2018
Ko Hono Tō e Tenga ʻo e Ongoongoleleí ʻi he Loto ʻo ʻEku Faʻeé
March 2018


Ko hono Tō e Tenga ʻo e Ongoongoleleí ʻi he Loto ʻo ʻEku Faʻeé

ʻOku nofo ʻa e tokotaha naʻá ne faʻú ʻi ʻIutā, USA.

Naʻá ku fai e meʻa kotoa pē ke akoʻi ʻeku faʻeé kau ki he Siasí, ka naʻe faifai pea tokoni ʻa e ʻoupeni hausi ʻo e temipalé.

ʻĪmisi
planting gospel seeds

ʻAtá mei he Getty Images

Naʻá ku kau ki he Siasí ʻi hoku taʻu 14. Naʻe fakaʻatā au ʻe heʻeku ongomātuʻá ke u papitaiso, ka naʻe ʻikai ha taha ʻiate kinaua naʻe fie kau pe ako fekauʻaki mo e Siasí.

Kuo laka hake he taʻu ʻe 10 ʻeku fakaʻamu ke ʻilo ʻe hoku fāmilí ʻa e fiefia naʻá ku maʻu ʻi he ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisi kuo fakafoki maí, ka ʻi he taʻu ʻe hongofulu ko iá, naʻá ku ʻalu ki he lotú, maʻu hoku ʻenitaumení, mo ngāue fakafaifekau taimi kakato taʻe ʻi ai ha poupou mei hoku fāmilí.

ʻI heʻeku foki ki Mekisikou hili ʻeku ngāue fakafaifekau ʻi he Temipale Sikuea ʻi Sōleki Siti, ʻIutā, USA, naʻá ku nofo mo ʻeku faʻeé. (Naʻe māvae ʻeku ongomātuʻá lolotonga ʻeku kei ʻi he ako māʻolungá.) Naʻá ku kamata ngāue ʻi he Senitā Akoʻanga Fakafaifekau ʻi Mekisikoú, ko ia naʻá ku fakaafeʻi ia ke fetaulaki mo e kau ʻeletā mo e kau sisitā naʻá ku akoʻí. Naʻe pulipulia (pea taimi ʻe niʻihi naʻe ʻilonga lelei) ʻa ʻeku fakaafeʻi e ongo faifekau ʻi homau uōtí ke mau maʻu meʻatokoni efiafi fakataha mo ʻeku faʻeé. Naʻá ku fai e meʻa kotoa pē ke ne feohi ai mo e kau faifekaú mo e ʻamanaki ʻe lahi ange haʻane ʻeke fehuʻi fekauʻaki mo e ongoongoleleí, ka naʻe hangē naʻe ʻikai ha ʻutu-ʻe-hakeá.

ʻOku ou tui naʻá ne fetaulaki mo e kau faifekau kotoa pē kuó u ngāue mo ia ʻi he taʻu ʻe tolu ko iá, ka naʻe ʻikai pē ha meʻa ʻe hoko.

ʻI he taʻu 2008, naʻá ku hiki ki he ʻIunaiteti Siteití ke maʻu ha mataʻitohi ʻi he ako nēsí. ʻI he fakaʻosinga ʻo e taʻú, naʻe fai ha ʻoupeni hausi ʻo e Temipale Mekisikou Sití, hili ia hano fakaleleiʻi. Naʻá ku poupouʻi ʻeku fineʻeikí ke ʻalu ʻo sio mo ako fekauʻaki mo e temipalé ʻi heʻene maʻu e faingamālie ko iá. Hili haʻaku fakaʻaiʻai tuʻo lahi ia, naʻá ne loto ke fononga ʻi ha maile ʻe 70 (112 km) ke ʻalu ki he ʻoupeni hausí.

ʻI heʻema talanoa hokó, naʻá ne talanoa taʻetuku fekauʻaki mo e aʻusia fakaofo naʻá ne maʻú. Naʻá ne talamai ʻoku palani ke toe ʻalu pē ki ai. Ko hono moʻoní, naʻe lava ʻo toutou ʻalu ki ai lolotonga e ngaahi uike ʻo e ʻoupeni hausí. Naʻá ne ʻalu foki ki he kātoanga faiva fakafonua naʻe fai kimuʻa pea huufi e temipalé.*

ʻI he taimi hoko naʻá ma talanoa ai ʻi he telefoní, naʻe talamai ʻe heʻeku fineʻeikí, te ne fakaafeʻi e ongo faifekaú ke na akoʻi ia. Naʻe fakatupakē pē ʻene ʻeke fehuʻí mo ʻene tokanga ʻi ha founga naʻe fuoloa fau ʻeku fakaʻamu ki aí. ʻI heʻeku foki ki ʻapi ki he Kilisimasí ʻi he tutuku ʻa e akó, naʻá ku fakatokangaʻi ha meʻa makehe ʻiate ia. ʻIkai ngata ʻi heʻene angaʻofa mo manavaʻofá, naʻe ʻi ai ha fuʻu liliu lahi i heʻene moʻuí—ko ha ului.

Naʻá ku foki ki he akó mo ʻeku ʻohovale ʻi he ngaahi meʻa naʻe hokó. Hili ha uike ʻe taha, naʻe tā mai ʻeku Fineʻeikí ʻo pehē mai, “Sōnia, ʻoku ou fie ʻilo pe te ke foki fakakū mai ki Mekisikoú koeʻuhí ko au ʻeni te u papitaiso.”

Naʻá ku fuʻu fiefia ʻaupito! Naʻá ku foki ki ʻapi ʻi Fepueli ki hono papitaisó. Naʻe fakaofo ʻaupito kiate au ke u vakai ki heʻene ʻalu ki he lotú, ke sio ki heʻene tali mo fua ha fatongiá, pea mo tupulaki ʻi he ongoongoleleí. Naʻá ku ʻilo ʻokú ne ʻilo hono moʻoní.

Naʻe ongo mālohi foki ʻeku fanongo ki heʻene lotú. Naʻe ongo lahi taha kiate au ʻeku fanongo ki heʻene lotu maʻaku mo ʻeku malú kimuʻa peá u foki ki he ʻIunaiteti Siteití. ʻOku ʻikai ha meʻa ʻe tatau mo e lotu ʻa e mātuʻá maʻa ʻenau fānaú.

Ko e hā naʻe tuai ai ʻene hokó? ʻOku ʻikai ke u ʻilo. Mahalo naʻe fie maʻu ʻe heʻeku fineʻeikí ke tō e ngaahi tengá ʻi heʻene moʻuí kimuʻa peá ne tali e ongoongoleleí. Mahalo naʻe ueʻi ia ʻe he temipalé ʻi ha founga mo ha taimi naʻe ʻikai lava ke u fakahoko kimuʻa. ʻOku fakamanatuʻi mai ʻe heʻeku mamata ki he ngāue ʻa e ʻEikí ʻi he moʻui ʻeku fineʻeikí e taimi naʻá ku mamata ai ki Hono toʻukupú ʻi heʻeku moʻuí, pea ʻokú Ne ʻomi ha ʻamanaki lelei lahi kiate au ʻi he meʻa te Ne lava ʻo fakahoko ʻi he moʻui ʻo e kau mēmipa kehe ʻo hoku fāmilí.

ʻOku ou ʻiloʻi ʻoku ʻafioʻi ʻe he ʻEikí kitautolu pea ʻokú Ne tataki ʻetau moʻuí. ʻOku ou iku ki he feituʻu totonú ʻi he taimi ʻoku ou tuku ai ke Ne tataki ʻeku moʻuí. ʻOku toe fuoloa ange mo faingataʻa ange ʻi he taimi ʻoku ou fai ai ʻeku fakakaukaú. ʻOku ou saiʻia ange ʻi hono toki ʻomi mo fakahā mai ʻe he ʻEikí e ngaahi meʻa kuó Ne teuteu maʻakú.

  • Naʻe toe huufi e Temipale Mekisikou Siti Mekisikoú ʻi he ʻaho 16 ʻo Nōvema, 2008, ʻe Palesiteni Tōmasi S. Monisoni, pea naʻe toe huufi ia ʻi he ʻaho 15 ʻo Sepitema 2015, ʻe Palesiteni Henelī B. ʻAealingi hili ia hano fakaleleiʻi tuʻo ua.

Paaki