Tiepene Lap
Langahda Nanleng kan Pwehn Sawas
Kapokon Lap en Epreil 2020


Langahda Nanleng kan Pwehn Sawas

Ahpw kitail en kamwakidada atail pwoson Sises Krais!

Tiepene wet inenen lingan oh kaselel! Kalahngan en kumwa, maing Laudy oh Enzo. Amwa weliando peinakapw oh mwahnakapw pwahtiet kan en Mwomwohdsoht inenen kaselel.

Riei ohl oh lih akan, kitail rongehr me tohto rahnwet me pid Kopwurupwurdohn Mwomwohdisoht—iei ih Mwomwohdiso me atail Sounkomour, Sises Krais, ketin kauwada ni eh wia Sapwellime doadoahk pohn sampah. Kopwurupwurdohu tepda rahn pwukat sounpar 200 [riepwiki] samwalahro ansou me Koht Sahm oh Sapwellime Ieros, Sises Krais ketin pwarehng Joseph Smith.

Sounpar eisek mwurin sansal kapwuriamwei wet, Soukohp Joseph Smith oh aramas limmen malipilipda irail en kauwada Mwomwohdiso kopwurpwurdou en Kauno.

Kisin pwihn tikitik wet me pokonpenehr ni Epreil 6, 1830, [kid welipwiki silihsek] kapikadahr ehu pwihn en sampah me towehkan tohtosang miliohn 16. Me mwahukan me Mwomwohdisoht wiadahr pohn sampah pwehn kasohrehla kahpwal oh kamwahuwiala mour en aramas me inenen dehde mwahu. Ahpw uhdahn eh pwukoa iei en sewese ohl, lih, oh peneinei kan idawehn Kauno Sises Krais, kolokol Sapwellime kosonned akan, oh warehng ale kapai—me keieu laudiei mour soutuk rehn Koht oh irail kan me re kin poakohng.1

Ni atail kauwawih mwekid me katikada nan pahr 1820, e inenen kesempwal kitail en tamataman me ni atail kin koasoaia Sohsep Smith iei soukohp en Koht emen, kaidehn mwomwohdiso wet en Sohsep Smith, de pil kaidehn mwomwohdiso wet en Mormon. Met iei Mwomwohdiso en Sises Krais. E ketin koasoanehdier ahd me Sapwellime Mwomwohdisou pahn adaneki: “Pwe ahi mwomwohdisou pahn adaneki ni imwin rahn akan, Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan.“2

I kosoiahier mwowe anahnepen atail pahn kapwungala atial kin likiweri eden Mwomwohdisoht.3 Sangete ansouo, wiepe dir me wiawiher pwehn kapwaiada kapwungpwungla wet. I inenen kaping kalahngan ong Presiden M. Russell Ballard oh tohn Pwihn en Wahnparon Ehk-riemenko, me kamwowehdahr mwekit pwukat iangahki mwekid kan me pid pil ehu doadoahk me I pahn pakairkihda ni soutik wet.

Sounkaweid kan en Mwomwohdisoht, oh kempa kan, wasa teikan, oh miliohn en towehkan—oh mehteikan—ansou wet kin doadoahngki eden Mwomwohdiso pwungo. Sain manaman en Mwomwohdisoht pil kopwungpwunglahr. Website en Mwomwohdisoht ansou wet iei ChurchofJesusChrist.org. Email en wasahkan, eden domein, oh channel kan en inderned pil wekdeklahr. Atail pwihn en koulo met adaneki Tabernacle Choir at Temple Square.

Kitail wiahier doadoahk pisetik pwukat pwehki ni ansou me kitail kesehsang mwaren Kauno nan eden Sapwellime Mwomwohdsoht, kitail kin sapwungala sohla wiahki Ih me kitail kin kaudekiong nan atail mour kan. Ni atail kin ale mwaren Sounkomouro ni atail kin pepdais, kitail inoukihda kitail en kadehde, nan atail madmadau kan on wiewia kan, me Sises iei Krais.4

Mwowe, I inoukihda me ma kitail pahn “wia uwen atial kak en kapwurehdo ahd pwungo ong Mwomwohdisohn Kauno,“ E pahn “kamweredi Sapwellime manaman oh kapai pohn mongen Souleng kan en Imwin-rahn Akan, ni mwohmw ehu me kitail sohte kin kilang mahs.“5 I kapwurehiong inouo rahn wet.

Pwehn sewese kitail en tamataman Ih oh kin wiahki me Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin rahn-Akan iei Mwomwohdisohn Kauno se perenkihda aht pahn kapehseiong kumwail sansal ehu me pahn kasalehda mwoalen Sises Krais nan Sapwellime Mwomwohdiso.

Sansal wet kolokol eden Mwomwohdisou nan takain pwukokeimw ehu. Sises Krais me wia takain pwukokeimw keieuo.6

Kilel
Ahd patehng takahin pwukokeimw

Nan werengen sansalo mie ehu en Thorvaldsen mahlen en sansal en Kristus me perperda. E kaskasale Kauno me iasadahr, ieias oh pengpengla pwehn ale koaros me pahn kohdo Reh.

Ni mwohmw sansal, Sises Krais ketin keskesihnen pahn wenihmw ehu. Wenihmwo katamanohng kitail me Sounkomour iasadaho ketda sang nan sousouo ni kesiluhn rahn mwurin Sapwellime Lohpwuhlahu.

Kilel
Kilel kahpw en Mwomwohdiso

Sansal wet pahn mengei ong me tohto en kasawiada pwe se kin doadoahngki mahs ong rongamwahu kopwurupwurdohu patehng Krais me iasadahr ieiaso.

Sansal wet pahn met doadoahk pwehn kasalehda doropwe manaman kan, rohng kan, oh mwekid kan en Mwomwohdisoht.7 E pahn kataman ong koaros me met iei Mwomwohdisohn Sounkomouro oh mehkoaros me kitail tohn Sapwellime Mwomwohdiso kin wia, kin pwilsang Sises Krais oh Sapwellime rongamwahuo.

Met, riei ohl oh lih akan, lakapw iei Rahn Sarawi mwohn Ihster, nin duen Elder Gong padahngkier ni sansal. Eri kitahil douleng nan wihk me keiou kesempwal ohng Ihster. Ni atail ideidawehn Sises Krais, momour ni ansou me soumwahu en COVID-19 ikiparpesengehr oh kahredahr kahpwal laud nan sampah, kitail dehr kosoiahte Krais de padahngkihte Krais de kauwadahte ehu sansal en Krais.

Ahpw kitail en kamwakidada atail pwoson Sises Krais!

Kumwail esehier me tohn Mwomwohdiso kan kin doadoahngki kosonned en kaisihsol rahn ehu nan sounpwong ehu.

Kosonned en kaisihsol tepda kawaho. Aramas koh kei nan pwuhk sarawi kin doadoahngki sangete kawao. Moses, Dehpit, Esra, Nehmeia, Ester, Aiseia, Daniel, Soel, oh me tohto teikan kin kaisihsol oh padahngki kaisihsol.8 Nan pwuken Aiseia, Kauno mahsani: “Met kaidehn ih soangen kaisihsol me I kin perenkihen: kamweidpeseng sahl me pirepenehr irail kan me mihmi nan kehnaudek oh kamweidpeseng sahl me pirepenehr pwuhng, oh kasaladekla irail kan me mihmi nan apwal?“9

Wahnparon Paul panauwihki Souleng kan en Korint “kumwail kin kaisihsol oh kapakap.“10 Pein Sounkomouro pil mahsani me ekei mehkan kin “sohte pweida ahpw pwehki kapakap oh kaisihsol.“11

Me keren I kosoia nan ehu kasdo pohn sosial media me “ni ei wia toahkte men oh sounpwal men, I inenen wauneki semen en wini kan, sandis kan, oh mehteikan me kin wie doadoahk awa koaros pwehn kauhdi ikiparpeseng en COVID-19.”12

Met, ni ei wia Presiden en Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan oh emen Wahnparon en Sises Krais, I ese me Koht “sapwellimaniki manaman koaros, eripit unsek, oh mwahngi mehkoaros: e ketin wehwehki mehkoaros, oh e wia Aramas kalahngan men, kin komourla, koaros me koluhla oh kamehlele mware.”13

Eri, ni ansou en kahpwal laud, ni ansou me soumwahu doar ikiparpesengehr, ihme keieu mwahu ong kitail en wia iei en peki Samatail Nanleng oh Sapwellime Ieroso—Sounkakehlail Lapo—en kasalehda Sapwellimara manaman kouwahlapo pwehn kapaida aramas en sampah.

Nan nei kasdohu, I pakairki oh luke koaros en iang kaisihsol Rahn Sarawio, Mahs 29, 2020. Tohto kumwail mwein kilangehr kasdohu oh iangehr kaisihsolo. Ekei mwein saikinte. Met kitail anahnehte sawas sang nanleng.

Eri pwohnget, riei ohl oh lih akan, nin duwen ngehn en nein Mohsaia pwutangko, me wia kaisihsol oh kapakap mwuledeko,14 oh pwehn wia kisehn kapokon lap en Epreil 2020, I eker koaros en wia pil ehu kaisihsol en sampah pwon. Ong koaros me kak, kitail kaisihsol, kapakap oh pil ehu miniminkipene atail pwoson. Kitail kapakap oh peki sampah en pitsang kahpwal en soumwahu wet.

I luke koaros iangahki irail kan me sohte iang atail palien lamalam, en kaisihsol oh kapakap ni Nialem Mwahuo, Epreil 10, pwe soumwahu doar wet en kak uhdi, me kin sausawas kan en perehrehdi sang soumwahuo, pai en wehi en kehlailla, oh mour en aramas en meleileidi.

Ia mwomwen atail pahn kaisihsol? Mwenge riau de ehu irair en awa 24 me kin kalapw wiawi. Ahpw kumwail pahn koasoanehdi dahme pahn wia amwail tohnmetei, ni amwail tamataman inondehn tohnmetei me Sounkomouro wiahiong kumwail. Kitail miniminpeneki atail pekipek pwehn doarehla sampah pwon.

Nialem Mwahuo pahn wia rahn keieu mwahu ong Samatail Nanleng oh Sapwellime Ieroso en rong kitail!

Riei ohl oh lih akan, I kasalehiong kumwail ahi limpoak mwuledek ong kumwail, iangahki ahi kadehdeki doadoahk sarawi wek me kitail ehukipene. Met iei Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan. E ketin ketiket mwowe oh kaweid mehkoaros me kitail kin wia. I ese me E pahn ketin pohnese pekipek en Sapwellime aramas akan. I kadehdehki ni mwahr sarawi en Sises Krais, ahmen.

Nting