende tunnistus Päästja jumalikkusest ja missioonist kasvas ja tugevnes, nii et tegu polnud lihtsalt muistse ajalooga, sest nad teadsid ise, et Jumal elab ja Jeesus on Kristus, kuna olid saanud ise tunnistuse.¹⁴

Minu meelest on üks tugevamaid tunnistusi meie Päästja jumalikkusest Joseph Smithi oma, kes andis oma elu tõendina Jeesuse Kristuse evangeeliumi õigsusest.¹⁵ [Vt 3. soovitus lk 29.]

Igaüks meist võib saada isikliku tunnistuse, et Jeesus on Kristus.

Meil on veel üks tunnistus, veel üks tõend, mis on veelgi täiuslikum ja veenvam kui teised, sest inimene saab selle tunnistuse, kui ta on järginud meie Taevaisa nõudeid. See on tunnistus, mis sööbib hinge Püha Vaimu väega, kui teeme tööd, mida Issanda sõnul peab tegema, kui tahame teada, kas õpetus on Jumalalt või inimeselt.¹⁶

Ta on ise öelnud: „Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud. Kui keegi tahab teha tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas mina räägin iseenesest” (Jh 7:16–17). See oli Tema enda lubadus. Meie kogu maailma kristlastena tunnistame seda lubadust ja peaksime püüdma seda proovile panna, et näha, kas see toimib või mitte. Paljud on seda teinud. Ma mõistan, et … paljud on järele proovinud, paljud teavad, et Jumal elab ja et Jeesus on Kristus, et Ta on maailma Päästja.¹⁷

Seega pole meile tõendiks pelgalt ülestähendused … ega meie ajal maa peal elanud heade meeste tunnistus, vaid kui me oleme järginud Taevase Isa nõudeid, kui meil on olnud usku Jumalasse, kui oleme parandanud meelt oma pattudest, kui meid on ristitud vettekastmise teel, kui oleme saanud Püha Vaimu Issanda volitatud teenijate käe all, ma ütlen, kui oleme teinud kõike seda, siis on igas hinges kindel teadmine, mida ei saa eitada, et Jumal elab ja et Jeesus Kristus oli inimkonna Lunastaja. …

… Tunnistan teile selle Kiriku alandliku liikmena, et ma tean, et ta elab, nii nagu ma tean, et mina elan. … Jeesus on Kristus, ja ma tean, et inimlapsed peavad jõudma selle teadmiseni, nad peavad seda tõdema, ning tema sõnul, kes elab taevas, „iga põlv nõtkub ja iga keel tunnistab, et Jeesus on Kristus”. [Vt ÕL 88:104.]¹⁸ [Vt 4. soovitus lk 29.]

Meie ülesanne on jagada kõigi inimestega seda, mida teame Jeesusest Kristusest.

Ma ütlen teile, viimse aja pühad, et kogu maailmas pole teist rahvahulka, kes teaks Päästja jumalikkuse kohta kõike seda, mis teame meie. Ja kui me ei usuks Temasse, oleksime suurema süüdimõistmise all kui teised, kel pole kunagi sellist teadmist olnud. Ja seetõttu saame öelda maailmale ilma kõhkluseta, et usume neid asju. …

Õnnitlen teid, et teie ellu on jõudnud see privileeg ja õnnistus. Ja nüüd ma vannutan teid teie vennana, anun teid ühe alandlikumana teie seas, ärge peitke oma küünalt vaka alla. Ärge varjake teadmisi, mida Jumal on teile andnud, oma kaaslaste eest.

Ärge tüüdake neid, kuid ärge olge nii rumalad, et varjate nende eest Jeesuse Kristuse evangeeliumi. See on ainus Jumala vägi õndsakssaamiseks selestilises kuningriigis.¹⁹

Kõige õnnelikumad mehed ja kõige õnnelikumad naised, keda te maailmas teate, on need, kes viivad oma elu kooskõlla Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetustega. Nemad on need, kellel on kinnitus igavesest elust – need, kes mõistavad meie olemasolu eesmärki. … Rännanud maailmas edasi-tagasi seda sõnumit kuulutades, on mu hing olnud täis rõõmu ja silmad pisarais, kui olen näinud, kui täiuslikult saab Jeesuse Kristuse evangeelium inimelusid muuta. Olen näinud neid, kes on olnud masenduses, neid, kes on olnud pimeduses, neid, kes on kahelnud oma olemasolu eesmärgis, ja kui neile on õpetatud Jeesuse Kristuse evangeeliumi hiilgavaid tõdesid, on nad muutunud, on õppinud olema õnnelikud ja eluga rahul, uskuma ja õpetama innukalt evangeeliumi, mida kuulutas Jeesus, kui ta elas siin maa peal ja rändas ringi Galileas.

Vennad ja õed! Maailm seda ei mõista, kuid meie ülesanne on neile selle mõistmisel abiks olla. Ja seda sõnumit ei edastata ennast upitades ega ülbusega, vaid ligimesearmastusega kõigi vastu, armastuse ja õrnusega. …

Ühe alandlikumana teie seas tänan ma teda kogu südamest minu ellu tulnud kindlustunde eest. … Üle kõige tänan ma teda hinge söövitatud teadmiste eest; ma tean, et mu Taevane Isa elab, ma tean, et Jeesus Kristus on inimkonna Päästja ning et ei ole ühtegi teist nime taeva all, mille kaudu mehed ja naised võivad saada ülendatud kui ainult meie Issanda Jeesuse Kristuse nimi. Ma tean, et ta tuli maailma sel viimsel ajal, et ta andis jumaliku volituse alandlikule poisile, kes otsis tõde, ja selle tulemuseks on olnud Kiriku asutamine, mille järgi meid tuntakse; ning sellega käib kaasas Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub.²⁰

Ma palvetan, et oleksime oma eluga Tema aate väärilised kandjad. Palvetan, et meie elu võiks olla selline, millest oleks näha, et usume tõepoolest Issandasse Jeesusesse Kristusesse.²¹ [Vt 5. soovitus lk 30.]

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Kaaluge peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk-del v–vii.

Lugege lugu lk-l 21. Kuidas vastaksite kellelegi, kelle sõnul viimse aja pühad ei usu Jeesusesse Kristusesse?
President Smith õpetas: „Me usume, et Naatsareti Jeesus elas maa peal, ja usume ka, et ta elab ikka veel” (lk 23). Mis põhjustel viimse aja pühad usuvad, et Jeesus Kristus elab veel tänapäevalgi? Mis põhjusel usute seda teie?
Sirvige läbi lk-d 24–26. Millised pühakirjalood või lõigud on tugevdanud teie tunnistust, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg? Lugege 1Ne 10:17 ja mõtisklege, mida saaksite teha, et Päästja missioonist paremini aru saada.
Lugedes osa lk-del 26–28, mõelge, kuidas on kuulekus evangeeliumi põhimõtetele ja talitustele tugevdanud teie tunnistust Jeesusest Kristusest. Mida saavad teha lapsevanemad, et oma lastele selle tunnistuse saamise juures abiks olla?
Millised mõtted või tunded teid valdavad, kui loete president Smithi tunnistust lk-del 28–29? Mõelge nendele aegadele, mil olete näinud inimeste elu muutumas Jeesuse Kristuse evangeeliumi tagajärjel. Kuidas on evangeelium muutnud teie elu?

Samateemalised pühakirjakohad: Mt 16:15–17; 17:1–5; 2Ne 25:26; Al 5:45–48; ÕL 76:22–24; 110:1–4

Abiks õpetamisel: „[Vältige] kiusatust võtta läbi liiga palju materjali… Me õpetame inimesi, mitte lihtsalt teemat, ja … iga õppetunni plaan, mida kunagi näinud olen, sisaldab paratamatult rohkem, kui meil on võimalik määratud aja jooksul läbi võtta” (Jeffrey R. Holland. Teaching and Learning in the Church. – Ensign juuni 2007, lk 91).

„Ma tean, et mu Lunastaja elab, ning püüan rõõmuga ja alandlikult Tema õpetusi jalule seada.”

„Me nõustume tingimusteta … Uue Testamendi … tunnistustega inimkonna Lunastaja ülestõusmise kohta.”

Kui ülestõusnud Päästja tuli nefilaste juurde, „[laskusid inglid] taevast otsekui tule keskel ja ümbritsesid väikesed lapsed”.