2010–2019
Kitail Ale oh Momourki Mwaren Sises Krais
Oakotohpe 2018


Kitail Alehda oh Momourki Mwaren Sises Krais

Mwaren Sounkomouro kolokol wahu tohrohr oh manaman. Iei mwahrohte me kin wahdo komour.

Wihk kei samwalahro, I iang pepdaisi seri sounpar walu kei. Irail tepier sukuhlki rongamwahu en Sises Krais sang rehn arail pahpa/nohno oh sounpadak kan. Poahsoan en arail pwoson Ih, tepier kekeirda. Oh met irail men idawehnla Ih ong nan pihlen pepdais pwehn wiahla tohn Sapwellime Mwomwodisou kapwurpwurdohu. Ni ahi kaskasawih arail kilkilenglahng arail pahn pepdais, I men eseia uwen arailwehwehki duwenire kesempwal ehu en arail inou en pepdais: arail inoukidahr en alehda mwaren Sises Krais.

Sangete ni tapio, Koht ketin mahsanih uwen kesempwal en mwaren Sises Krais nan Sapwellime koasondi ong kitail. Tohnleng men ahpw padahkiong atail tepin pahpa, Adam: “Ke pahn wia mehkoaros ni mwaren Ieroso, oh ke pahn koluhla oh eker Koht ni mwaren Ieroso kohkohlahte.1

Nanmwarki Benjamin nan Pwuken Mormon padahkihong sapwellime aramas akan me, “Sohte ehu mwahr me pahn kohdo de ehu ahl de mehkot me pahn kahrehiong komouro en leledohng aramas.”2

Kauno kapwurehiong me mehlel wet rehn Sapwellime soukohp Joseph Smith: “Kilang, Sises Krais ieite mwahr me kohdo sang Sahmo, oh sohte pil ehu mwahr me aramas kak koamourkihla.3

Ansou pwukat, Presiden Dallin H. Oaks padahngkier me “koaros me kin pwoson lengileng kapai en Sises Krais oh alehda sapwellime inou … kak iang paieki tohnmetei en tomw sang Sises Krais.”4

Samatail Nanleng kupwurki en dehde mwahu me mwaren Sapwellime Ieroso, Sises Krais, sohte wiahte ehu ahd nan pwungen ahd kei. Mwaren Sounkomouro kolokol wahu tohrohr oh manaman. Iei mwahrohte me kin wahdo komour. Ni ah ketin kalipwelipwa me mehlel wet nan irair en dih koaros, Samatail me diren limpoak ketin kupwurki Sapwellime aramas koaros en ese me mie ahl en pwurala Reh. Ahpw tetehn miehier elen pwurala met sohte wehwehki me kitail uhdan pahn pwurala. Koht mahsaniong kitail meE ketin kupwurki atail wiewia: “Iei me aramas koaros anahne alehdamwahr me Sahmo ketkidahr.”5

Pwehn alehda manaman en kamwaurala me kin kohsangete mwaren Krais, ktail anahne karakarahkidi mwohn Koht… oh kohdo ni mohngiong ohla oh koluhla mehlel … oh men alehdamwaren Sises Krais oh warohng, duwehte kisin iengei sounpar waluh ko, en alehda ni pepdais ong sapwellime mwomwohdiso.”6

Koaros me inenen men ale mwaren Sounkomouro anahne warohngoh ale tiak sarawi en pepdais pwehn wia kadehdepen arail pilipilo rehn Koht. Ahpw pepdaiso iei wasa kitail pahn tepsangie.7

Lepin mahsen alehda kaidehn soumwekid ehu. E wia lepin mahsen en doadoahk tohto ehu.8 Pil duwehte atail inou teng en alehda mwaren Sises Krais kin anahne wiewiaoh mwekid tohto.

Karasepe, ehu wehwehn lepin pato ale iei en tungo ale de kadalehla mehkoat, me rasehng atail kin nim pihl. Ni atail kin alehda mwaren Krais, kitail inoukihdi me kitail pahn alehda Sapwellime padahk kan, Sapwellime wiewia kan, oh ni imwio Sapwellime limpoak, loallehdi nan paliwaratail pwe en wiahla kisehn atail mour. Eri kesempwal en ahn Presiden Russell M. Nelson luhko ong me laudehrko apw pwulopwulte,irail en “kin kapakap oh pwerisek [rapahki] en esehla wehwehn ehuehu mwaren Sounkomouro kan ong pein [irail],”9ohkamadipwki mahsen kan en Krais nan pwuhk sarawi kan, ahpw nimehlel nan Pwuken Mormon.10

Ehu wehwehn lepin lokaia alehda iei en pwungkihla aramas emen nan ehu pwukoa de utungada mehlel en ehu madmadau. Ni atail alehda mwaren Sises, kitail kin pwungkihla me Ih me wia atail Sounkomour oh kin utuhtung Sapwellime padahk kan me wia mehn kaweid atail mour kan. Nan madmadau kesempwal koaros me kitail kin wiahda, kitail kin pwungkihla me Sapwellime rongamwahuo me mehlel oh kin momourki ni atail mohngiong, kak, lamalam oh kehl unsek.

Lepin lokaia alehda kak wehwehki en uhki aramas emen de lamalam ehu. Me ngeder kitail lelehr nan irair en alehda ehu pwukoa nan doadoahk de utungada ehu madmadau de mwekid. Ni atail kin alehda mwaren Krais, kitail pil kin alehda pwukoah kan en tohnpadahk men, kitail kin utungada Sapwellime doadoahk, oh kitail kin “wia sounkadehde kan en [Ih] ni ansou koaros oh ni mehkoaros, on ni wasa koaros me kumwaill pahn mih ie.”11 Presiden Nelson ekehiehr “peinakapw oh mwahnakapw koarosuhsien iangala pwihn en pwulepwulehu me kahdanki youth pattalion en Kauno pwehn kapwurepene Israel.”12Oh kitail koaros kaping kalahnganki atail alehda likwer en kokohp en doadoahngki eden Sapwellime Mwomwohdiso kapwurpwurdohu me sansalsangehr rehn Sounkomouro iei: Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan.13

Nan mwekid en alehda mwaren Soukomouro, kitail anahne wehwehki me doadoahk en Krais oh Sapwellime Mwomwohdisou wia ehute oh duwepenehte. Ira sohte kak katohrohrpeseng. Duwehte atail mour en tohnpadahk ong Sounkomouro oh towe mehlel kan en Mwomwohdiso koaros sohte kin katohrohrpeseng. Ma kitail peikasal nan atail inou ong ehuo, atail inou ong mehteio pahn sohrala duwehte marain eh kin roatorotala.

Ekei aramas sohte kin men alehda mwaren Sises Krais oh Sapwellime doadoahk pwehki re medemedewe me eme inenen limeidihd, kakos oh irehdi saledek. Ni mehlel, alehda mwaren Krais kin kasaledek oh kakairada. E kin kamaurada ineng me kitail kehn ansou me kitail pwungkihla pilahn en Koht pwehki atail pwoson Sounkomouro. Ni en ineng wet eh wie momour nan atail mohngiong kan, kitail kak diar inondehn atail kisakis sarawi kan oh talent, pehm Sapwellime limpoak mwuledek oh keirda nan atail kin nsenohki mehteikan. Ni atail kin alehda mwaren Sounkomouro, kitail kin wiahda mehkoaros me mwahu oh duwehla Ih.14

E kesempwal kitail en tamataman me alehda mwaren Sounkomouro wia ehu inou—tepda sang ni inou me kitail wiahda ni atail pepdaislahu. Presiden Nelson padahngkiher me, “[Atail] inou en idawehn Sounkomouro ni atail kin wiahda atail inou Reh oh kin kolokol inou pwukat pahn langahda wenihmw ong kapai en palingehn koaros oh ansou mwahu me mie.”15 Ehu kapai sarawi me mie ni atail kin alehda mwaren Sounkomouro ni atail kin pepdaisla iei atail kin ale tiahk sarawi me wiawi mwuri pohn elen inouo, iei atail kin wiahla towe mehlel en Mwomwohdiso. I idek rehn emen kisin kempoakepahi serepein kis me sounparte waluh, ia wehwehn alehda mwaren Krais, e sapengki pasepeng sansal ehu inda, “E wehwehki, Ngehn Sarawio kak ieiangie.” Serepein menet,pwung.

Kisakis en Ngehn Sarawi kin alahldi ni atail wiahla towe mehlel en Mwomwohdiso mwurin atail kamwakelkidahr tiahk sarawi en pepdais. Kisakis wet iei me pwung oh ansou mwahu en wiahla iengen Ngehn Sarawio ansou koaros. Ma kitail kin rong oh peikiong Sapwellime ngihl tikitiko, E pahn ketin kolokol kitail pohn elen inou me kitail douda powe ni atail pepdais, kin kaparkin kitail kasongsong pwehn powehdi oh kangoangei kitail en koluhla oh kapwunglaansou me konehng. Mwurin pepdais, kitail anahne kolokol Ngehn Sarawio ansou koaros pwe kitail en kak weweid kohwei nan elen inouo. Ngehn Sarawio kak ieiang kitail lao kitail lel uwen atail kak momour mwakelekel on sohte dipan.

Pwehki kahrepe wet, Kauno ketkidahr ahl ehu ong kitail en kin poden kalipwelipwa mwakelkel me kitail alehdi ni pepdais ni ehu tiahk sarawi—iei kamadipw sarawi. Nan wihk koaros kitail kak “kadehdehdame [kitail] men alehda oh pwekada [pohtail] mwaren Ieroso16 Eri ni atail doula oh alehda kisehn kahlep en Kauno, iei paliwere oh nta nan pehtail kan—pilawa oh pihl—oh tung oalehla, Ni ansouohte, Sounkomouro ketin wia Sapwellime manaman kapwuriamwei ni Eh pwurehng kamwakelei kitailda, oh eri kahrehiong atail warehng alahle sawas sang Ngehn Sarawi. Met sou wia kilel en kalahngan poatopot me kin dierek ni ansou me kitail kin ale mwaren Sises Krais? Ni ansou ohte me kitail kin alehda Mware E kin ketin Ninlimehda dipatail kan oh atail patou kan ansouohte pil ketin ‘kapahdo oh kapapeseng” Limehkan17 kapelkinkitailpene nan Sapwellime limpoak.18

Kamadipw sarawi wia mehn kataman wihk koaros me alehda mwaren Sises Krais wia mehkot me momour oh inou poatopot, kaidehn pak tehiou me kin wiawi pak ehu ni rahn en atail pepdais.19 Kitail kak kaukaule oh pwurpwurehng pereiki “meirong sarawio me aramas sohte kin wehwehki, pwehn widen sang dipatail kan oh ale uduke oh nta.”20 E sohte kapwuriamwei ansou me seri en Koht kan kin wehwehkihla manaman, kapai en palingehn me kin kohdo sang ni arail kin alehda mwaren Krais, arail madmadau kin kalap peren oh irail kin ansou koaros men pedelong nan elen inouo rehn arail Koht.21

Ni atail ideidawehn elen inou sarawi wet, atail inou oh songosong en alehda mwaren Sises Krais pahn kiheng kitail kehl “pwehn kolokol [Sapwellime] lengileng me ntingdier ansou koaros nan [atail] mohngion kan.”24 Kitail pahn poakohng Koht oh mehn mpatail kan oh men sewese irail. Kitail pahn kapwaiada Sapwellime kosonned akan oh ngoahngki kerenlahngIh ni wiahda pil ekei inou Reh. Ni atail diar pein atail luwet akan oh sohte kak kapwaiada atail ineng pwung kan, kitail pahn peki ni ngidingid ong kakehlapetail me kin kohdote ni mware oh E pahn ketin sewesei kitail. Ni atail pahn dadaurte ni loaloapwot, ni rahno me pahn leledo, kitail pahn udiahl Ih oh ieiang Ih, oh kitail pahn diar me kitail duwelahr Ih, eri warehng en iang pwurala pahn silangin Sahmo.

Pwe inou en Sounkomouro me mehlel, koaros me “kamehlele mwaren Sises Krais, oh kin pwongi Sahmo ni mware, oh powehdi ni pwoson ni mware lel ni imwi”23 pahn komourla nan wehin Koht.I patehng kumwail, pereniki kapahi mwuledek pwukatsang ni alehda mwaren Sises Krais, iei ih oh ni mware me I kedehdehki, amen.

Ireh kan

  1. Tehk Moses 5:8.

  2. Mosiah 3:17

  3. Tehk Doctrine and Covenants 18:23.

  4. Dallin  H. Oaks, “Taking upon Us the Name of Jesus Christ ,” Ensign, May 1985, 82.

  5. Tehk Doctrine and Covenants 18:24;emphasis added.

  6. Tehk Doctrine and Covenants 20:37; emphasis added.

  7. President Dallin H. Oaks padahngkier me: “Kitail ale mwaren Sounkomouro ni atail wiahla tohn Mwomwohdiso en Sises Kris en Souleng en Imwin Rahn-akan. … Ni atail ni mehlel kamehlele Krais, wia Souleng kei, kitail perenkidahr atail alehier mware.” (“Ale oh Wauneki Mwaren Sises Krais” 80)

  8. The Merriam-Webster online dictionary lists 20 meanings of the transitive form of the verb take, which is the form in which the verb is used in the phrase “take upon us the name of Jesus Christ” (see merriam-webster.com/dictionary/take).

  9. Russell M. Nelson, “Prophets, Leadership, and Divine Law” (worldwide devotional for young adults, Jan. 8, 2017), broadcasts.lds.org.

  10. Tehk Russell M. Nelson , “The Book of Mormon: What Would Your Life Be Like without It? Liahona, Nohpempe 2017.

  11. Mosiah 18:9.

  12. Russell M. Nelson, “Hope of Israel” (worldwide youth devotional, Suhn 3, 2018), HopeofIsrael.lds.org.

  13. “The Lord has impressed upon my mind the importance of the name He has revealed for His Church, even The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints. We have work before us to bring ourselves in harmony with His will.” (Russell M. Nelson, in “The Name of the Church” [official statement, Aug. 16, 2018], mormonnewsroom.org).

  14. Tehk Moroni 7:19.

  15. Russell M. Nelson, “As We Go Forward Together,” Liahona, Epreil 2018, 7.

  16. Tehk Doctrine and Covenants 20:77; lipw torohr kapatapatehng.

  17. 3 Nephi 9:14 ; pil tehk Alma 5:33–34.

  18. Tehk 2 Nephi 1:15 .

  19. “When we witness our willingness to take upon us the name of Jesus Christ, we are signifying our commitment to do all that we can to achieve eternal life in the kingdom of our Father. We are expressing our candidacy—our determination to strive for—exaltation in the celestial kingdom. …

    “… What we witness is not that we take upon us his name but that we are willing to do so. In this sense, our witness relates to some future event or status whose attainment is not self-assumed, but depends on the authority or initiative of the Savior himself” (Dallin H. Oaks, “Taking upon Us the Name of Jesus Christ,” 82, 83).

  20. “O God, the Eternal Father,” Hymns, no. 175.

  21. Tehk Mosiah 5; 6; 18; 3 Nephi 19.

  22. Mosiah 5:12.

  23. Tehk Doctrine and Covenants 20:29.

Nting