2010–2019
Ohla
Oakotohpe 2018


Ohla

Nan inondehn kahpwal kan en sampah, ma kitail kin kanengamah oh tengetengedi, en Sounkomouro manaman en kamwahu pahn wadohng kitail marain, wehwe, meleilei oh koapworopwor

Ni Mahs 22, 2016, mwohnte kuloak walu ni menseng, pokudang riau pospeseng nan Skohso en Brussels. Elder Richard Norby, Elder Mason Wells oh Elder Joseph Empey wahieila Sister Fanny Clain ni skohsou pwehn pihrla wia ah misin nan Cleveland, Ohio. Aramas siliakan riemen me kapelsalehdala, oh mesnerihko koaros.

Me keieu ohla laud iei Elder Richard Norby, sounpar 66, me ih eh pwoud Sister Pam Norby wiewia ara doadoahk en misineri.

Iet me Elder Noby ndahki ansouo:

“I mwadangete ese dahme wiawihero.

“I songen tang pwehn rukila, ahpw I uhdahte pwopwidi. … I kak kilang me nehi pali meing ohla laud. I [tehkada] mehkot toantoal, duwehte salen pesen likan mwoatmwotou sang ni pehika. I mwur waik, iapw diarada me kaidehn sahl kei ahpw kilin pehika me rongalahr. Ahi seht pwetepweto weitahtahkihla nta sang ni ohla ehu nan tihnseweie.

“Ni ahi wehwehkihda mehlel dahme wiawihero, I [ahneki] madmadau kehlail wet. … me Sounkomouro mwahngi wasa me I mihmi ie, dahme apwte wiawihero, oh [kahpwal] me I mihmi loale ansouo.”1

Kilel
Richard Norby ale wini pwehn sohla kehn wasa

Ansou apwal kei patpato mwohn Richard Norby oh eh tungoal pwoud Pam. Ohlo ale wini pwehn sohla kehn wasa, koadoahk pak kei mwuri, paikingda, oh sohte wehwehki ma e pahn kak pitila.

Richard Norby pitila, ahpw ah pwoudo solahr pahn duwehte mahso. Sounpar riau elep mwuri, en ohlo ohla kan wie momohdihte; pilasdik ieu me weliandi wasa me ohla ni neho; mwomwen ah alu weksang eh kin alu mwohn mwekid me wiawi nan Skohso en Brussels.

Kilel
Richard oh Pam Norby

Dahme kahrehda soahng wet wiawihkihong Richard oh Pam Norby?2 Ira kapwaiahda ara inou kan. wia pil ehu ara misin nan Ivory Coast oh kakairada peneinei kaselel ehu. Mie me kak ni mehlel nda, “Met sohte pahrek! Met sohte pwung! Ira tohnmeteikilahr ara mour ong rongamwahu en Sises Krais; dahme soahng wet kakete wiawihki?”

Met Iehi Mour

Tetehn kahpwal kan, kasongsong oh kahpwal sohte kasikpe kan, ong paliwar oh palingehn, kin lel emenemen kitail. Pwehki iei kisehn atail mour.

Ni ei medewe ni menseng wet irail kan me padahk nan tiepene wet, I diarada me meh riemen mie neirail seri oh meh silimen mie nein neirail seri me melahr ni soh kasikpe oh pwuralahr nan arail wasahn kousono nanleng. Sohte me pitsang soumwahu de kapahtou, oh nan wihk wet emen tohnleng pohn sampa me kitail koaros poakohng, Sister Barbara Ballard, kapelsalehdala. Kitail sohte pahn manokehla en Presiden Ballard ah kadehde ni menseng wet.

Kitail kin rapahki popohl. Kitail kin anahne meleilei. Kitail kin kasik limpoak. Oh Kauno kin ketin kamwerehdi ong kitail kapai tohto. Ahpw mie mehkot me kin patehng popohl oh peren: e pahn mie ansou kei, awa kei, rahn kei, ekei ansou sounpar kei me palingenamwail pahn loieng kahpwal.

Pwuhk sarawi padahngki me kitail pahn ale me katik oh mem3 oh “uhpene pahn mie nan mehkoaros.”4 Sises mahsanih, “[Samamwail] ketin dakerki sapwellime ketipin pohn me suwed oh me mwahu kan oh kin ketin kamwerehdi keteu pohn me lelepek kan oh me dipan akan.”5

Ohla kan en palingehn sohte kin koasoandi ong me kepwehwe de semwehmwe, ehu tiahk, ehu wehi, de ehu dih. Re kin loieng koaros oh wia kisehn ire kan me kitail kin alehdi sang nan mour wet.

Me Pwungkan Sohte Silasildihsang Kahpwal

Ahi kaweid en rahn wet doke irail kan me kin wie kolokol kosonned akan en Koht, kolokol arail inou kan ong Koht, oh, duwehte peneinei en Norby, ohpil ekei ohl, lih, oh serih kan nan pokon lap en sampa unsek wet kin loieng kasongsong oh kahpwal kan me sohte mie kasikpe oh kamedek.

Atail ohla kan kak lelohng kitail sang ni ehu kahpwal en sampah de aksiden. Re kak pwarada sang ohl de lih pwopwoud likamw men, me karehda liseliping nan mour en ehu pwopwoud oh neira seri kan. Ohla kan pil kak kohsang nan rotorot oh kapahtou pwehki peikasal, de lokolok de mehla karuwaru me sohkasikpe en me kitail poakpoake; kapahtou sang ni en emen tohn peneinei ah luwetala nan ah pwoson; laloid pwehki sohte kak diar kempoakpatail poatopoat; de pil sang kiden ire kansensuwed, kamedek “[kapahtou] kan me kitail sohte kak kilang.”6

Emenemen kitail wehwehki me kahpwal kan wia kisehn mour, ahpw ni eh lelohng kitail, kitail kin sohla kak esingek. Ni eh sohte kasikpe, kitail anahne onopada. Wahnpoaron Piter nda, “Kumwail dehr kin pwuriamweiki songosong kalok kan me kin lelohng kumwail, duwehte me soahng wet sohte pahn kin lelohng kumwail.”7 Me patehng poh marain kaperen oh kapohl kan, iei poh rotorot en kasongsong oh kapwal me iang poahsonehda en Sahmo koasoandi. Kahpwal pwukat, tetehn apwal, kin kalap wia atail mehn kasukuhl keieu mwahu.8

Ni atail kin soaia nein Helaman sounpei 2,060 ko arail mwekid kapwuriamweio, kitail kin pwungki ire pwukat: “Nin duwen kalahngan sang Koht, oh aht pwuriamwei kouwahlap, oh pil kalahngan sang aht karis en sounpeio, sohte emente aramas kapelsalehdala.”

Ahpw ireho doula nda; “Oh sohte emen nanpwungarail me sohte alehdi ohla laud.”9 Emenemen irail meh 2,060 ko koaros alehdi ohla laud, oh emenemen kitail pahn ohla nan mahwen en mour wet, ma ni paliwar de palingehn, de pali koaros.

Sises Krais Iei  Atail Olen Sameria Mwahuo

Dehr pweiek--tetehn me loal ohlahn palingenamwail kan, sohte lipilipil ia wasa ohla pwukat wiawi sang ie de iahd, oh werei en ohla pwukat eh kin mohdi, palingenamwail sohte konehng mehla. Palingenamwail konehng wie momour oh keirda nan amwail pwoson oh liki Koht.

Koht sohte ketin kapikada ngenatail kan pwehn tohrohrsang Ih. Atail Kaun oh Sounkomour, Sises Krais, pwehki Sapwellime Tomw mwuledeko sohte ketin doareikitaillahte sang mehla oh ketkihong kitail mahkpen dipatail pwehki atail koluhla, ahpw E pil ketin onopadahr en doarei kitail sang pahtou oh weirek pwehki ohlahn palingenatail kan.10

Kilel
Olen Sameria Mwahuo

Sounkomouro iei atail Olen Sameria Mwahuo,11 ketdo pwehn “kamwahula me mohngiong olahr kan.”12 E ketdo rehtail ni en ekei pohnsehse kitail, Pwehki E poakohng kitail. E ketkihong Sapwellime kapohl ong atail ohla kan oh kansenamwahuwikitailla. E ketin wai kitail. E ketin nsenohkin kitail. E ketin lukei kitail, “Kumwail kohdo rehi … oh I pahn kamwahui [kumwailda].”13

“Oh [Sises] pahn ketin [lokolongki] soangen weirek, oh paisuwed oh kasongsong kan koaros; … pwe … ih en [kak] ale weirek oh kapelsalehd kan en sapwellime aramas. … [ketin Ninlimehda atail] kahpwal kan [pwehki] sapwellime kalahngan lap.”14

Kumwail me pahtou kan, kohdo, sohte lipilipil wasa me kumwail mihmi ie;

Kohdo kelepwidi ni mwoahl kalahngano.

Wahdo amwail mohngiong ohla kan; wasaht oh koasoiahda amwail kapahtou.

Sohte kahpwal ehu sampah me nanleng sohte kak kamwahuwiala.15

Nan ehu kahpwal keieu laud, Kauno mahsanihong Soukohp Joseph, “Mepwukat koaros pahn kihong uhk irair kesempwal, oh pahn mwahu ong uhk.”16 Ia mwomwen en ohla kamedek kan eh kak mwahu ong kitail? Nan inondehn kahpwal kan en sampah, ma kitail kin kanengamah oh tengetengedi, en Sounkomouro manaman en kamwahu pahn wadohng kumwail marain, wehwe, meleilei oh koapworopwor.17

Dehr Pweiek

Kapakapki amwail mohngiong unsek. Kakehlaka amwail pwoson Sises Krais, nan Sapwellime manaman, nan Sapwellime kalahngan. Kamehlele Sapwellime mahsen kan. “Ei kalahngan itarohng uhk; pwe ei manaman kin sansalda mehlel rehn me luwet akan.”18

Tamataman, koluhla wia wini kehlail ehu ong palingehn.19 Kapwaiada kosonned akan oh warohng “Sounsawaso,”tamataman me Sounkomouro inoukidahr, “I sohte pahn likidmelieikumwailla, ahpw I pahn pwurodo rehmwail.”20

Meleilei me mih nan tehnpas sarawi iei wini me kin kamwahuwiala ohlahn palingehn. Kin poaden pwurala nan tehnpas en Kauno iangahki amwail mohngiong olahr kan oh eden amwail peneinei kan ansou koaros me kumwail kak. Tehnpas sarawi kin sewesei kitail wehwehkihla atail mour mwotomwot wet ong mour soutuko.21

Keilahnaio, kumwail koadoahkiadahr amwail warohng nan mour mwohn mour wet. Kumwail warohng wia seri en Koht, oh pwehki Sapwellime sawas, kumwail kak powehdi kahpwal kan en sampah wet. Kumwail wiahier mahso, oh kumwail kak pwurehng wia met.

Kilangwei mwowe. Amwail katoutou oh kapahtou kan uhdahn mie, ahpw re sohte pahn poatopoat.22 Amwail pwohng rotorot akan pahn sohrala. Pwehki Ieroso [iasadahr] ketikihdo “komour nan Limehkan.”23

Peneinei en Norby ndahieng ie, “Se kin diar kapahtou ekei ansou ahpw se kin mwadangete nsenamwahula.”24 Wahnpoaron Pohl koasoia, “Apwal kin lel kiht … ahpw se sohte kin ohkihla, se kin mihla nan peikasal ekei ahnsou, ahpw e sohte kin kauwehla at koapworopwor, mie aht imwintihte tohto, ahpw se sohte mwahn kin kelehpwla; oh ekei ahnsou paliwarat lellel, se ahpw sohte ohla douluhl.”25 Kumwail kak pwangada, ahpw kumwail dehpa uhdi.26

Tetehn ahmw lokaia kan pahn toutou, ahpw ke pahn ansouohte men sewese mehteikan ni ahmw likiala inou en Sounkomouro, “Mehmen me men tounmeteikihla eh mour, pwehki ngehi, e pahn diar.”27 Me olahr apw kin kamwahuwiala mehteikan me wia Sapwellimen Koht tohnleng kan pohn sampah.

Mwurin kisin ansou kis, kitail pahn karonge atail soukohp kempoake, Presiden Russell M. Nelson ohl emen me inenen pwoson Sises Krais, ohl emen me ahneki koapworopwor oh meleilei, me Koht ketin poakohng ahpw sohte pitsang olahn pali ngehn.

Nan 1995, nah serepein Emily, soumwahukihda kanser ni ah liseian. Mie koapworopwor oh ansou kaperen kei ansou me serio ipwidi. Ahpw kansero pwuredo, oh neira serepein kempoake Emily kapelsalehdala oh mweselsang mour wet wihkte riau mwurin ah sounpar 37, kohkohsang ah pwoud oh neira seri tikitik limmen.

Kilel
President Nelson mahsen nan 1995

Nan kapokon lap, mwurinte en serepeino ah kapelsalehdalao, Presiden Nelson nda; “Pilen mesei kan kerekihdi ahi men wia uwen ahi kak koaros ong nait serepino. … Ma I ahneki manaman en kaiasada, I pahn songen kapwurehdo [serepeino]. … [Ahpw] Sises Krais me ketin kolokol kih kan oh pahn ketin doadoahngki ong Emily … oh aramas koaros nin duwen koasoandien Kauno.”28

Kilel
President Nelson nan Puerto Rico

Sounpwong nekiero, ni eh ketla rehn Souleng kan en Puerto Rico, oh tamatamante kahpwal en melimel en sounpar en mwoweo, Presiden Nelson wia koasoi en limpoak oh kempoake pwukat:

“[Met] wia kisehn mour wet. Ihme kahrehda kitail mihmihki me. Kitail kohdo ni paliwar pwe kitail en ale kasongsong. Ekei kasongsong pwukat doke paliwaratail, ekei doke palingenatail, oh amwail kasongsong kan dokehier paliwaramwail oh palingenamwail.”29

“Kumwail sohte uhdi. Se inenen kepinga kumwail. Kumwail Souleng pwoson kan loiengehr kahpwal laud, ahpw nan irair en kahpwal wet, kumwail kakehlailialahr amwail pwoson Kauno Sises Krais.”30

“Ni amwmail kolokol kosonned akan en Koht, kitail kak diar popohl nanwerengen atail kahpwal keieu laud kan.”31

Pilenmas Koaros Pahn Irihrsang

Riei ohl oh lih akan, iei ahi inou ong kumwail me kalaudlahn amwail pwoson Kauno Sises Krais pahn wadohng kumwail roson oh koapworopwor laud. Ong kumwail, me pwung kan, Sounkamwahu en palingenatail, nin duwen Sapwellime ansou oh Sapwellime ahl, pahn kamwahuwiala atail ohla kan.32 Sohte kopwung sapahrek, sohte kalokolok, sohte kahpwal, sohte kansensuwed sohte mohngiong ohla, sohte weirek, sohte ohla—loal, tehlap, kamedek—pahn sohte alehdi kamwahu, kameleilei, oh koapworopwor en Ih me ketin kapapeseng limehkan oh lime ohla kan, pwehn kasamwo kitail lahng pahn Sihlahngi. Ni rahno, Wahnpoaron Sohn kadehde me, me pwung kan “me [powedier] kahpwal laud”33 pahn kesihnen “kapwatki likou pwetepwet … mwohn mwoalen Koht” Simpwuhlo pahn “patehng irail … oh Koht pahn limwiasang pilen meserail kan koaros.”34 Rahno uhdahn pahn leledo. I kadehde ni mwaren Sises Krais, amen.

Ireh kan

  1. Personal conversation, Senweri 26, 2018.

  2. Nan koaskosoipene ehu ni tepin pahr wet, Richard Norby ndahing ie, “Kitail kin sapeng dahme kohiengehr kitail.” Sang nan nah pwuhk; “Kasongsong oh kahpwal kan me lelehng emenemen kitail kin kiheng kitail ansou mwahu oh kapai en esehla mwahu Sounkomouro oh wehwehki ni oritik sapwellime tomwo. Iei ih me kitail kin kehlki. Iei ih me kitail kin rapahki. Iei ih me kitail kin werieng. Iei ih me kitail kin koapworopworiki. Iei ih me kitail kin poakohng ki atail mohngiong unsek, ni so peikasal. Sounkomouro ketin apwalialahr kahpwal en paliwar oh madmadau koaros nan mour wet. E ketkihsang atail weirek. E ketin irisasangehr atail kapahtou kan” (ehukihda ni Sanweri 26, 2018).

  3. Tehk Doctrine and Covenants 29:39.

  4. 2 Nephi 2:11.

  5. Madiu 5:45.

  6. “Lord, I Would Follow Thee,” Hymns, no. 220

  7. 1 Piter 4:12.

  8. “Se pahn song irail, pwe en kilang ma re pahn wia mehkoaros me Kauno ar Koht pahn mahsanihong irail en wia.” (Eipraam 3:25; pil tehk Doctrine and Covenants 101:4–5).

  9. Alma 57:25.

  10. Nting sang emen kempoakepai: “Erein kereniong sounpahr limau I pepeihong ‘rotorot oh pahtou’ ni soangsoangen wiepe me kaluwetiehla ni pelien koahiek, koapworopwor, pwoson oh kanengamah. Mwurin ei ‘lokolongki’ rahn kei I pwangadahr. Mwurin ei ‘lokolongki’ wihk kei’ I solahr angih.” Mwurin ei ‘lokolongki’ sounpwong kei I tepda luwetala. A mwurin ei ‘lokolongki’ sounpahr kei I tepda medemedewe me I sohte kak mwahula. Kisakis en koapworopwor kin apwal en diar. Ni oaralap, I sehse ia mwomwen I powehdi kasongosong wet, ihte sang ni sawas en [Sounkomouro]. Ihte kahrepe me wehwe. I sohte kak kawehwe dahme I eseki met, ihte, I ese me e mehlel. Pwehki Ih, I powehdi kahpwal wet.

  11. See Luhk 10:30–35.

  12. Luhk 4:18; see also Aiseia 61:1.

  13. 3 Nephi 18:32.

  14. Alma 7:11–12.“E ketdihla pahn mehkoaros, pwe E en kak wehwehki mehkoaros” (tehk Doctrine and Covenants 88:6).

  15. “Come, Ye Disconsolate,” Hymns, no. 115.

  16. Tehk Doctrine and Covenants 122:7.

  17. “Ke ese duwen lapalap en Koht: oh e pahn ketin wiahiong uhk kahpwal akan pwehn wia kamwahupemw” (2 Nephi 2:2) “I ese me mehmen me pahn likih Koht pahn ale sawas ni ahnsoun ar songosong kan, oh ar kapwal kan, oh ar lokolok kan, oh re pahn kasapwilda ni imwin rahno” (Alma 36:3).

  18. 2 Korint 12:9.

  19. Tehk Neil L. Andersen, “The Joy of Becoming Clean,” Ensign, Epreil 1995, 50–53.

  20. Sohn 14:18.

  21. “Ma atail koapworopworiki Krais e doakdoakehte atail mouren sampah wet, eri, kitail paisuwedsang aramas koaros nin sampa” (1 Korint 15:19).

  22. Nan keieun iretikitik nan Pwuken Mormon, Nihpai kawehwe, “I kilangehr kahpwal tohto nan ei rahn akan,” (1 Nephi 1:1). Mwuri Nihpai nda, “Ahpw I sopeilahr rehn ei Koht oh wie kapikapinga ih rahno pwon; oh I sohte kin kaulime Kauno pwehki sang ni apwal akan me I ahneki” (1 Nephi 18:16).

  23. 3 Nephi 25:2.

  24. Koskosoi en emen aramas, Senweri 26, 2018.

  25. 2 Korint 4:8–9.

  26. Ni ahnsou me Presiden Hugh B. Brown, seiloaklahng Israel, mie me kalelepek reh duwen kahrepen Eipraam loieng soangen kosongosong laud, a e sapengki, “Mie mehkot me Eipraam anahne esehla duwen pein ih” (in Truman G. Madsen, Joseph Smith the Prophet [1989], 93).

  27. Madiu 16:25.

  28. Russell M. Nelson, “Children of the Covenant,” Ensign, Mei 1995, 32.

  29. Russell M. Nelson, in Jason Swensen, “Better Days Are Ahead for the People of Puerto Rico,” Church News, Sep. 9, 2018, 4.

  30. Russell M. Nelson, in Swensen, “Better Days Are Ahead,” 3.

  31. Russell M. Nelson, in Swensen, “Better Days Are Ahead,” 4.

  32. Tehk Russell M. Nelson, “Jesus Christ—the Master Healer,” Liahona, Nohpempe 2005, 85–88.

  33. Kaudial 7:14.

  34. Tehk Kaudial 7:13, 15, 17.

Nting