2022
Ko ha ʻAho Maʻongoʻonga ke Ke Houngaʻia Ai
ʻOkatopa 2022


“Ko ha ʻAho Maʻongoʻonga Ke ke Houngaʻia Ai,”Liahona, ʻOkatopa 2022.

Fakakomipiuta Pē: Ngaahi ʻAta ʻo e Tuí

Ko ha ʻAho Maʻongoʻonga Ke ke Houngaʻia Ai

Naʻá ma ʻilo ʻi heʻemau vahevahe ʻa e ʻamanaki leleí, naá ma maʻu ai ha ʻamanaki lelei. Naʻe hoko ʻemau taumuʻá ke tokoniʻi e niʻihi kehé, pea pehē foki kiate kitautolú, ko e teuteu ia ki he taʻengatá.

ʻĪmisi
placeholder altText

Maʻu e taá ʻi he angalelei ’a e fāmili Kosí

Kilisi: Naʻa nau fakahā mai ʻoku toe pē ʻa e taʻu ʻe ua ke u moʻui ai. Naʻá ku talaange kia Sēmisi ʻe mahino pē kiate au kapau ʻoku mahulu eni ia he meʻa naʻá ne fie fehangahangai mo iámaʻú. Naʻá ku pehē ange, ”Ko ho faingamālie ʻeni ke ke mavahe ai.” Ka naʻá ne pehē mai, ”ʻOku ou loto ke u nofo pē mo koe. Te ta fefaʻuhi fakataha mo e kanisaá pea fai e meʻa kotoa pē te ta lavá. Te ta fakaʻaongaʻi lelei e faʻahinga taimi pē ʻoku tuku mai ʻe he Tamai Hēvaní maʻa kitauá. Manatuʻi pē, te ta fakataha pē ki he taʻengatá.” Pea ʻoku mou ʻiloʻi ʻoku moʻoni ʻene laú. ʻOku ʻikai ke ngata e mali taʻengatá ʻi ha mate ha taha.

Sēmisi: Naʻá ku ʻiloʻi ko e tokotaha ia naʻá ku fie sila ki aí. Naʻá ma ʻosi fakatou mali kimuʻa, pea naʻá ku ʻaukai mo lotua ʻi ha taimi lahi ke maʻu e tokotaha ko iá. Naʻá ku teuteu ke u moʻui taau mo ia pea hoko ko ha husepāniti te ne tokangaʻi lelei ia. He ʻikai ke u tuʻu hake leva au ʻo mavahe.

ʻĪmisi
ko ha ongomātuʻa toki mali foʻou ʻokú na hū ki tuʻa mei he temipalé

Naʻe silaʻi ʻa Kilisi mo Sēmisi ʻi he Temipale Draper Utah.

Kilisi: Naʻá ma fakakaukau ke fai e meʻa kotoa te ma lavá ke fiefia ai he taimí ni mo fiefia ʻi he taʻengatá.

Sēmisi: Kuó ma fakatou longomoʻui fakaesino maʻu pē, pea naʻá ma fakakaukau ke kei hokohoko atu pē ʻema fai e ngaahi meʻa ʻokú ma saiʻia aí ʻi he fuoloa taha te ma lavá—ʻa e lelé, lué, kakaú, fefonongaʻakí, heka paiki he hala kelekelé, mo e heka paikí. Pea ʻokú ma fiefia he feohi mo homa fāmilí. Pea hili hono tafa ʻo toʻo e ngaahi foʻi ngungú mei hono fatafatá mo hono tuʻá, naʻe kei fai pē ʻe Kulisitī ʻa e lelei taha naʻá ne lavá ʻi he lōloa taha te ne malavá. ʻI he taimi tatau pē, naʻe kamata ke ne fai mo ha ngaahi meʻa kehe naʻá ne ongoʻi naʻe fiemaʻu ke fakahoko.

ʻĪmisi
ko ha uaifi mo ha husepāniti ʻokú na fiefia he nofo ʻi tuʻá

Kulisitī: Mei he nofo mali kimuʻá, naʻe ʻi ai ha fānau ʻe toko nima ʻa Sēmisi pea ʻi ai ʻeku fānau ʻe toko fā. Ne u fakakaukau ne fiemaʻu ke u faitohi kiate kinautolu. Ko ia ai, naʻá ku fai e ʻū tohi kotoa ko ʻeni ʻoku faʻo he puhá, pea mou sio leva ki he meʻa kuo hokó—kuo ʻosi atu ha ngaahi taʻu lahi mei ai, kuo fufula hoku nimá he lahi ʻa e ngaahi foʻi ngungú ʻo ʻikai ke u toe lava ʻo tohi. ʻI he ngaahi ʻaho siʻi kuo hilí ne u feinga ke fai ha tohi ki hoku ʻofefiné ʻi hono ʻaho fāʻeleʻí, ka naʻe fuʻu langa hoku nimá ʻo ʻikai ai ke mei hoko ʻeku mānavá. Ko ia ai, naʻe tataki fakalaumālie au he ngaahi ʻaho ko iá ʻi hono fai e ngaahi tohi ko iá. ʻOku ou fiefia he naʻá ku fakafanongo ki he ueʻi ko iá koeʻuhí he ʻoku ʻikai ke u toe lava ʻo fai ha tohi ʻi he taimí ni.

Sēmisi: ʻOku maʻu ʻe Kulisitī ʻa e ʻulunganga faka-Kalaisi ko ʻeni ke sio ki he lelei ʻa e niʻihi kehé. ʻOkú ne maʻu ha fakamoʻoni mālohi ki hono Fakamoʻuí mo ha holi lahi ke fai e ngāue fakafaifekaú.

Kulisitī: ʻOku ou manatuʻi ʻeku feinga ke fai ha fakatalanoa ki he ʻEikí. Ne peheni e anga ʻeku fakakaukaú, ”Haʻu, ʻo fakamoʻui au. ʻOku ou loto ke kau ʻi hono tānaki ʻo ʻIsileli!” Naʻá ku holi au ke u puleʻi e ʻOtuá, ka naʻe ʻikai ko e foungá ia. Naʻá ku fakakaukau leva, ”Sai, ko e ʻuhinga hoku hingoá, ʻa e Kulisitií, ko e ʻtokotaha ʻoku muimui ʻia Kalaisi.” Lolotonga ʻeku kei moʻuí, ʻoku ou loto ke u ʻomi ha ngaahi laumālie lahi kia Kalaisi ʻi he lahi taha te u lavá.

Sēmisi: Pea naʻe iku ia ki ha ueʻi ʻe taha.

ʻĪmisi
fefine ʻoku tangutu ʻi ha sea ʻi falemahaki

Naʻe vahevahe ʻe Kulisitī ʻene ngaahi faingataʻaʻiá ka naʻá ne toe vahevahe foki mo ha ngaahi pōpoaki ʻo e tuí.

Kulisitī: Naʻá ku kamata fakahoko ha pōpoaki ʻi he mītia fakasōsialé ʻi he ʻaho takitaha, ko ha kiʻi pōpoaki ʻo e ʻamanaki lelei mo e ʻofa. Naʻá ku ui ia ”Ko ha ʻAho Fakafiefia ke Moʻui Ai.” Naʻe kamata ke fanongo ki ai e kakaí. Naʻe ʻikai ke tui ʻOtua hoku tokoua ʻi he fonó, ka naʻá ne talamai, ”Kātaki ʻo kamata tuku mai hoʻo ngaahi pōpoakí kiate au?” Naʻe faai atu pē pea naʻá ne tui, pea kuó ne hoko ʻeni ko ha mēmipa ʻo e Siasí. Naʻe kamata lau ʻe hoku tuongaʻané ʻa e ngaahi pōpoakí. Naʻa nau tokoniʻi ia ke ne toe maʻu ʻa e tuí. ʻOkú ne mālohi ʻi he Siasí he taimí ni.

Sēmisi: Naʻe lahi ʻeku faʻa fononga ki he ngāué, ʻo ʻalu ki he fanga kiʻi kolo iiki ʻi Tekisisi mo Siōsiá. Naʻá ma faʻa ʻalu pē mo Kulisitī. Naʻá ma feʻiloaki mo e kakai naʻá ma loto ke felongoaki mo iá, pea te ne pehē ange, ”ʻE lava nai ke u tuku atu ha taha ʻo ʻeku ngaahi pōpoakí? Pea ko e meʻa leva ia ʻaʻau pe te ke loto ke kei hokohoko atu hoʻo maʻu iá.”

Kulisitī: Naʻe fakautuutu e tokolahi ʻo e kakai naʻa nau fiemaʻu ʻeku pōpoakí. ʻOku toko 200 he taimí ni. ʻOku ʻi ai e niʻihi ko e kāingalotu ʻo e Siasí; pea ʻoku ʻikai ke Siasi mo ha niʻihi. Ne tuku atu haʻaku foʻi fakakaukau he ʻaho kotoa pē ʻi ha taimi lōloa, ka ko e taimi ní ʻoku fakaʻau ke faingataʻa ange. ʻOku ou tui ʻe hangē e ngaahi pōpoakí ha kiʻi hisitōliá. ʻI he taimi te u mavahe aí, ʻe kei maʻu pē ʻe hoku fāmilí mo e kaungāmeʻá ʻeku fakamoʻoni ki he meʻa ʻoku ou ʻilo ʻoku moʻoní.

ʻĪmisi
ongomeʻa mali

Naʻe fakatou fakamoʻoni ki ai ʻa Sēmisi mo Kulisitī, ”Te ma nofo fakataha pē ʻo aʻu ki ʻitāniti.”

Sēmisi: ʻE tokoni e meʻa naʻá ne tohí ke tau tauhi ai ha fakakaukau ʻoku taʻengatá. ʻOkú ne toutou talamai te ne leʻohi au, mo leʻohi kimaua. Naʻá ma loto ke hoko ko ha fāmili taʻengata. Ko e taumuʻa moʻoní ia.

Kulisitī: Ko e taʻu ʻeni ʻe fitu mei hono sivi aú. ʻI he fakaʻau ke faingataʻa ange hono tohi ʻeku pōpoakí, ʻoku ou faʻa ui ia he taimi ʻe niʻihi, ”Ko ha ʻAho Fakafiefia ia ke Ke Houngaʻia ai.” ʻOku ou houngaʻia ʻaupito ʻia Sīsū Kalaisi mo ʻEne Fakaleleí. ʻOku ou fakakaukau ki he fakalea ʻo e himi ”Tānaki Ho Ngaahi Tāpuakí.”1 Kapau ʻe mole meiate kitautolu ʻa e meʻa kotoa ʻi he moʻuí ni, ʻoku tau kei maʻu pē ʻa e talaʻofa ʻe lava ke taʻengata ʻa e fāmilí. Te tau lava maʻu pē ʻo lau ʻa e tāpuaki ko iá, pea te ne hiki hake kitautolu.

ʻĪmisi
ʻata ʻo ha fefine ʻi he matātahí

Naʻe fakafonu ʻe Kulisitī ʻene moʻuí ʻaki ha ʻamanaki lelei mo tokoniʻi e niʻihi kehé ke nau fai e meʻa tatau.

Paaki