2010–2019
Oacna El tuh Oruh
Toeni Luhlahp ke Eprel 2019


Oacna El tuh Oruh

Ke kuht suk in kuhlwacnsap oacna El tuh oruh, ac fah utuckuh nuh sesr pacl wowo in muhlkihnkuhtlac sifacna ac sruhk mwet sahyac uh.

Apkuhran yac 18 somlah, ke fall ke 2017 ah tamuhlwel luhk Mike tuh yac 64 fahk nuh sihk muh el unweyuck ke pancreatic cancer. El oacyacpac tuh fahk nuh sihk lah el tuh eis sie mwe insewowo ke pristut sin home teacher lal, suc oruh muhtwacta lal yohrohl ke pacl la uh ac lah el oacyacpac tuh ohsun nuh sin pisap lal ah. El tuh text nuh sihk suhpwacma petsac se ke tempuhl Oakland Calfornia oreklac ke lohm ono se el unweyuck we ah, ke pohloh kahs se “Liye ma se nga kuh in ngwetlah liye ke rum luhk lohm ono uh.”1

Nga tuh lut ke fahk lal ke home teacher, mwe insewowo ke pristut, pisap, ac tempuhl oacna nga lut ke cancer sac. Kom liye, Mike, sie prist ke Aaronic Pristut, tiacna wi alu pacl nuhkwewa ke apkuhran in yac 50.

Ekihn sucu se, kuht tuh apkuhran in lut ke oraclah lal in nguhn oacna kuht tuh oruh ke oruh in lain cancer sac, yohkna ke srihpen kihsensiyuck pacl nuhkwewa ingena lal ke Puk luhn Mormon, kuh luhn sil, ac moul tukun misac uh. Ke mahlwem uh somlah ac cancer uh fahsrelihk, sie enenuh ke unweyuck in weacng ac taktuh suhmaht usacllah Mike nuh Utah ac Huntsman Cancer Institute.

Kihtin pacl tukun el ai, John Holbrook el tuh muhtwacta yohrohl Mike, misin leader se luhn ward ke ward se ma karihngihn iwac se ma inge el tuh muhta we. John el fahk lah “arlac kahlwem sihk lah Mike el sie wen nuhtin God” na lah eltahl sana oraclah kuhpahsr se ac kawuck se ma oruh nuh sel John in eklac de facto tamuhlwel in karihngihn lal Mike. Tuh oasr nguhsr na silahklahk se in oasr muhtwacta luhn misinacri, suc ma tamuhlwel luhk el lain ke mihs, tuhsruhk mahlwem se ke kawuck lalos, John el sulpac siyuck, ahkuhtweyac nuh sel Mike, “Nga muh kom ac engan ke lohng pweng ke wosasuc uh.”2 Pacl se ngwe el insese nuh ke nguhsr sac, oraclah in ohsun yurun misinacri, oacyacpac muhtwacta lal Pisap Jon Sharp, suc sramsram lal sahflahiyac kohlohllah in eis mwe insewowo lal sin patriarch, yac 57 tukun pacptais lal.

Ke muhtwacwacyacn Tisacmpuh ke yac tari ac, tukun ohiyac orek ke lusen mahlwem, Mike el sulaclah in fulokihnyac unweyacn cancer uh, suc tuh oraclah ngal upac kacl, ac fuhlwelah na in sifacna wolac. Tuh fwack nuh sesr sin taktuh se lal ah muh Mike el ac sahp oasr na lusen mahlwem tolu el ac moul. Ke inmahsrlon pacl sacn, kihsensiyuck ke wosasuc uh fahsr na—wi muhtwacta ac kahsruh luhn mwet kol ke pristut ke acn sacn. Ke muhtwacta lasr yohrohl Mike kuht wacna liye Puk luhn Mormon se ikacklah an ke bed lal ah ke kuht ac sramsramkihn Fohlohkyak luhn wosasuc, key ke pristut, akwuck luhn tempuhl, ac ohiyacn mwet se pacl tok uh.

Ke infulwen Tisacmpuh, ke mwe insewowo ke patriarch oasr, Mike el luhman fokokoi, ac pahluh lal uh sahp el kuh in moul na ke lusen mahlwem tolu ma. Kuht orek plwacn nuh sel in wi kuht ke Christmas, Yac Sasuc, ac oasr pac. Ke Tisacmpuh 16 ah, nga eis pahng se sel Pisap Sharp, fahk ngan etuh lah el ac prestuhn luhn stek lal lohlngohk sel Mike, konwaclwack muh el fal in eis Melchizedek Pristut, ac siyuck lah ngac nga ac mwesahs in weluhltahl uh. Akwuck sacn plwacniyuck nuh ke Fracte tuhkuh, Tisacmpuh 21.

Ke sun lwen sac, muhtwacn kiyuck, Carol, ac nga sun iwac in karihngihngihn sac na tuh taktuh se ohsun nuh sesr ke hall ah sisken rum lal ah ac fahk nuh sesr lah wacngihn pulse lal Mike. Kuht utyak nuh ke rum sac liye patriarch sac, Pisap lal, ac prestuhn ke stek lal oasr tari sanwel—na pacl sacn Mike el nguhtwaclihk. El akihlenyucyak ac ahkkalwemye lah el kuh in lohng ma nga fahk ah ac tuh ahkolah in eis pristut. Yac luhmngaul tukun el tuh akmuhsralah nuh ke prist ke Aaronic Pristut, oasr pacl wowo luhk, kahsreyuck ke pristut ke acn sac, in sang Melchizedek Pristut ac akmuhsraelah tamuhlwel luhk nuh ke ohfuhs luhn elder. Ao limekohsr tohkoh, Mike el misac, som sahslah ke lihsrlihsr uh in ohsun nuh sin pahpah ninac kiyacsr ekihn mwet sruok Melchizedek Pristut se.

Ke na yac se somlah ah, pahng se oreklac sel Prestuhn Russell M. Nelson nuh sesr kais sie in kahsruh tamuhlwel ac tahmtahel wiyacsr ke “sie ohiyac fuhlwact ac muhtahl kuhtuh an.”3 Sramsram ke Mwet Lahngo, Prestuhn Nelson el luti lah “mweyen pa Alu Lal, kuht ekihn mwet kuhlwacnsap Lal fah kahsruh sie mwet, oacna El tuh oruh. Kuht ac kahsruh ke Inel, ke kuh ac lwelah Lal, ac ke luhngse kuhlwacng Lal.”4

In topuk nguhsr sacn sin sie mwet pahluh luhn God, srihke wowo se in luti nuh sin sie tuh orek fin facluh nohfohn, ke srihke sefanna, ke mempucr uh ahkfalye kunohkohn in kuhlwacnsap lalos ke oaru, oacna ma nga fah pahngon “impromptu” kuhlwacnsuhpuh, ke mwet puhs oruh ohiyac luhn Kraist ke luhngse uh in ahkfalye pacl wowo ma tiac etweyuck sikyak kac uh. Ke sucu lasr sifacna, kuht mwet loh kac, fototo nuh sesr, atacn kuhlwacnsap se inge.

John, suc kawuck lal Mike, tamuhlwel in kuhlwacnsap se, ac sie misin prestuhn met, muhta fahk nuh sin misineri lal lah “fin sie mwet an ke sie tahk in mwet ma fahk ‘tiac ke,’ nimet fuhlweack. Mwet uh eklac.” Na el fahk nuh sesr, “Mike el eklac ke kuh.”5 John el met na kawuck se, kwacna sang ahkkweye ac taptap—tuhsruhk kuhlwacnsap lal tiacna tui ke muhtwacta in kawuck. John el etuh lah mwet luti se el yohk liki na sie kawuck na lah kawuck uh ac yohkwaclihk ke kuht kuhlwacnsap uh.

Tiacna enenuh nuh sin sie mwet in kweok, oacna tamuhlwel luhk, ke sie mas upac ma in tuh enenuh kuhlwacnsap in luti uh. Enenuh ingacn tuhkuh ke kain in atac, luhpah, ac ohiyac. Ninac kuh pahpah se na; pahyuck soaru se; mwet fuhsr srack srihke se; sie ninac toasr; sie elyah ke luhlahlfongi; mani; elyah ke mahno; kuh fohs ke macruht—tahk se apkuhran in wacngihn sahflah kac. Ohinge, oacna Mike, wacngihn sie som loeslaclac, ac tiacna pahtlac nuh ke luhngse in kahsruh luhn Mwet Lahngo.

Kuht lutiyuck ke website luhn karihngihngihnyuck ke Alu uh ma “ke puhs srihpac luhn karihngihnyuck, srihke lasr uh enenuh in kolyuck ke kena in kahsruh mwet sahyac eis sie eklac loal luhn kais sie ac oacna Mwet Lahngo.”6 Elder Neil L. Andersen el fahk ohinge:

“Sie mwet wo nuhnak lal kuh in kahsruh ahkwoyelah sie wil, uslah sie mwet wiyac nuh yurin taktuh, wi sie mwet suhpwacr, kuh isrwacsr fahk hello in ahkenganye sie lwen.

“Tuh sie mwet ukwe ma sap se emet fah sang in weacng orekma in kuhlwacnsap yohk srihpac inge.”7

In oruh kahsruh lasr ke ohiyac lal Jisus Kraist, yohk srihpac in esam lah srihke Lal in luhngse, sruhk, luti, ac insewowo uh oasr sie kena fuhlwact liki na oruh ke enenuh silahklahk uh. El etuh na pwacye enenuh lalos ke lwen-nuhke-lwen ac pahkomuhta ke kweok lalos pacl sacn ke El ahkweye, kihte, sang nuhnakmuhnahs, ac luti uh. Tuhsruhk El ke oruh yohk liki na in karihngihn lwen mihsenge uh. El kena elos ma raunwelah uh in fahsr Tohkohl, in Etwacl, ac in sun kuhiyaclos ma tuhkuh lucng me uh.8

Ke kuht suk in kuhlwacnsap oacna El tuh oruh,9 ac fah utuckuh nuh sesr pacl wowo in muhlkihnkuhtlac sifacna ac sruhk mwet sahyac uh. Pacl wowo inge kuh in wacna tiac kahlwem ac srihke kena lasr in eklac kuhtuh oacna Mwet luti, suc yohk emet kuhlwacnsap la uh, Iwaclah wacngihn sahflahiyac Lal, pa ma nuhkwewa tuhsruhk kahlwem. Ke Matthew sapta 25, kuht ahkacsmakihnyeyuck lah fuhkah puhla luhn Leum nuh sesr uh, ke, oacna El, fihsrwacsr nuh sesr in puhla tikuclkucl uh, mwe srihkasrak, ma upac an ye muhtuhn mwet puhs tuhsruhk ma sacn kuh in wacna muhlkihnyucklac:

“Fahsru, kowos su akinswowoyeyuk sin Papa tumuk, usrui tokosrai se su nuna akoeyukla nu suwos oeke mutaweyen orekla faclu:

“Mweyen nga tuh masrinsral ac kowos kiteyu mongo; nga malu ac kowos se ma nimuk; nga sie mwet sac ac kowos suliyuyak nu in lohm suwos. …

“Na mwet suwoswos elos ac fahk nu Sel, Leum, ku ngac kut liye kom masrinsral, ac kut sot ma nom, ku malu ac kut sot ma nimom?

“Ngac kut liye kom sie mwet sac, ac sulikomyak? …

Ac El fah topuk kuht, “Pwacyena nga fahk nuh suwos, ke kowos oruh ma inge nuh sin sie suc srihk liki nuh kwewa sin mwet lihk, kowos oruh nuh sihk.”10

Lah kuht kuhlwacnsap ekihn tamuhlwel kuh tahmtahel kuhlwacnsap, kuh pa na ke kuht oruh kuht in etuh sie mwet ma enenuh, kuht ahkkweyeyuck in suk kolyuck ac srihsrsrihsr luhn Nguhn—na oruh. Kuht kuh in nuhnkuh lah fuhkah kuhlwacnsap wo emet uh, tuhsruhk Leum El etuh, ac ke Nguhn Lal kuht ac kolyuck ke srihke lasr uh. Oacna Nephi, suc “kolyuck sin Nguhn, tiac etuh met ma [el] enenuh in oruh,”11 kuht ac oacyacpac kolyuck sin Nguhn ke kuht ac kwacfeacng in eklac kuhfwen mwe orekma ke poun Leum in ahkinsewowoye tuhlihk nahtuhl. Ke kuht suk kolyuck luhn Nguhn ac luhlahlfongi Leum, kuht ac fihliyucki ke elyah ac ohiyac ma kuht kuh in oruh ac ahkinsewowoye—ke kuhtuh kahs, kuhlwacnsap.

Oasr kuhtuh pacl ke kuht akihlen sie enenuh tuhsruhk puhla suhfal in oruh kuhtuh ma, nuhnkuh na sesr muh ma kuht ac sang uh suhfal. In oruh oacna El tuh oruh,12 tuhsruhk pa in kuhlwacnsap in sang ma kuht kuh in sang ac in luhlahlfongi lah Leum El ac ahkyohkye srihke lasr in ahkinsewowoye mwet wi kuht fahsr ke fuhfahsryucsr luhn moul suhkawihl se inge.13 Nuh sin kuhtuh, ac kuh in sang mwe sang luhn pacl ac talan, nuh sin kuhtuh, ac kuh in kahs kuhlwacng kuh fintohkoh fokoko se. Finne kuht puhla lah srihke lasr uh ac suhfal, Prestuhn Dallin H. Oaks el akacsruhi sie ip yohk srihpac ke “srihk ac fihsrwacsr” El luti lah oruh srihsrihk ac fihsrwacsr uh fokoko mweyen elos suli “companion luhn Nguhn Muhtahl,”14 companion se ma ahkinsewowoye kwewana mwet sang ac mwet eis uh.

Etuh lah ac tiac paht el ac misac, tamuhlwel luhk el fahk, “Arlac ahklut lah pancreatic cancer uh kuh in oruh kom lohacng nuhke ma yohk srihpac emet uh.”15 Kuloh nuh sin mukul ac muhtwacn ma liye sie enenuh, tena orek nuhnuhnkuh, ac kuhlwacnsap oacna Mwet Lahngo, Mike el tena pahtlac. Nuh sin kuhtuh, eklac uh kuh in tuhkuh sana; kuhtuh pac, sahp ac ahluhkwelah lihsrlihsr uh. Ohinge, kuht enenuh in esam lah ac fah tiacna pahtlac ac wacngihn mwet nuh som arlac loeslac liki inkacnek uh ma elos ac koflah in sun Iwaclah wacngihn sahflahiyac luhn Jisus Kraist, ma wacngihn tulokihnyac ke paht ac liye la uh.

Ke toeni luhlahp sahflah ke Ohtopa ah, Elder Dale G. Renlund el luti lah “wacngihn ma ke lusen pacl kuht srolah liki inkacnek uh … , pacl se na kuht sulaclah in eklac an, God el kahsre kuht fohlohk.”16 Sulaclah in eklac sacn, ohinge, wacna sikyak ma ke srihpen sie solsol oacna “Nga nuhnkuh tuh kom ac engan in lohng pweng ke wosasuc uh.” Oacna ke tiacna pahtlac nuh sin Mwet Lahngo, tiacna salac tahfwelah mwe solsol se.

Puhlan Istuh se inge use nuh sesr, sie pacl wolacna in esam ke kihsac in Iwaclah luhn Mwet Lahngo lasr Jisus Kraist ac ma El oruh nuh sesr kais sie ke kain oruh na yohk se—sie oruh ma El Sifacna fahkwack “oruh nuh [Sel], pa yohk emet, in rarrar ke srihpen kweok.” “Ne ohinge,” el fahk, “Nga ipeis ac ahksahfye ahkolah luhk nuh sin tuhlihk nuhtin mwet.”17

Nga fahkwack luhlahlfongi lah mweyen El “ahksahfye,” ac oasr finsrak nwe tok. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Print