Tiepene Lap
Poahsoan Kaselel Ehu ong Ansou Kohkohdo
Kapokon Lap en Epreil 2020


Poahsoan Kaselel Ehu ong Ansou Kohkohdo

Nan pahr kohkohdo kan, kitail kakmweidehng kamwahulahn Tehnpas Sarawi en Salt Lake en kamwakid oh sair kitail.

Poadopoad en Tehnpas Sarawi en Salt Lake

Kitail pwurala ni mwurin sawas karakar ehu ni Sulai 24, 1847 [kid welipwiki pahisek isu] ele kuloak 2:00 mwurin sawas. Mwurin seilok apwal, en rahn 111 [epwiki eisek ehu] irail tohn Mwomwohdiso 148 [epwiki pehk welimen] me towehda keieun pwihn me patohla palieir oh Brigham Young, ansouo wia Presiden en Pwihn en Wahnpoaron Ehk-riemenko, soumwahu oh luwet kihla lemwlemwur en pohn nahna, lel nan Salt Lake Valley.

Rahn riau mwuri, ni eh wie kekehlailda sang ah soumwahuo, Brigham Young wahda ekei tohn Pwihn en Wahnpoaron Ehk-riemenko oh mehkei pwehn dawih wasao. William Clayton ntingiedi, “Ele uwen silikis pahieun mwail ehu sang arail kampo, irail diar wasa lingan ehu me patapat oh mwur ukedi kohla palieir.”1

Kilel
Brigham Young wasahn tehnpas sarawio
Kilel
Brigham Young kilelehdi wasahn tehnpas sarawio
Kilel
Kilelehdi wasa me tehnpas sarawio pahn kokouda ioa

Ni en pwihno daudawih wasao, Brigham Young uhdahte padokedi nah sokono wasahkis oh nda, “Iet wasa me Tehnpas en Koht pahn koukouda ie.“ Emen iengen ohlo iei Elder Wilford Woodruff, nda me koasoi pwuko “lel [ih] likamw lioal,“ oh ohlo eri padokedi rahn tuhke ehu nan pwehlo pwehn kilelehdi wasa me Presiden Young padokedi nah sokono. Eiker pahisek (16 ha) eri pilipilda ong tehnpas sarawio, oh irail koasonehdi me kahnihmwo pahn “kapel wasao ni pahrek kohla Palimese &Palikapi, paliepeng& palieir“ oh tehnpas sarawio nan werenge.2

Ni kapokon lap en Epreil 1851 [kid welipwiki limeisek ehu], pali moron en tohn Mwomwohdisou usuhskiher pwehn kamanahla me tehnpas sarawi pahn kokouda “ni mwaren Kauno.”3 Sounpar riau mwuri, ni Pepuweri 14, 1853, [kid welipwiki limeisek silu] wasao kasarawihla sang Heber C. Kimball nan kasarawi ehu me Souleng kid kei iang, oh pwehlo eri kasarawiala ong poahsoan en tehnpas sarawio. Sounpwong kei mwuri, ni Epreil 6, lapalahn takain pwukekeimw kei koasonsoandi oh kasarawiala nan kasarawi kaselel ehu me audaudki pwihn en karis oh mwusko kei oh kapar ehu me sounkaweid kan en Mwomwohdisou kahmwomwehda sang dapernakel meringo kohdo lel wasa me tehnpas sarawio pahn kokouda ie wasa me kapahrek oh kapakap kan wiawi ni ehuehu takain pwukekeim pahieu ko.

Kilel
Poahsoan en Tehnpas Sarawi en Salt Lake
Kilel
Brigham Young

Ni kasarawihn pwehlo, Presiden Young katamanda me e kilangada sansal ehu ni ansou me e tepin tiakidi pwehlo ni arail daudauih nan wahuo, nda, “I ese [ansouo] duwehte ahi ese met, me iei pohn pwehl wet me tehnpas sarawio pahn kokouda ie—e sansalehng ie”5

Sounpar eisek mwuri, Brigham Young kasalehda kokohp wet ni kapokon lap en Oaktohpe 1863 [kid welipwiki woneisek silu]: “I men kilang tehnpas sarawio en kokouda ni mwohmw ehu me e pahn kekehlailki erein lau lel ni meleniumo. Kaidehn ihte tenpas sarawi wet me kitail pahn kauwada: e pahn lel tehnpas epwiki kei me kital pahn kauwada oh kasarawihong Kauno. Tehnpas sarawi wet me pahn wia keieun tehnpas sarawi me kokouda nan nahna kan sang Souleng en Imwin Rahn-akan. … I mwahuki tehnpas sarawi wet … en wia mehkot lingan me kasalehda pwoson, ngiangi oh pwerisek en Souleng kan en Koht nan nahna kan.”6

Kilel
Tehnpas Sarawi en Salt Lake mier nan wiewiawi
Kilel
Tehnpas Sarawi en Salt Lake mier nan wiewiawi

Dousapahlpen poadoapoad wet kahrehda ahi pwuriamweikihla kaudiahl kan me kohda sang Brigham Young—keieu, ah kehkehlingki me, nin duwen eh kak oh, doadoahngki wiepen kawada ihmw en ansouo oh wasahu, me tehnpas sarawi en Salt Lake pahn kokouda ni mwohmw ehu me pahn kekehlailki erein meleniumo, keriau, kokohpki duwen kekeirdahn tehnpas sarawi kan nan sampah, en kak lel meh epwiki kei.

Koukousapahl en Tehnpas Sarawi en Salt Lake

Duwehte Brigham Young, ataill soukohp kan en rahn wet kin apwalih mwahu Tehnpas Sarawi en Salt Lake oh iangahki meteikan koaros ni keneinei. Nan irair en sounpar kan, Presidensi Keieu kin,ni ansou kan, kaweidki Pisoprik me Kakaun en kamehleledo me poahsoan en Tehnpas Sarawi en Salt Lake kekehlailte. Ni ansou me I papah nan Pisoprik Lapalap, Presidensi Keieu peki sen dousapahlih Tehnpas Sarawi en Salt Lake, iangahki ehu keseu ong ni wiepe keieu kapw kan me pid kehlail en kokoudahn tehnpaso ong rerrer en saphw.

Iet ekei keseu me kohieng Presedensi Keieu ko ni ansou pwuko: “Ni kokoudahn Tehnpas Sarawi en Salt Lake, soun koasoanedi wadawad, soun doadoahk koahiek, dipwisoun wie ihmw kan, koahiek nan doadoahk, dipwisoun dodohk kan, mehn kalingana kan, oh soahng teikan me mie anahnepe kan irail doadoahki. Sangete langadahn tehnpaso nan 1893, [pahr kid welipwiki duweisek silu] tehnpas sarawio keskesihnen kehlail oh wiahier kilel en pwoson [oh] koapworopwor oh marain ehu ong aramas. Nseno laud kokouongehr ni katanga, kamwakele, oh oanohne tehnpas sarawi wet ni keneinei. Mas likin dihd kan oh taht ko oh uhr kan koaros kekehlailte. Ropirop me apwtehn wiawi kasalehda me wasa me Brigham Young pilada pwehn kawada tehnpas sarawio kolokol pwehl mwahu oh kekeluwak.”7

Petehksapahl pil kadierekda me mie anahnepen onehda oh kamwahwiala tehnpas sarawio, iangahki taht en mas liki oh wasa teikan, palien liol oh pihl meringko, oh wasahn pepdais. Ahpw, medemedewehn koadoahkiada ehu wiepe tohrohr tepda sang ni poahsoan en tehnpas sarawio kohda pwehn pere rerrer en sahpw pil wiawi.

Poahsoan en Tehnpas Sarawio

Ma kumwail tamataman, Presiden Brigham Young iang wiahda koasoandi pisetik kan ni kokoudahn tepin poahsoan en tehnpas sarawio, me kolokolehr tehnpas sarawi wet ki erein sounpar 127 [epwiki rieisek isu]. Wiepe kapw me pid kakehlailahn tehnpas sarawio pahn doadoahngki wiepen kakehlailiala poahsoan, me sohte mie ansou me tehnpaso tepin kokouda. Wiepe wet wia wiepen doadoahk me keieu kapw ong ni pererehn rerren en sahpw.

Kilel
Pilahn en Kamwahulan Tehnpas Sarawi
Kilel
Pilahn en Kamwahulan Tehnpas Sarawi

Wiepe wet, me apwtehn tepda doadoahk, pahn tepda ni poahson en tehnpas sarawio, koasonehdi perehre kehlail kan sang ni keper en rerren en sahpw. Ni mehlel, e pahn kakehlailiala tehnpas sarawio pwehn kak keskesihnen mendahte ma sampa oh wasah kan limwahn tehnpaso wie rerrer.

Onohn sapahl en tehnpas sarawio me pahn doadoahngki wiepe wet pakairda sangehr Presidensi Keieuo sounpar nekiero. Doadoahk wet me wiawi pahn kaweid en Pisoprik Lapalap tepdahr sounpwong kei samwalahro ni Senweri en 2020 Dene doadoahk wet pahn imwsekla mwurin sounpar pahieu.

Katengehdi Pein Amwail Poahsoan

Ni ei wie medemedewe duwen mour en Tehnpas Sarawi lingan, wahun, kaselel, oh kapwuriamwei en Salt Lake mwurin sounpar pahieu, I kin wiahki me e wia ansoun weliakapw kaidehn ansoun komoaldi! Ni soangen mwohmwohte, kitail kak peidek rehtail, “Ia mwomwen kamwahulahn Tehnpas Sarawi en Salt Lake eh kak kamaraini kitail en wia pein atail weliakapw, onohnsapahl, ipwsapahl, kakehlail, de kopwurpwurdo?“

Douloallih pein kitail kak kasalehda me kitail oh atail peneinei kan pil kak kapaida sang atail pein wia oanohnsapahl oh kakehlail me anahnepe mie pwehn pelian kasongosong kan. Kitail ele kak tapiada mwekid wet ni atail peidengki:

Ia mwomwen ei poahsoano?

“Dahme wiahda dihd en ihmw mosulo, takain pwukokeimw kehlail kan me wia kisehn ei poahsoano, me ahi kadehdeo mihmi powe?

Soahng dahnge kan me poahsonehda palingeni oh ahi wiewia me pahn kahrehiong ie oh ahi peneinei sen kanengamah oh tengeteng, pwehn powehdi rerrer oh kahpwal en kasongosong kan me udahn pahn wiawi nan aht mour kan?

Mwekid kan me duwehte rerrer en sahpw kin kalapw apwal en kasawiada oh kin wiawi ni uwen kehlail kei—sohpai peidek apwal kan de peikasal, ale kalokolok de kahpwal, songosong en kapwungala dihp kan rehn sounkaweid en Mwomwohdiso kan, toweh kan, padahk oh kosonned kan. Perehre keieu kaselel ong likamw kan patpato nan poahson en palingenitail.

Dahme pahn wia pein atail takain pwukokeimw en pali ngehn oh mour en atail peneinei? Irail kakete wia koasoandi mengei, sansal oh kaselel kan en momourki rongamwahuo—kapakap en peneinei, onopki pwuhk sarawi kan, me iangahki Pwuken Mormon; pwarek tehnpas sarawi; oh sukuhlki rongamwahuo nan pwuken Come, Follow Meoh soutik en peneinei. Dipwisoun sawas teikan me kak kakehlailih poahsoan en palingenamwail iei Iren Pwoson kan, kalohk en peneinei, oh “The Living Christ.“

Ong ie, irehkan me pato nan peidek kan me koasoiepe wiawi nan kederpohnpehn ale kisin likoun mweimwei en pidelong nan tehnpas sarawi wia pil ehu poahson en palingehn kehlail--mehlel tepin peidek pahieu kan. I kin wiahkin irail takain pwukokeimw en palingehn.

Kitail, ni mehlel, wehwehki peidek pwukat, me Presiden Russell M. Nelson wadek ong kitail koaros ni kapokon lap nekiero.

  1. Mie ahmw pwoson reh oh kadehdepen Koht Sahm Soutuko; Sapwellime Iehroso, Sises Krais; oh Ngehn Sarawio?

    Kilel
    Koht Sahm, Koht Nah, Ngehn Sarawi
  2. Mie ahmw kadehde en Sapellimen Krais Tomwpen Dihp oh Eh ketin wia Sounkomour oh Soundoar?

    Kilel
    Tomw en Sises Krais
  3. Mie ahmw kadehde me pid Kopwurupwurdohn rongamwahuo en Sises Krais?

    Kilel
    Kapwurupwurdohu
  4. Komw utung Presiden en Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan me wia soukohp, ohl sarawi, oh sounkihla kaudial oh ihte ih aramas pohn sampah me kolokol oh ahneki mweimwei en doadoahngki kih koaros en prihsduhd?8

    Kilel
    Soukohp kan

Kumwail kak kilang mwomwen amwail kak wiahki me peidek pwukat kesempwal nan pein amwail poahsoan pwehn sewesei kumwail kauwada oh kakehlailih? Paul padahkihong mehn Episos kan duwen mwomwohdiso ehu me “kokouda pohn poahson en wahnparon kan oh soukohp kan, Sises Krais iei takain pwukokeimw; me kakonepene mwahu ihmwo eri keirda wiahla tehnpas sarawi en Kauno.”9

Kilel
Poahson en tehnpas sarawi me inenen teng

Ehu ire me keieu kaperen nan ahi mour iei ahi pehseiongla oh marainkihda toweh kan en Mwomwohdiso pohn sampa me wia mehn kahlmengi momour kei me pwoson Sises Krais oh Sapwellime rongamwahuo. Mie pein en emen ah poahsoan me kahrehieng irail en uhkihda kemwekid kan ni wehwe mwahu, ahpw sohte kasalehda arail moang medek oh medek.

Pwehn kasalehda ire wet ni pein ei mour, me keren I kapahrek pohn ehu melahn lih pwopwoud, pwulepwul, kaselel, pwerisek oh nohno men (pil kempoakepahn aht peneinei). Liho wia emen tohn mwadong en soker 1 ansou me e tuhwong oh pwoudkihda eh pwoud tohn sukuhl en toahktehn ngih men. Ira kapaikihda ara naineki serepein kaselel, keneinei men. Liho kin wie nanantiong nan eh soumwahu lokolok en kanser ki sounpar weneu. Mendahte en liho kin lokolongki kahpwal en madmadau oh weirek en paliwere, e kin liki Sahm Nanleng limpoako oh mehteikan kin kalapw kapwurehiong ah lepin kahs ndando nan sohsial media: “Koht kin ketiket nan iretikitik kan.“

Nan ehu ah ire pohn sohsial media liho ntingiedi me emen aramaso peidek reh, “Ia mwomwen ahmw kolokol ahmw pwoson ni en pahtou kan ahr kapeluhk pene?” Liho sapeng kehlail ki koasoi pwukat: “Pwe pwoson me kin kahrehda ei kak powehdi ansou apwal pwukat. Ahneki pwoson sohte wehwehki me sohte mehkot suwed kak pwarada. Ahneki pwoson kin kahrehiongie ei kamehlele me marain kak miehda. Oh maraino pahn lingaling mehlel pwehki ei alu sangehr nan rotoroto. Uwen rotorot me I kilangehr nan irair en pahr kan, I kilangadahr marain me inenen laudsang. I kilangehr manaman kan. I kehnehr tongleng kan, I pil esehier me Semei Nanlengo kin weuwa ie. Mepwukat koaros sohte kak wiawi ma sohte kahpwal nan ahi mour. Dahme kohkohdo mwuhr kak sohte sansal, ahpw ahi pwoson me sansal. Ma I pilada I sohte pahn ahneki pwoson eri I pilada I pahn aluhte nan rotorot. Pwehki ma sohte pwoson, rotorot te me mie.”10

En liho pwoson kehlail rehn Kauno Sises Krais--nan ah koasoi oh wiewia kan--wia kamarain pen mehteikan. Mendahte paliweren liho eh luhluwet, e kakehlailiada mehteikan irail en kehlailla.

I kin medewe diren towe teikan en Mwomwohdiso wet, sounpei duwehte liho, me kin alu rahn koaros nan pwoson, nannantiong en wia tohnpadahk mehlel ngidingid kei en atail Sounkomour, Sises Krais. Irail kin liki Krais. Irail kin padahngki Krais. Irail kin nantihong kahlmengi Ih. Mendahte ma arail mour kin tengeteng de wie rerrer, irail ese me arail poahsoan kan me kehlail oh teng.

Iei irail me wia souleng loaloapwoat kei me wehwehki ia wehwehn mahsen en koul “Poahsoan tengeteng, en Souleng en Kauno“ oh “ihs me pahn iang Soundoar pwehn kak rukla Reh.”11 I kaping kalahngan mwuledengki ei iang irail kan me kaunopadahr ehu poahsoan en palingehn me warehng wia Souleng kei oh me kehlail oh kak en powehdi kahpwal tohto kan en mour wet.

I sohte leme me kitail kak kosoiahda uwen kesempwal en poahsoan wet nan atail mour kan. Tetehn arail pwulepwulte, neitail seri en Praimeri kan kasukuhlkiehr ni arail kin koulki me mehlel wet:

Ohl loalokong menet kauwada imwe pohn paip ehu.

Oh kotouo ahpw mweredi kehlail. …

Kotou mweredi, oh lapakehda,

Oh ihmw en pohn paip me tengeteng.12

Pwuhk sarawi kan pil kakehlailih padahk en poahsoan wet. Sounkomouro padahk ong aramas en Amerika kan:

“Oh ma kumwail pahn kin kapwaiada mepwukat koaros meid pai kumwail pwe kumwail kokoudahr pohn Ei paipalap.

“Ahpw ma emen nan pwungamwail pahn wia me laudsang de tikitiksang me e sohte wiawikihda ei paip, ahpw wiawikihda poahsoan me luwet; oh ni ansou me kotou o kin mweredi, oh lapakehda, kisinieng poukedi wasa, kawehla wasa koaros rehrail, re udahn pahn pwupwidi.”13

Iei koapworopwor kehlail en sounkaweid kan en Mwomwohdiso me kamwahu laud kan me pahn wiawihong Tehnpas Sarawi en Salt Lake pahn elehda pweidahn ineng en Brigham Young me “tehnpas sarawi wet en kokouda ni mwohmw ehu me pahn kahrehiong en kekehlailki erein sounpar kid.“ Nan irair en sounpar kohkohdo kan, iei ahi kapakap me kamwahu pwukat me pahn wiawihong Tehnpas Sarawi en Salt Lake pahn kamwakid oh kamarini kitail, emenemen oh peneinei kan, kitail en pil—songen wia mwohmwohte—oh pil“kokouda ni mwohmw ehu me pahn kekehlailki erein melenium o.“

Kitail pahn wia met ni atail kapwaiada kehkehlik sang Wahnpoaron Paul pwehn “[nekidala] ong pein [kitail] poahsoan kaselel ehu ong ansou kohkohdo pwe [kitail] en kak alehdi mour soutuk.”14 Iei ei kapakap mwuledek me poahsoan en palingenatail kan en kehlail, me atail kadehdepen Tomw en Sises Krais oh Sapwellime pwukoahn atail Sounkomour oh Soundoar pahn wiahla atail takain pwukokeimw, me ih kadehdeki ni Mware, iei Sises Krais, amen.

Ire kan

  1. William Clayton journal, Sulai 26, 1847, Church History Library, Salt Lake City.

  2. Tehk “Ni Dapernakelo, Presiden Woodruff oh Presiden Smith Kapahrek ong Souleng kan Mwurinsouwas en Aio,” Deseret Evening News, Oahkus 30, 1897, 5; “Pioneers’ Day,” Deseret Evening News, Suhlai 26, 1880, 2; Wilford Woodruff pwuhk, Suhlai 28, 1847.

  3. “Minit kan en Kapokon Lap en Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan, wiawiher nan Kahnihmw en Salt Lake, State en Deseret, Epreil 6, 1851,” Deseret News,Epreil 19, 1851, 241.

  4. Tehk “The Temple,” Deseret News, Feb. 19, 1853, 130; “Minutes of the General Conference,” Deseret News, Apr. 16, 1853, 146; “Minutes of the General Conference,” Deseret News, Apr. 30, 1853, 150.

  5. “Kapahrek sang Presiden Brigham Young,” Millennial Star, Epreil 22, 1854, 241.

  6. “Mahsen kan sang Presiden Brigham Young,” Deseret News,Oaktohpe 14, 1863, 97.

  7. Kasansalda sang Pisoprik Lapalap me pid Tehnpas Sarawi en Salt Lake ong Presidensi Keieu, Oaktohpe 2015.

  8. Tehk Russell M. Nelson, “Kapahrek en Ritingedi,” Liahona, Nov. 2019, 121.

  9. Episos 2:20–21.

  10. Social media post sang Kim Olsen White.

  11. “Poahson Tengeteng,” Koul kan no. 85.

  12. “Ohl lolokong oh Ohl pweipwei,” Children’s Songbook, 281; ekei iren kapatapat akan kohsang ansouet.

  13. 3 Nihpai 18:12–13; lipw tohrohr kapatpationg.

  14. 1 Timoty 6:19; lipw tohrohr kapatapatong.

Nting