2006
Külluslikult õnnistusi
Mai 2006


Külluslikult õnnistusi

Kõiki ustavaid liikmeid õnnistatakse võrdväärselt preesterluse talituste vahendusel saadud õnnistuste kaudu.

Kirtlandis, kui taastati kõik ülejäänud preesterluse võtmed, ütles Issand: „See on selle õnnistuse algus, mis valatakse välja minu rahva peade peale”1 Ma olen täna tänulik nende külluslikult saadud õnnistuste üle, mis on tulnud igaühele meist läbi Jumala preesterluse. Preesterluse väe läbi loodi see maailm ja kõik, mis selles on, kaasa arvatud igaüks meist. Preesterlus on keerukalt põimitud sellesse, kes me oleme ja kes oleme olnud.2 Jumala poegade ja tütardena on meil kõigil ainulaadsed kohustused ja rollid ning läbi preesterluse õnnistuste saame kõik võrdse partnerluse, annid ja õnnistused.

Eelmisel sügisel ristiti meie vanim lapselaps, tütretütar, ja ta kinnitati Kiriku liikmeks. Pärast seda, kui ta sai Püha Vaimu, õnnistati tema vastsündinud õde ja anti talle nimi. Järgmisel kuul anti nimi mu järgmisele lapselapsele ja õnnistati teda. Sellest ajast peale olen sageli mõelnud neile eesõigustele, mis neil väikestel tüdrukutel on tänu sellele, et Jumala preesterlus on taastatud.

Loodan, et meie lapselapsed kasvavad üles teadmisega, et nad ei ole praegu ega ole kunagi olnud preesterluse osavõtmatud kõrvaltvaatajad. Preesterluse õnnistused, mis on „kättesaadavad ühtviisi nii meestele kui naistele,”3 on põimitud läbinisti nende ellu. Kõigil neil on pühade talituste õnnistused ja kõik nad saavad nautida vaimsete andide õnnistusi tänu preesterlusele.

Kõiki Issanda Kiriku ustavaid liikmeid õnnistavad preesterluse talitused võrdväärselt. Esimene talitus4 leiab lapse elus aset tavaliselt siis, kui ta on vastsündinu ja talle antakse nimi ja õnnistus. Kui lapsed jõuavad vastutavasse ikka, siis nad ristitakse. Poisse ja tüdrukuid ei ristita erinevalt. Sama ristimistalitus sooritatakse nii noorele tüdrukule kui noorele poisile, kes ristitakse samas ristimisbasseinis. Kui need lapsed kinnitatakse liikmeks ja nad saavad Püha Vaimu, siis igaühele neile antakse sama vägi. Nad on selle püha väe kaudu saadava abi väärilised oma ustavuse kaudu ja ei mingil muul moel.

Kiriku liikmetena oleme me kõik Issanda ees võrdsed, kui me võtame osa sakramendist. Läbi meie usu Jeesusesse Kristusesse ja tema lepituse väesse, mida võimaldab see talitus, saame kõik meelt parandada ja muutuda paremaks.

Kõigil meil on võrdne õigus preesterluse õnnistusele, kui oleme haiged või vajame meie elus lisatoetust Issandalt. Noorel naisel, kes soovib patriarhaalset õnnistust, on samasugune õigus teada oma põlvnemisliini ja potentsiaali kui temaealisel noorel mehel. Õnnistused, mis mõlemale läbi Aabrahami tulevad, on võimsad ja tähtsad.

Me õpetame kõiki noori mehi ja naisi valmistuma templisse minekuks, et nad saaksid „isade õnnistused, et neil oleks õigus kõrgeimatele preesterluse õnnistustele.”5 Kui üks mu nõbu sai oma templianni paar kuud tagasi, siis hüüdis ta rõõmsalt: „Toime tulin! Kogu elu on mind õpetatud end templisse minekuks ette valmistama ja ma tulin sellega toime!”

Kõik mehed ja naised, kes on valmis Issandat teenima ja on templisoovituse väärilised, sõlmivad kuulekuse ja ohverduse lepinguid. Igaüks saab ehitud „väega kõrgest”6.

Iga vanem ja õde, kes saab misjonikutse, asetatakse ametisse tegema Issanda tööd ja kõik saavad volituse jutlustada Kristuse evangeeliumit.

Mees ja naine, kes astuvad templiabielu lepingu täielikku partnerlusse, jagavad võrdselt selle lepingu õnnistusi, kui nad on ustavad.7 Issand on öelnud, et nende leping on jõus ka pärast maist elu ja koos on neile tõotatud väge ja ülendust.8

President Ezra Taft Benson on öelnud: „Kui meie lapsed kuuletuvad Issandale ja lähevad templisse, et saada oma õnnistused ja sõlmida abieluleping, siis teevad nad seda läbi sama preesterluse korra, mille Jumal päris alguses isa Aadamaga sisse seadis.”9

Ma nägin preesterluse õnnistuste väge, kui külastasin perekonda, kus noor isa lebas surivoodil. Tema ümber olid ta abikaasa ja kaunid tütred. Selle toa igas seinas oli vähemalt üks pilt perekonnast või templist. Ema andis tunnistuse nende õnnistustest, öeldes: „Meile annavad jõudu ja meid kaitsevad meie lepingud. Meie perekond peab vastu igavesti. Issand valvab meie üle ja me ei ole üksi.” Kõiki Issanda Kiriku ustavaid liikmeid õnnistatakse preesterluse talituste kaudu väljavalatavate õnnistustega võrdväärselt.

Kuna preesterlus on taastatud, jagame me võrdselt ka vaimsete andide õnnistusi. Issand annab meile neid ande meie kasuks10 ja selleks, et saaksime aidata üksteist.11

Moroni ütles, et „neid ande antakse erineval moel; aga see on sama Jumal, kes teeb kõike kõigis; ja need on antud inimestele Jumala Vaimu ilmsikstegemiste kaudu, et neile kasu tuua.

Sest vaata, ühele on antud Jumala Vaimu kaudu, et ta võiks õpetada tarkuse sõna;

Ja teisele sama Vaimu kaudu, et ta võiks õpetada teadmise sõna;

Ja teisele äärmiselt suur usk; ja teisele tervekstegemise annid sama Vaimu kaudu.”12

Kui olen püüdnud õppida hispaania keelt ja tuletada meelde portugali keelt (mida lapsena oskasin), siis olen palvetanud, et saada ja olengi tundnud Issanda abiväge, kui olen nendes keeltes rääkinud. Olen kuulnud teisi Kiriku juhte ja misjonäre jagamas võimsaid tunnistusi keeltes, mida nad on ainult lühikest aega õppinud. Ma tunnen inimesi, kellele on antud uskuva vaimu vaimne and. Kui nad kuulevad evangeeliumi, siis heliseb see tõena nende südames. Ma tunnen teisi, kellele on antud tarkuse and või oskus kasutada teadmisi õigemeelselt. Mõnel on võime saata korda imesid, mõned on andekad ravitsejad ja teistel on suur tajumisvõime.13

Kui olin väike tüdruk, siis olin sageli raskelt haige. Mu isa oli alati valmis ja vääriline, et kasutada minu õnnistamiseks preesterluse väge, mida ta hoidis. Kuid ma olen niisamuti tundnud, et mu ema eriline and aitas kaasa mu tervenemisele. Tal oli suur anne kanda hoolt mu vajaduste eest ja aidata mul terveks saada. Tema suur usk, et Issand aitab tal leida viisi minu ravimiseks, oli mulle lohutuseks. Milline õnnistus, et mul oli kaks vanemat, kes kasutasid armastusega oma vaimseid ande.

President Wilford Woodruff on öelnud: „Selle kuningriigi iga mehe ja naise eesõiguseks on tunda rõõmu prohvetlikust ettekuulutusest, Jumala vaimust; ja ustavatele paljastab see asju, mis on vajalikud nende heaoluks ja lohutuseks ja teejuhiks nende igapäevastes kohustustes.”14

Preesterluse õnnistused võimaldavad igal inimesel, kes on asetatud ametisse teenimaks mistahes Issanda Kiriku ametis, saada „volitus, kohustus ja õnnistused, mis on seotud nende ametiga.”15

Vaimseid ande on palju ja mitmesuguseid ning me saame need, kui neid otsime ja kohaselt kasutame. Me saame neid Püha Vaimu väe läbi, mis on läbinisti põimitud kõikjale meie ellu.16

Läbi preesterluse õnnistuste näitab Issand meile, et Tema „ei tee isikutel vahet”.17 Oma reisimiste käigus on mul tavaliselt võimalus külastada liikmeid nende kodudes. Mõned kodud on väga lihtsad ehitised. Alguses küsisin ikka endalt: „Miks olen mina õnnistatud majaga, kus on elekter ja veevärk, kui sellel perekonnal ei ole vett isegi kodu lähedal? Kas Issand armastab neid vähem kui mind?

Siis ühel päeval istusin templis õe kõrval, kes elab väga tagasihoidlikus majas. Olin tema kõrval kaks tundi. Vaatasin tihti tema kaunitesse silmadesse ja nägin neis Issanda armastust. Kui me oma templitöö lõpetasime, sain võimsa äratundmise osaliseks. Kõikides igavestes õnnistustes, kõikides meie kõige tähtsamates eesõigustes ja võimalustes olime me võrdsed. Mind oli „ristit[ud] meeleparanduseks”18 ja teda samuti. Minul olid vaimsed annid ja temal samuti. Mul oli võimalus meelt parandada ja temal samuti. Mina olin saanud Püha Vaimu ja tema samuti. Mina olin saanud osa templitalitustest ja tema samuti. Kui me mõlemad oleksime lahkunud siit maailmast koos sel hetkel, siis oleksime me saabunud Issanda ette võrdsena nii meie õnnistuste kui ka potentsiaali poolest.

Preesterluse õnnistused on suurepäraseks võrdsustajaks. Need õnnistused on ühesugused nii meestele kui naistele, poistele kui tüdrukutele; need on ühesugused nii abielurahvale kui vallalistele, rikastele ja vaestele, haritlastele ja kirjaoskamatutele, tuntud ja tundmata inimestele.

Ma olen tänulik, et Jumala ääretu õigluse ja armastusega on kõikidele inimestele antud võrdne partnerlus, annid, õnnistused ja potentsiaal läbi preesterluse talituste ja vaimsete andide. Tänu preesterlusele, mis on põimitud läbinisti meie ellu, on iga vägi, iga leping, mida me peame tegema, et teha oma elutööd ja minna tagasi meie taevasesse koju, valatud külluslikult meie pea peale. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. ÕL 110:10

  2. Vt. ÕL 88:36--45; Aabraham 3:1--28

  3. Dallin H. Oaks, „Priesthood Authority in the Family and the Church”, Liahona, nov 2005, lk 26.

  4. Vt „Preesterluse talitused ja õnnistused”, Perekonna juhend (2001), lk 18.

  5. Ezra Taft Benson, „What I Hope You Will Teach Your Children about the Temple”, Tambuli, apr--mai 1986, lk 6.

  6. Vt ÕL 95:8

  7. Vt ÕL 131:1--2

  8. Vt ÕL 132: 19--20

  9. Tambuli, apr--mai 1986, lk 6.

  10. Vt ÕL 46:26

  11. Vt ÕL 46:12

  12. Moroni 10:8--11

  13. Vt ÕL 46:10--26

  14. Deseret News, 30. juuli 1862, lk 33.

  15. Boyd K. Packer, „What Every Elder Should Know--and Every Sister as Well: A Primer on Principles of Priesthood Government”, Tambuli, nov 1994, lk 21.

  16. Vt Moroni 10:7--17

  17. ÕL 38:16

  18. Alma 9:27