2010–2019
Eden Mwomwohdiso me Pwungo
Oakotohpe 2018


Eden Mwomwohdiso me Pwungo

Sises Krais ketin mahsanihongehr kitail en kahdaneki Mwomwohdisoht ki Mware pwehki Sapwellime Mwomwohdisoht, me kolokol Sapwellime manaman.

Kempoakepahi riei ohl oh lih ako, nan rahn en Sapad wet kitail perenpene pwehki kapahi tohto me sang Kauno. Se inenen kapingki mehlel pwehki amwail kadehde kan en kapwurpwurdohn rongamwahu en Sises Krais, ong tohnmetei me kumwail wiadahr en tengedi pohn ahl de pwurala nan Sapwellime ahl en inouo, oh amwail kin ngoangki papah nan Sapwellime Mwomwohdiso.

Rahnwet I kehn me I anahne kosoiong kumwail duwen ire kesempwal iou. Wihk kei samwalahro, I pakairki duwen kapwungpwunglahn eden Mwomwohdisoht.1 I wia met pwehki Kauno ketkiengie nan ahi madmadaw duwen kesempwal en ahd me E ketin kupwurki ong Sapwellime Mwomwohdiso, iei Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn akan.2

E sohte kapwuriamwei duwen soahng kan me aramas kin koasoia duwen pakair wet oh duwen mwokid3 en mwomwohdiso eh wekpeseng. Me tohto mwadangen wekidala eden Mwomwohdiso pohn neirail iren pakair kan oh arail mehn kapehse kan en nan internet. Ekei kin medewe, dahme wihwiawi pohn sampah, ia kahrepen ire wet me “sohte nohn katapan.” Ien kawehwe dahme se inenen insenohkihki duwen ire wet. Apw keieu I men kasalehda dahme ire wet sohte ahng:

  • Ahdo sohte wekidekla.

  • Ahdo sohtet kapw.

  • Ahdo kaidehn mehn kapwat.

  • Ahdo sohte pwururte wiawihda.

  • Oh ahdo sohte wia ahd sohkatepe ehu.

Ahpw, e kapwungpwungla. Iei koasoandi en Kauno. Kaidehn Joseph Smith me kiheng eden Mwomwohdiso wet; de pil Mormon. Pein Sounkomouro me mahsanih, “Pwe ni imwin rahn akan ahi mwomwohdiso pahn kahdanki, Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn Akan.”4

Pil sangete mahs, pahr 34 mwurin pwoulahn Krais, atail Kaun me iasadahro pil mahsanih soangohte rehn toweh kan en Sapwellime Momwohdiso ni ah pwarek irail nan America. Ansouo E mahsanih:

“Kumwail pahn kahdanki eden mwomwohdiso ni mwarei. ….

“Oh ia duwen eh pahn ahi mwomwohdiso ihte ma e kahdanki ni mwarei? Pwe ma mwomwohdiso ieu pahn mih ni eden Moses eri e pahn ahn Moses Mwomwohdiso; de ma e pahn kahdanki eden aramas eri mwomwohdisohu pahn ahn aramaso ah mwomwohdiso; apw ma e pahn kahdanki ni mwarei eri iei ih me ahi mwomwohdiso.”5

Eri, sohte me pahn wialamalamki eden Mwomwohdiso. Ni ahnsou me Sounkomouro mahsen ni sansal duwen eden Sapwellime Mwomwohdiso, oh E tepkihda sapwellime mahsen, “Eri iet ih eden ei mwomwohdiso.” Met kasalehda me e mehlel. Ahpw ma kitail doadoahngki ahd kamwan de aditik kan de kasalehda me kitail pwungki soangen ahd ko, Kauno sohte kupwurpereniki.

Dahme ahd wia, de adkamwan de aditik? Adkamwan de aditik en Mwomwohdiso wet duwehte “Mwomwohdiso en LDS,” “Mwomwohdiso en Mormon,” de “Mwomwohdiso en Souleng en Imwin Rahn akan,” me keieu kesempwalnan ahd pwuko, iei kitail de kihsang mwaren atail Sounkomouro. Katohrehsang mwaren Kauno sang Sapwellimen Kauno Mwomwohdiso inenen kaselel ong Sedan. Ni ahnsou me kitail kesehla mwaren atail Sounkomouro, e pahn kahrehiong kitail en mwamwahliki soahng koaros me Sises Krais wiahier pwehki kitail—pil Sapwellime Tomwo.

Medewe mahs dahme e mwahngiher: Mwohn mour wet, Ih me Siohwa, Koht en Kadehde Mering. Pahn kaweidpen Seme, Ih me kapikada sampah wet oh sampah teikan.6 E pein pilada en kapwaiada kupwuren Seme oh wia mehkot ong Sapwellimen Koht seri kan koaruhsie me sohte emen tohrohr kak wia! E ketdihdo sampah nin duwen Iehros en Sahm ni uduk, mie me kailongki, mwamwahliki, kendipih, oh keme. Nan mwetuel en Kedsemeni, atail Sounkomouro lokokongki medekkoaros s, dihp koaros , oh soangen mehn lokolok kankoaros me wiawiehr de pahn wiawi ong kumwail oh ngehi oh aramas koaruhsie me pahn mour nan mour wet. Uwen eh toutouki wisik toutou mwuledek-o, pwudowe lao kerediong nanpwel likamwete dingiding en ntahn.7 Lokolok wet laudla ni ahnsou me re kalohpwuwehla ni lohpwu en Kalpweri.

Pwehki sang ni lokolok me E ketin wiahier oh Sapwellime Iasadao—Sapwellime Tomwo—E ketkiong kitail koaros mour kohkohlahte, oh e kapitala emenemen kitail sang lipwen dipatail kan, ma kitail pahn koluhla.

Sangete Iasadahn Sounkomouro oh mwurin Sapwellime wahnpoaron ko mehla, sampah wet mihla nan rotorot erein pahr epwiki kei. Mwuri nan pahr 1820, Koht Sahm oh Nahu, Sises Krais, pwarehng Joseph Smith pwehn Kapwurehdo Sapwellimen Kauno Mwomwohdiso.

Mwurin mehkoaros me wiawihong Ih—oh mwurin mehkoaros me e ketin wiahiong aramas koaros, I nsensuwedki ei wehwehkihda, me sang ni pein nsenatail kitail mweidehng Sapwellimen Kauno Mwomwohdiso kopwurpwurdo en kadahnekiki ahd tohrohr kei, a ehu ehu ahd ko irisasang mwahr sarawi en Sises Krais!

Rahn Sarawi koaros me kitail kin tungoale kamadipw sarawi, kitail wiahda inou sapahl rehn Samatail me ketiket Nanleng me kitail pahn alehdi mwaren Sapwellime Iehros, Sises Krais.8 Kitail inouki me kitail pahn idawehn Ih, koluhla, kapwaiada Sapwellime kosonned akan, oh tamataman Ih ansou koaros.

Ni ahnsou me kitail kihsang Mware sang Sapwellime Mwomwohdiso, kitail pil katohrehsang Ih me keieu kesempwal sang nan atail mour.

Ni atail kin alehdi mwaren atail Sounkomour kitail kin kasalehda oh kadehdehiong meteikan—sang ni atail wiewia kan oh lokaia—me Sises iei me Krais. Uwen atail masak kansensuwedih aramas me kin ekerkin kitail “Mormon” me kahrehda kitail sohte kin doarehla Sounkomouro, pwehn uhki Ih, iei ni mwahrohte me Sapwellime Mwomwohdiso kadahniki?

Ma kitail koaros oh emenemen kitail pahn alehdi manaman en Sapwellimen Sises Krais Tomwo—pwehn kamwakele oh kamwahwikitailla, kakehleikitailda oh kakoahiekeikitailla, oh ahpw kasapwilkitailda—kitail anahne pohnese Ih ni sansal me Ih me ketkihdo manamano. Kitail kak tepkihda ekerki Sapwellime Mwomwohdiso ahd me pein Ih ketin koasoanehdier.

Palilaud en sampah esehki Sapwellimen Kauno Mwomwohdisoht, “Mwomwohdiso en Mormon.” Ahpw kitail me towe kan en Sapwellimen Kauno Mwomwohdiso ese ihs me moangehda; Pein Sises Krais. Ni paisuwed, aramas ngeder me kin rong Mormon pahn medemedewe me kitail kin kaudokiong Mormon. Ahpw soh! Kitail kin kapingki oh wauneki soukohp en kawao sang Amerika.9 Ahpw kitail sohte wia tounpadahk en Mormon. Kitail tounpadahk en Kauno.

Tepin Mwomwohdiso wet eh kokouda, ahd pwukat me duwehte Mwomwohdiso en Mormon oh tohn Mormon kau,10 re kin doadoahngki ong ahdkamwan, mehn kailok, mehn kawe, e wiawi pwehn kawehla sapwellimen Koht doadoahk en kapwurehdo Mwomwohdiso en Sises Krais ni imwin rahn akan.11

Riei ko, mie akupwung tohto me wiewiawiseli nin sampah duwen kapwupwurdohn ahd pwung en Mwomwohdiso. Pwehki atail momourkier dipwsou en computer kan, oh mehn roprop kan me kin sewesei kitail en diar mehkan me kitail anahne kin mwadang en pwarada—iangahkieng mehkan duwen Sapwellimen Kauno Mwomwohdiso—ekei kin nda me e sohte mwahu kapwungla nan ahnsou wet. Ekei pehm me pwehki koaruhsie esehier me kitail “Mormon kei” oh Mwomwohdiso en Mormon,” kitail deh pwunodki.

A ma aramas wialamalamki ar pahn kihong eden wasa ieu me aramas wiahda, ele mwein akupwung pwuko pahn pweida. Ahpw duwen ire kesempwal wet, kitail pahn sohpeilahng Ih me sapwellimaniki Mwomwohdiso wet oh pohnese me koasoandi kan en Kauno weksang douluhl koasoandi kan en aramas. Ma kitail pahn kanengamah oh ma kitail pil wia atail pali, Kauno pahn kahluwa kitail nan doadoahk kesempwal wet. Pwe kitail eseier, me Kauno kin ketin sewese irail akan me kin nantieng kapwaiada Kupwure, duwehte eh sewese Nihpai en kapwaiada doadoahk en kauwada sohp pwoat pwehn kotehla sehdo.12

Kitail pahn men kasalehda wahu oh kanengamah nan atail nantieng kapwungala wasa sapwung kan. Tohn pakair lelepek kan pahn wehwehki ni ar pahn rong aht pekpek.

Nan ehu kapokon lap mwoweo, Elder Benjamin De Hoyos koasoia duwen soangen irairo. E nda:

“Pahr kei samwalahro ni ahnsou me I wia papah nan ohpis en pelien mwokmwokid en mwohn weipokon en Mwomwohdiso nan wehin Mexico, [ngehi oh emen iangei] ale luhk en iangada pirohkram ieu nan redio … [Emen kaun en pirohkramo] kalelepek reht, ‘Dahme karehda eden Mwomwohdiso eh nohn reireiki? …’

“Ngehi oh iengeio perenki peidek mwahuo oh tepda kawehwe me eden Mwomwohdiso kaidehn pilipil en aramas. E kohsang rehn Sounkomouro. … kaun en prokrahmo eri mwadangete sapeng ni wahu inda, ‘Oh eri ih me se pahn uhd nda.’”13

Irairo kasalehda koasoandi mwahu ieu. Emen emen, anahne wiewia uwen atail kak koaros pwehn kapwungala wasa sapwung kan me wiawi sang mahs kohdo.14 Ele mwein sampah pahn de sohte pahn alasang kitail nda ahd pwung. Ahpw e sapwung kitail en nsensuwedki palilaud en sampah ar kin ekerki Mwomwohdiso oh towe kan ahd sapwung kan ma pein kitail sohte kapwungala.

Mehn kawehwehn pakair kapw wet kin sawas. Dene: “Ni tapio, eden Mwomwohdiso unsek me keieu mwahu: ‘Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn akan.’ Ma mie anahnepen adkamwot, ‘Mwomwohdiso en Sises Krais’ me mwahu. ‘Mwomwohdiso kapwurpwurdo en Sises Krais’ me pwung oh pil mwahu.”15

Ma aramas pahn idek, “Kowe Mormon?” Ke kak sapengki, “Ma ke idihdek ma ngehi tohn Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn akan, ehi maing!”

Ma aramas pahn idek, “Kowe tohn Souleng en Imwin Rahn akan?”16 Ke mwein pahn sapeng, Ehi maing. I kamehlele Sises Krais oh ngehi tohn Sapwellime Mwomwohdiso me kapwurpwurdo.”

Riei ko, I inoukiong kumwail me ma kumwail pahn wia amwail kak koaros en kapwungla eden Mwomwohdiso en Kauno, Ih me Sapwellimanki Mwomwohdiso wet pahn kamwerehdi Sapwellime manaman oh kapahi kan pohmwail,17 me kitail saikinte kilang. Kitail pahn ahniki loaloakong oh manaman en Koht en sewesei kitail en alehda kapai kan en kapwurpwurdohn rongamwahu en Sises Krais ong wehi koaros, keinek koaros, lokaia koaros, oh aramas koaros oh en kaunopada sampah ong Ketdo Keriau en Kauno.

Eri, dahme ahd wia? Ansou me kitail koasoia eden Sapwellimen Kauno Mwomwohdiso, ahdo “inenen kesempwal!” Sises Krais me kaweidkin kitail en ekerki Mwomwohdiso Mware, pwehki Ih me sapwellimaniki Mwomwohdiso wet, oh e direki Sapwellime manaman.

I ese me Koht ieias. Sises me iei Krais. Ih me ketin kahluwa Sapwellime Mwomwohdiso rahnwet. I kadehdehki ni lengileng sarawi en Sises Krais, amen.

Ireh kan

  1. “Kauno ketkihong ie pepehm duwen kesempwalpen ahdo me E ketkihong Sapwellime Mwomwohdiso, iei Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn akan. Mie atail pwukoa pwe kitail en ehuiong Kupwure. Nan wihk ahpte nek kan, kaun kan en Mwomwohdiso oh kempahn mwomwohdiso kan tapiadahr kapwaiada met. Kaweid kapatapat duwen ire kesempwal wet pahn sansalda mwuhr” (Russell M. Nelson, “The “The Name of the Church” [official statement, Aohkus 16, 2018], mormonnewsroom.org).

  2. Presiden en mwowe ko en Mwomwohdiso wia ar pekipek kan me rasehngete met. Iet karasepe, Presiden George Albert Smith mahsanih: “Kumwail dehr kansensuwediala Kauno ni amwail pahn ekerki Mwomwohdio wet Mwomwohdiso en Mormon. E sohte kin ekerki Mwomwohdiso en Mormon” (in Conference Report, Apr. 1948, 160–61).

  3. Tehk “Style Guide—The Name of the Church,” mormonnewsroom.org.

  4. Tehk Doctrine and Covenants 115:4.

  5. 3 Nephi 27:7–8.

  6. Tehk Moses 1:33.

  7. Tehk Doctrine and Covenants 19:18.

  8. Tehk Moroni 4:3; Doctrine and Covenants 20:37, 77.

  9. Mormon oh aramas silemen me nting laud nan Pwuhk en Mormon, meteiko iei Nihpai, Seikop oh Moronai. Irail koaros me sounkadehdehn Kauno, pil duwehte lahp me kawehwe pwuhko, iei Soukohp Sosep Smith

  10. Lepin kahs Mormonites [de mehn mormon] me aramas kin ndahki mehn wiekau mahs (tehk History of the Church, 2:62–63, 126).

  11. Mie adkamwan kei me kin pwarada nan ahnsouhn Kadehde Kahpw. Ni ahnsou me Wahnpoaron Pohl kopkopwung rehn Peliks, dene Pohl “sounkaweid en pwihnen Nasarihn kan” (Acts 24:5). Mie me ntingih duwen lepin lokaia kan “pwihnen Nasarihn kan,” dene: “Ahd wet me aramas kin ekerki Souleng kan ni ar wia kauwe. Ahd wet tepisang Sises pwehki ih mehn Nasarihn” (Albert Barnes, Notes, Explanatory and Practical, on the Acts of the Apostles [1937], 313).

    Pil emen dene: “Nin duwen aramas kin kapailokehki Kauno ‘Lahp en Nasarat’(Matt. xxvi. 71), mehn Suhs ko kin ekerki Sapwellime tounpadahk ko ‘Mehn Nazarat.” Tounpadahk ko sohte kin koasoia duwen ar Souleng kei, i.e. tounpadahk en Mesaia” ” (The Pulpit Commentary: The Acts of the Apostles, ed. H. D. M. Spence and Joseph S. Exell [1884], 2:231).

    Elder Neal A. Maxwell koasoia: “Nan poadopoad en pwuhk sarawi, kitail kin kalapw kilang mwekid en wia kauwe soukohp akan pwehn mwamwahlikin irail – pwehn adamwahlkin irail pwe en kamwamwahliala. Ahpw, palilaud en ahnsou aramas en ar mwehi oh poadopoad en sampah kin pohnsehse irail. A ia duwe, aramas kin ekerki Souleng en kawa ko ‘pwihn en Nasarihn kan.’ (Wiewia 24:5.)” (“Out of Obscurity,” Ensign, Nohpempe 1984, 10).

  12. Tehk 1 Nephi 18:1–2.

  13. Benjamín De Hoyos, “Called to Be Saints,” Liahona, May 2011, 106.

  14. Ni eh sohte atailehng dahme aramas pahn ekerkinkitail, pein nsenatail dahme kitail pahn ekerkin kitail. Ia mwomwen kitail kak kasik aramas teikan en wauneki ahd pwung en Mwomwohdiso ma kitail me towe kan sohte kin wia?

  15. Style Guide—The Name of the Church,” mormonnewsroom.org.

  16. Lepin lokaia souleng kin kalap pwarada nan Pwuhk Sarawi. En Pohl ntinglang rehn mehn Episos ko, ni karasepe, e kin doadoahngki lepin lokaia souleng nan ire laud koaros. Souleng men wewehki aramas emen me kin kamehlele Sises Krais oh me kin nantieng idawehn Ih.

  17. Tehk Doctrine and Covenants 121:33.

Nting