20. peatükk

Jumala kuningriik liigub edasi

„Need, kes teevad [Jumala] tööd, peavad edasi minema, edasi liikuma. … Kuni saab astuda ühe sammu edasi, tuleb see samm astuda.”

Lorenzo Snow’ elust

1884. aastal, täites ülesannet Ameerika Ühendriikide idaosas, kuulis Lorenzo Snow, et prohvet Joseph Smith ja tema vend Hyrum olid surnud märtrisurma. Ta ütles: „Uudised sellest kurvast sündmusest tulid muidugi ootamatult ja lõid mind suure hämmingu ja kurvastusega, mida ei suuda kirjeldada ükski inimene.” Kuuletudes Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatusele, tegi ta ettevalmistusi, et naasta oma koju Illinoisi osariiki Nauvoosse.¹

Hiljem meenutas ta: „Josephi eluajal arvasid mõned inimesed, et see Kirik ei saavuta edu, kui seda ei juhi Joseph, ning kui saabus aeg, mil ta lahkus märtrina siit maailmast vaimumaailma, olid pühad kogu Jumala kuningriigis ärevil. Nad ei olnud seda oodanud. Nad ei teadnud, mis saab edasi. [Kiriku juhtimise] koorem laskus siis Kaheteistkümne Apostli Kvoorumile ja tänu Jumala õnnistustele ning inspiratsiooni vaimule, mis oli nende südames, liikus kuningriik Kõigevägevama juhtimisel edasi.”²

Kiriku teine president Brigham Young suri 1877. aastal, olles juhatanud Kirikut 33 aastat. Vanem Snow, kes teenis tol ajal Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis, oli taas Kiriku maise juhtkonna muutumise tunnistajaks. Hiljem ütles ta, et president Young suri peaaegu ootamatult. Pühad ei olnud selleks valmis. Kuid Jumala kuningriik liikus edasi.³

Kui Kiriku kolmas president John Taylor 1887. aastal suri, kinnitas vanem Snow pühadele: „Issand on arvanud heaks kutsuda meie armastatud vend president Taylor ära kõigi kannatuste ja märtrisurmade juurest ning Kirik liigub ikka edasi.”⁴

1898. aastal, umbes 11 aastat pärast seda, kui Lorenzo Snow oli lohutanud pühasid president Taylori matustel, vajas ta ise lohutamist. Ta teenis tol ajal Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatajana. President Wilford Woodruff teenis Kiriku presidendina ja tema füüsiline tervis ei olnud kõige parem. Juhataja Snow teadis, et vastavalt seatud korrale peaks tema pärast president Woodruffi surma asuma Kirikut juhtima. Ühel õhtul vaevas see tõsiasi teda eriti. Tundes ennast võimetuna asuma Kirikut juhtima, läks ta üksinda ühte Soolajärve templi ruumi palvetama. Ta palus Jumalal säästa president Woodruffi elu, kuid lubas samuti, et täidab iga ülesande, mille Jumal talle annab.

President Woodruff suri 2. septembril 1898, varsti pärast juhataja Snow’ siirast palvet templis. Juhataja Snow viibis Brigham Citys, umbes 100 km Salt Lake Cityst põhja pool, kui saabus teade president Woodruffi surmast. Ta sõitis samal õhtul rongiga Salt Lake Citysse. Salt Lake’i saabudes läks ta taas templisse palvetama. Ta tunnistas, et tunneb end võimetuna, kuid lubas teha Issanda tahtmist. Ta palus juhatust ja ootas vastust, aga vastust ei tulnud ning ta lahkus ruumist.

Astunud avarasse koridori, sai ta oma vastuse – ja kinnituse –, mida oli otsinud. Tema ees seisis ülestõusnud Päästja, kes ütles talle, mida ta peab tegema. President Snow rääkis sellest juhtumist hiljem oma pojatütrele Alice Pondile. Alice kirjutas üles kõneluse oma vanaisaga Soolajärve templis:

„Ma kõndisin mitu sammu oma vanaisast eespool avaras koridoris, mis viib selestilisse ruumi. Ta peatas mu ja ütles: „Oota üks hetk, Alice, ma tahan sulle midagi rääkida. See juhtus siinsamas, kui Issand Jeesus Kristus president Woodruffi surma ajal mulle ilmus. Ta ütles mulle, et ma Kiriku Esimese Presidentkonna kohe ümber organiseeriksin ega ootaks, nagu tehti eelmiste presidentide surma korral, ning et minust pidi saama president Woodruffi mantlipärija.”

Siis astus vanaisa mulle lähemale, sirutas välja oma vasaku käe ja ütles: „Ta seisis siinsamas, umbes kolm jalga põranda kohal. Paistis, nagu seisaks ta puhtast kullast plaadil.”

Vanaisa rääkis mulle, milline suurepärane isiksus Päästja on, ning kirjeldas Tema käsi ja jalgu, Tema palet ja kauneid valgeid riideid, mis olid kõik nii säravvalged ja kirkad, et vanaisa suutis vaevalt Tema poole vaadata.

Siis astus vanaisa veel ühe sammu mulle lähemale, pani oma käe minu pea peale ja ütles: „Ma soovin, et sina, mu pojatütar, peaksid meeles, et see on sinu vanaisa tunnistus, mida ta sulle rääkis oma suuga, et ta tõepoolest nägi Päästjat siin templis ja rääkis Temaga näost näkku.””⁵

President Snow’ kohtumine Päästjaga kinnitas püha tõde, mida ta oli teadnud juba mitu aastat − et Jeesus Kristus juhib seda Kirikut. Sellest tõsiasjast innustatuna tunnistas president Snow tihti, et hoolimata vastuseisust liigub Kirik edasi. Ta oli tänulik võimaluse eest osaleda Issanda töö edasiviimises viimsetel päevadel. 1898. aasta sügisesel üldkonverentsil, kus teda toetati Kiriku presidendina, ütles ta: „Otsustagem oma südames, tunnistagem seesmiselt Issandale, et oleme järgmise konverentsi ajaks parem rahvas, ühtsem rahvas, kui oleme seda praegu. Nii peaks tundma ja otsustama iga mees ja naine, kes viibib sellel pühalikul koosolemisel. Mina püüan olla rohkem pühendunud, kui olen seda olnud varem, Jumala kuningriigi huvidele ja Tema eesmärkide elluviimisele.”⁶ (Vt 1. soovitust lk 227.)

Lorenzo Snow’ õpetused

Et ettekuulutus täide läheks, on Issand taastanud oma Kiriku maa peale.

Jumala sulasena tunnistan ma, et ta ilmutab oma tahet üheksateistkümnendal sajandil. See tuli Tema enda häälega taevast, Tema Poja isikliku ilmumise ja pühade inglite teenimise kaudu. Ta käsib kõiki inimesi kõikjal meelt parandada ning ära pöörduda pahategudest ja ebaõiglastest soovidest, saada ristitud pattude andekssaamiseks, et nad võiksid vastu võtta Püha Vaimu ning tuleksid Tema juurde. Ta on alustanud lunastustööd, millest on kõnelenud kõik prohvetid, targad ja nägijad kõikidel ajastutel ning kõikide inimeste seas.⁷

Viimse aja pühade tõelisele usule antud hüüdnimi − mormoonlus − ei ole uus usk, välja arvatud praegusele põlvkonnale. See on algupärane päästmisplaan, mis sai alguse taevas enne maailma algust ja mida Jumal ilmutas erinevatel aegadel maailmale. Aadam, Eenok, Noa, Aabraham, Mooses ja teised muistsed prohvetid kandsid seda usku põlvest põlve läbi evangeeliumi eri ajajärkude, nagu meie usume. … Mormoonlus on lühidalt öeldes algupärane kristlus, mis on taastatud, muistne evangeelium, mis on tagasi toodud − seekord sisse juhatamaks viimast evangeeliumi ajajärku, et tuua algus millenniumile ja viia lõpuni lunastustöö sellel planeedil.⁸

Me näeme Kõigevägevama kätt rajamas kuningriiki, millest rääkis muistne prohvet Taaniel, kuningriiki, mis kasvab ja levib, kuni täidab kogu maa (vt Tn 2:44), kui valgus ja mõistmine on levinud kõigi seas, et enam pole tarvilik ühel inimesel õpetada teisele „„Tunne Issandat!”, sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisikesed kui suured” (Jr 31:34), ja kui Issanda Vaim valatakse kõige liha peale nii, et nende pojad ja tütred hakkavad ennustama, nende vanemad uinuvad unenägusid nähes, nende noored mehed näevad nägemusi (vt Jl 3:1) ja ei tehta halba ega kahju kogu Issanda pühal mäel (vt Js 11:9).⁹ (Vt 2. soovitust lk 227.)

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on ehitatud kindlale alusele ja jätkab vastuseisust hoolimata edasiliikumist.

Vennad ja õed! Jumal on maa peal üles ehitanud oma Kiriku ja kuningriigi kogu inimkonna hüvanguks ja õnnistuseks, et juhatada neid tõe rajal, valmistada neid ette ülenduseks Tema juures ning Tema imeliseks tulemiseks ja maapealseks kuningriigiks. Tema eesmärgid saavutatakse vaatamata kurjade inimeste ja pimeduse jõudude vastuseisule. Kõik, mis on tema tööl ees, eemaldatakse. Miski ei suuda vastu seista tema väele, kuid kõik, mida ta on käskinud, saavutatakse täielikult ja täiuslikult. Jumala armastus oma rahva vastu jätkub ja püsib ning Tema rahvas võidutseb Tema väes.¹⁰

Kes võiks rääkida selle kuningriigi hävitamisest? … Samahästi võib püüda eemaldada taevast tähti või kuud või nihutada päikest oma orbiidilt! Seda ei juhtu kunagi, sest seda suudab vaid Kõigevägevam.¹¹

Jumala kuningriik läheb edasi jõu ja väega ning seda saadab suur ja imeline edu.¹²

See töö on rajatud kindlale alusele, aegade kaljule. … Pole tähtsust, kas keegi teel olles kadunuks jääb ja usu kaotab: Kirik läheb edasi.¹³

Kirik jääb püsima, sest see seisab kindlal alusel. See ei ole inimeste loodud; see ei rajane Vana Testamendi ega Uue Testamendi uurimisel; see ei tulene kolledžite või ususeminaride õpetustest, vaid see tuli otse Issandalt. Issand on selle avaldanud Püha Vaimu valguse kaudu ning iga inimene võib seda teada sellesama vaimu kaudu.

… Ta annab meile teada, mida peame tegema, kuivõrd oleme valmis pigem ohverdama oma elu kui tegutsema vastupidiselt sellele teadmisele. Ta avaldab meile selestilise kuningriigi saladused ja annab meile pidevalt ilmutusi asjadest, mida me varem ei teadnud. See teadmine ja mõistmine kasvab meis pidevalt.

… Me oleme saanud liiga palju teadmist, et meie eesmärke võidaks luhta ajada. Kes soovivad mormoonlust taga kiusata ja kukutada, las nad püüavad seda teha. … Meie töö on kasvada teadmistes Jumalast, pidada Tema käske, olla ustavad ning jätkuvalt kasvada ja muutuda vanemaks, saades üha täiuslikumaks.¹⁴ (Vt 3. soovitust lk 227.)

Me oleme Jumala rahvas ja Ta kaitseb meid, kui me edasi pürgime ja Tema tahet järgime.

Paljudel juhtudel …, kui Jumala rahva häving paistis kohe saabuvat ja ei olnud mingit võimalust sellest pääseda, … toimus ühtäkki midagi, mis oli ette valmistatud nende päästmiseks, et eelseisev häving ära hoida. See juhtus iisraellastega, kui Mooses neid juhtis. Kui nad jõudsid Punase mere äärde ja egiptlaste sõjavägi nende taga ähvardas nad hävitada, ei paistnud neil olevat mingit pääseteed, kuid viimasel hetkel, kui nad vajasid päästmist, anti neile tee ja nad pääsesid (vt 2Ms 14:10–25).

Nii on see olnud ja on alati ka meiega. Vaatamata sellele, kui suured näivad meie ees seisvad raskused, valmistatakse meile pääsemine, kui täidame Jumala lastele määratud kohust. Kuid tulevikus võib osutuda vajalikuks − ja ma soovin seda rõhutada −, et osa pühasid mängib kuninganna Esteri rolli ning on valmis ohverdama kõik, mida nõutakse, et viimse aja pühasid päästa.

Esiteks peaksime teadma, et me oleme Jumala rahvas. … Me peame Esteri kombel esile astuma ja olema valmis riskima kõigega inimeste päästmiseks. Asudes täitma oma ülesannet, ütles Ester: „Aga kui ma hukkun, siis hukkun!” (Vt Est 4:3–16) … Kuid Jumala rahvas ei hukku. Alati võib leida ühe rägastikku sarvipidi kinni jäänud jäära nende päästmiseks (vt 1Ms 22:13). …

Issand ütles: „Ma olen oma südames otsustanud, … et panen teid proovile kõiges, et kas te püsite minu lepingus kuni surmani välja, et teid võidaks leida olevat väärilised. Sest kui te ei püsi minu lepingus, ei ole te mind väärt” (vt ÕL 98:14–15). Meil on, mille nimel elada, ja kõik, mille nimel oma elu Issandale ohverdada. Kuid neis asjades pole surma. Neis on päästmine ja elu, kui Jumala rahvas − need, kes kutsuvad ennast Issanda Jeesuse Kristuse nime järgi – peab Tema käske ja teeb seda, mis on Tema silmis vastuvõetav. Kõigevägevamal ei ole plaanis lasta oma inimesi hävitada. Kui me teeme õigesti ja peame tema käske, siis päästab Ta meid igast raskusest.¹⁵ (Vt 4. soovitust lk 227.)

On aeg alandada ennast Jumala ees ja viia lõpuni töö, mille ta meie teha on usaldanud.

Need, kes teevad [Jumala] tööd, peavad edasi minema, edasi liikuma. … Kuni saab astuda ühe sammu edasi, tuleb see samm astuda.¹⁶

Nüüd on viimse aja pühadel aeg ennast Kõigevägevama ees alandada. Nüüd on viimse aja pühadel aeg välja selgitada, millele nad on ennast pühendanud; on aeg, et viimse aja pühad parandavad meelt oma pattudest ja rumalusest ja paluvad Kõigevägevamat, et saada Temalt abi; … et me võiksime liikuda edasi ja täide viia see suur töö, mille ta meie teha on usaldanud.¹⁷

Me teeme Jumala tööd. Meie võimalused on suurepärased, kuid pidagem kõigis oma töödes ja tegemistes meeles, et oleme Jumala sulased ja teeme Tema tahtmist. Ärge kaotage ausameelsust, vaid las meie usk suureneb pidevalt meie elu jooksul. Ma olen rahul, teenides seal, kuhu Jumal mind on juhatanud, ja palun Issandalt abi Jumala kuningriigi ehitamisel selles paigas ning abi oma perele elatise teenimisel.¹⁸

Me võime kasvada teadmistes ja väes ja oma võimes ehitada Jumala kuningriik maa peale ning seda tänu usinusele, alandlikkusele ja ustavusele meie tehtud lepingute suhtes.¹⁹

Kuna me ei mõista täielikult Issanda teid ja Tema eesmärke, siis võib meile oma teadmatuses tunduda, et viies ellu Jumala plaani, võime mõneks ajaks puhkama jääda. Kuid seda ei ole Jumalal plaanis ega saagi olla, kui inimesed jätkavad oma tööd, usaldades Jumala lubadusi. …

Iga inimene olgu ustav ja väga usin Jumala käskude pidamisel ning arendagu endas soovi teha head inimestele enda ümber; ja kui minevikku vaadates leiame, et ei ole käitunud vastavalt oma südametunnistusele ja kohusele, siis parandagem oma vead Jumala ja inimeste ees, et oleksime valmis igaks olukorraks, mis võib tulla. Jätkugu templite ja kogudusehoonete ehitamine, koolitagem oma lapsi ja kasvatagem neid Issanda kartuses ning viigem jätkuvalt evangeeliumi kaugetele rahvastele. …

See on Jumala töö ja Tema näitab selle suunda ja juhatab selle edenemist maa peal, ning see töö peaks meie meeles esikohal olema. Niikaua, kui meid leitakse täitmas oma kohust, võime jääda paigale ja püsida kindlana oma eesmärgi saavutamisel, näidates sellega maailmale oma usku ja pühendumist tõe põhimõtetele, mida Jumal on avaldanud. …

Issand võib asetada meid suure surve alla, mis nõuab Tema rahvalt suurt ohverdust. Küsimus on, kas me toome selle ohverduse? See töö on Kõigevägevama töö, ja õnnistused, mida meile on lubatud, tulevad pärast seda, kui oleme ennast tõestanud ja katsumuse läbi teinud. Ma ei püüa ütelda, kas seda rahvast ootab või ei oota raske katsumus, mille nad peavad läbima. Küsimus, mille ma tahan esitada, on: kas ma olen valmis vastu võtma ja rakendama iga õnnistust, mis Issandal minu jaoks varuks on, või teisest küljest − kas ma olen valmis tooma iga ohvri, mida Issand võib minult nõuda? Ma ei annaks köömet ühegi usu eest, mille nimel ei tasu elada ja surra, ja ma ei pea palju inimesest, kes pole valmis kõike ohverdama oma usu nimel.

Ma ütlen ühele ja kõikidele: liikuge edasi! Liikuge edasi ja saage osa Issanda päästest ning ärge seiske paigal!²⁰ (Vt 5. soovitust all.)

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes kaaluge järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk V–VIII.

Vaadake teksti lk 219–221. Mida tähendab ütlemine, et Jumala kuningriik liigub edasi? Millised kogemused on aidanud teil näha Jumala kuningriigi edenemist?
Teises lõigus lk 222 viitab president Snow neljale Vana Testamendi ettekuulutusele. Mil viisil täituvad need ettekuulutused tänapäeval?
Uurige president Snow’ õpetusi Kiriku edasiliikumisest vaatamata vastuseisule (lk 222-224). Kuidas aitavad need õpetused meid, kui meid usu pärast taga kiusatakse? Kuidas olete käitunud, kui teie tunnistust on püütud kõigutada?
Uurige teist ja kolmandat lõiku lk 224 algavas osas. Mida võime õppida Esteri eeskujust, kui meilt nõutakse ohvri toomist? Kuidas aitab sellises olukorras teadmine, et oleme Jumala rahvas?
Peatüki viimases osas soovitab president Snow liikmeil ehitada Jumala kuningriiki seal, kuhu Issand on neid asetanud. Kuidas aitab lapsevanemate tegevus kodus ehitada Jumala kuningriiki kogu maa peal? Kuidas võivad kodu- ja külastusõpetajad ehitada Jumala kuningriiki?

Samateemalised pühakirjakohad: Mt 24:14; Et 12:27; Mn 7:33; ÕL 12:7–9; 65:1–6; 128:19–23

Abiks õpetamisel: „Tihti on abiks, kui alustame oma järgmise õppetunni ettevalmistamist varsti pärast eelmist tundi. Te olete kõige tundlikum oma õpilaste vajaduste ja huvide suhtes vahetult pärast nendega koos viibimist” (Teaching, No Greater Call, 97).

President Lorenzo Snow tunnistas, et evangeelium taastati prohvet Joseph Smithi kaudu.

„Vennad ja õed! Jumal on maa peal üles ehitanud oma Kiriku ja kuningriigi kogu inimkonna hüvanguks ja õnnistuseks.”