Tiepene Lap
Kalohngkihwei Padahk en Kopwurpwudohu oh Iasadahu
Kapokon Lap en Epreil 2020


Kalohngkihwei Padahk en Kopwurpwudohu oh Iasadahu

Kopwurupwurdohu iei ohng sampah, oh sapwellime padahk udahn doke mehlel rahn wet.

Nan irair en kapokon lap wet kitail koasoiahier oh koulkiher ni popohl duwen pweidahn kokohp en keilahn aio me pid “kopwungpwunglahn mehkoaros,”1 duwen “wiahla ehu rehn Krais,”2 duwen kopwurpwurdohn rongamwahu unseko, prihsduhd, oh Mwomwohdiso en Sises Krais ong sampa, mepwukat koaros kitail kin kahdaneki “Kopwurpwurdohu.“

Ahpw Kopwurpwurdohu sohte dokehte kitail me perepereniki rahnwet. Kaudial akan en Kairoir Keieuo sohte dokehte Joseph Smith ahpw e wia mehn kamarain oh mehlel ong koaros me ”sohte ahneki marain.”3 Pwuhk en Mormon iei dipisou ehu ong aramas koaros en naihniki. Tiahk sarawi kan en prihsduhd me pid komour oh mour soutik me kaunopda ong aramas koaros, iangahki irail akan me solahr pato nan mour wet. Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan oh kapai kan wiawihda ong koaros me anahne. Kisakis en Ngehn Sarawi kin doke aramas koaros. Kopwurupwurdohu iei ohng sampah, oh sapwellime padahk udahno doke mehlel rahn wet.

”Ihme kahreda, e inenen kesempwal kitail en kalohki mepwukat ong tohn sampa koaros, pwe irail en ese me sohte aramas kak pato nan sihlahngin Koht, ihte ma e alehdi mahk oh kalahngan sang Mesaia Sarawio me tohnmeteikihla kahlepe, oh pwurehng iasda sang ni manaman en Ngehno, pwe en kak kaiasada me melahr kan.”4

Sangete rahn me rien Soukohpo pwutak, Samuel Smith, audehkihda ah kopwouo Pwuhk en Mormon oh sapalkiseli pwehn ehukieng aramasoko pwuhk sarawi kapwo, Souleng kau wie doadoahkehr sohte uhdi “pwehn wiahda mepwukat koaros en sansal ong tohn sampah koaros.“

Nan 1920, nan ansouo-Elder David O. McKay sang Pwihn en Wahnparon Ehk-riemeno, tepda kalohk seli nan misin kan en Mwomwohdiso ki ereihn sounpar ehu. Nan Mei 1921, e keskesihnen nan kisin sementeri kis nan Fagali’i, Samoa, mwohn sousou mwakelekel kei en kisin seri silimen, me wia neihn Thomas oh Sarah Hilton serepein men oh pwutak riemen. Kisin seri pwukat—me keieun mah sounpar riau—mehla ansou me Thomas oh Sarah pwopwoud pwulapwul ehu wiewia ara misin ni imwin pahr 1800 [kid welipwiki] kan.

Mwohn eh mwesel sang Utah, Elder McKay inoukihong Sarah, met ah pwoudo melahr, me e pahn pwarek en nah serihko sousouko nan Samoa pwe liho sohlar kak pwurala wasau. Elder McKay ntingkidohng liho, “Noumw seri silimeno, Sister Hilton, kalkalohk kehlail sohte ngile … pepousehlahte omwi doadoak en misineri me tepda sounpar silihsek samwalahro.“ Ohlo eri kapatahiong ehu pwuloi sang pein ih:

Sang ni epwel soisoi, meserail kan meirpenehr,

Sang ni epwel soisoi, paliwararail kan kommoldier,

Pwehki sawas sang wasa doh arail sousou kan mwakelekel,

Pwehki wahu sang wasa doh, oh mwahiei sang wasa doh.5

Soai pwoatet iei ehu kisehn soai kid kei, epwiki en kid kei, me koasoia ansou ieu, me kesempwal kei, oh mour kan me tohnmeteila sounpar 200 [riepwiki] samwalahro pwehn kalohki rohng en Kopwurpwurdohu. Atail pwukoa en kak lel nan wehi koaros, keinek, lokaia, oh aramas e sohte wie sosohrahla rahn wet, pwehki sang ni kadehdehpen wen nen en irail mwahnakapw kan, peinakapw kan, oh pwopwoud kan me wie papahki arail malipilip ong misineri; sang toweh kan en Mwomwohdiso me kin kihwei ngihlen en Pilip ah luhk en kohdo oh kilang;6 oh uwen tala miliohn kei me pwapwain doadoahk wet nan sampah.

Tetehn atail luhk kan sohte limeidihd, kitail koapworopworki me aramas pahn diar kamwahu pe kan. Met wehwehki, I kamehlele me malaulaula soahng siluh me konehng en mie: keieu, ahmw limpoak; keriau, ahmw karasaras; oh kesiluh, mwomwen ahmw kin doadoahki Pwuken Mormon.

Atail luhk kan sohte kak wiawi sang pein nsenatail; ahpw, en wia luhk en limpoak ehu.7 Limpoak wet, iei limpoak mwuledek, limpoak en Krais, iei atail ma kitail kin peki. Kitail lukehng, de idihdieng, en “kapakapkiong Sahmo uwen atail kak koaros sang mohngiongatail, pwe [kitail] en audaudkihda limpoak wet.“8

Ni karasape, ehu irair me pid Sister Lanett Ho Ching, me wie papah iang ah pwoud, Presiden Francis Ho Ching, me kakaun Misin en Apia Samoa. Sister Ho Ching koasoia:

“Sounpar kei samwalahro, aht peneinei pwulepwulo keseula nan ehu ihmw tikitik nan Laie, Hawaii. Wasahn peidihn sidohsa en nimwato wiahlahr ehu wasahn kouson tikitik, wasa ohl emen adaneki Jonathan kin kouson ie. Jonathan wia tohn mpat men nan ehu wasa mahso. Ahi pepehm me met wia koasoandi ehu sang Kauno pwe sen mih wasahtehkis, se koasonehdi me se pahn ehukihong aht mwekid kan oh aht wia tohn Mwomwohdisou. Jonathan perenki aht ehupene oh kin pwungki patehng aht peneineio. Ohlo kin men esehla rongamwahuo, ahpw e sohte men iangala Mwomwohdisou.

“Sohte pwand, nait serihkan tepda ekerki ohlo ’Oangkel Jonathan.’ Ni en aht peneineio eh wie lalaudla, pil duwehte en Jonathan nan aht mwekid kan. Aht luhk kan ong kamadipw en olidehi kan, ipwidi kan, mwekid en sukuhl kan, oh mwekid kan en Mwomwohdisou pil doula nan soutik en peneinei kan oh en serihkan arail pepdais kan.

“Ehu rahno I ahpw alehdi ehu dengwa sang Jonathan. E anahne sawas. Ohlo iang soumwahu en suke oh mie ohla ehu me paikingdahr ni paten neho me anahne en lopsang. Aht peneineio oh tohn ward me kerendou sewesehda ohlo nan ansou apwalo. Se kin iang kampio, oh kapai en prihsduhd pil wiawihong. Ni ansou me Jonathan wie mihmi nan wasahn epwelpen kamwaulahn soumwau, Pwihn en Sawas en Lih ahpw sewesei kiht kamwakelehda ah wasahn kousono. Tohn prihsduhd kan wiahda wasahn pidelong nan imwehu oh reil en kolkol nan wasahn duhduo. Ni en Jonathan pwuredo ni imwehu, e sengisengki ah peren.

“Jonathan eri pwurehng ale lesen sang misineri kan. Wihk mwohn Pahr Kapwo, ohlo ekerie peidek, ’Dahme ke pahn wia ni Pwongen Pahr Kapwo?’ I katamankiheng ohlo aht kamadipw en pahro. Ahpw, ohlo uhd sapengki, ’I men ken kohdo ni ahi pepdaiso! I men tapiada pahr kapw wet ni pwung.’ Mwurin sounpar rieisek en ’kohdo oh kilang,’ ’kohdo oh sawas,’ oh ’kohdo oh mihmi,’ aramas kesempwal menet ahpw onopadahr pwehn pepdaisla.

“Nan 2018, ni ansou me se malipilipiheng sen wia misin presiden oh ehupene nan pwungat, en Jonathan mour kohkohdi. Se peki reh en kehlail awiawi aht pahn pwuredo. E nannantihki kerenieng sounpar ehu, ahpw Kauno ketin kupwurki en patolahr reh. E kapelsalehdala ni meleilei nan Epreil 2019. Nei serepein kan iang seridi en ’Oangkel Jonathan’ oh koulki koulohte me se koulki ni ah pepdaiso.”

Iet keriaun ire me pahn kamangaiala kalohki rohng en Kopwurpwurdohu ni mwomwen peidek ehu: dahme pahn kamwomw mwahuwih ahmw luhko ong aramas emen? Kaidehn kowe me wia karasaras en ahmw mour? Dir me rongehr oh alehier rohng en Kopwurpwurdohu kin materkda sang ni arail wehwehki duwen toweho de towehkan en Mwomwohdiso en Sises Krais. E kak kohsang ni mwomwen arail wiewia ong mehteikan, dahme irail nda de sohte nda, arail wiewia nan ansou apwal de mwomwen pohn meserail kan.9

Sohte lipilipil dah, kitail sohte kak soikala anahn pen wehwehki oh momourki padahk kan en rongamwahu kopwurpwurdohu ni uwen atail kak pwe atail luhk kan en kak materek. Rahnwet iei me kitail kin nda mwomwen aramas. Ma limpoak en Krais kin mihmi rehtail, mehteikan pahn ese me kitail poakehng irail ni mehlel, Ma marain en Ngehn Sarawio kamwakida loalatail kan, e pahn kapwarahda Lingan en Krais nan loalarail kan.10 Amwail wiewia me kin kamatarek amwail luhk en kohdo oh perenki rongamwahu en Sises Krais unseko.

Kesilu en ire me I pahn nda iei en doadoahngki dipwisou en weliakapw me Koht ketin kapikada ong kaunseklahn rongamwahuo, iei Pwuhk en Mormon. Met wia mehn kadehde kokohp me Joseph Smith ekerki oh kadehde ni pwung duwen sarawi oh Iasadahn Sises Krais. Sohte me kak duwete en pwuhko kasalehda pilahn en komour en Samatail Nanleng. Ansou me kumwail kalohki Pwuken Mormon, kumwail kalkalohki duwen Kopwurpwurdohu.

Ansou me Jason Olsen wia mwahnakapw men, ah peneinei oh mehteikan kaparki kaleke e wiahla emen Souleng en Krais. Mie kempoakepah meh riemen, me towe Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan, oh irail kin kalap koasoia duwen palien lamalam. Kempoakepahko, Shea oh Dave, sapengalahr irehn akamai kan me mehteikan wiahiogehr Jason me uhwong pwoson Sises Krais. Kedekede, ira eri kihong ih ehu Pwuken Mormon, nda, ”Pwuhk wet pahn sapengala ahmw peidek kan. Menlau wadek.” E ale pwuhko ni peikesal oh kihong nan ah pahkpahko, wasa me pwuhko mihmihki sounpwong kei. Pwutako sohte men pwilikihdi ni ihmwo wasa ah peneinei kak kilangada, oh e sohte men kansensuwedihla Shea oh Dave ma e kapwurehla pwuhko. Kedekede, e koasonehdi en isikala pwuhko.

Ehu pwohngo, e wahda laider ehu nan apali peh oh Pwuken Mormono nan peh teio, e apwte pahn isikada pwuhko ah e rong ngihl ehu nan ah madmadau me nda, ”Ke dehr isikala nei pwuhk en.” Luskihda, ih eri uhdi. Eri, e medewe me e pein medewehda ngihlo, ih eri pwurehng isik laidero. Ngihlo pwurehng pwuredo nan ah madmadau nda: ”Kohla nan ahmw pere oh wadek nei pwuhk en.” Jason eri kihdi laidero, alu pwurala nan ah perehn meiro, pahkpeseng Pwuken Mormono, oh tepda wadek. E wie wadawad rahn koaros, kalap lella ni sohrahn. Ni en Jason lel ni imwi oh kapakap, e ntingiedi me, ”I direkihla Ngehno sang nan mongei lel ni paten nehi kan. … I pehm me I direkihla marain. … E wia ire me keieu kaparen me I alehdi nan ahi mour.” Pwutako peki en pepdaisla oh mwuri wiahla emen misineri.

Ele e pil pahn sansal me tetehn e wiawi ni limpoak oh mehlel, aramas pahn soik ekei, ma kaidehn pali laud, en atail luhk kan pwehn kalohki rohng en Kopwurpwurdohu. Ahpw tamataman met: aramas koaros warohng luhko—”koaros duwepene rehn Koht”;11 Kauno ketin kupwur perenki doadoahk koaros me kitail kin wia, sohte lipilipil mwomwen pweidahn doadoahko; sohte pweida sohte pahn kahrehda atail miniminpene ah pahn uhdi; oh ma sohte inengin doadoahk rahn wet a e pahn kakete mie lakapw. Sohte lipilipil, atail limpoak pahn poatopoatete.

Kitail dehr monokehla me Kopwurupwurdohu kohsang ni kahpwal laud oh tohnmetei. Met wia ehu oaralap en ehu rahn. Rahwet kitail peren pwehki wahn Kopwurupwurdohu, ehu kemwekid me keieu manaman me kihpene sampah oh nanleng.12 Nin duwen dahme sansal sangehr Presiden Gordon B. Hinckley pahr kei samwalahro, “Ma sohte mehkot ehu me kohdo sang ni weirek koaros oh lokolok oh medek en kopwurupwurdohu ahpw ihte manaman en katengteng en prihsduhd sarawi me kin katengepene peneinei kohkohlahte, a e pahn udahn mie katepen mehkoaros me wiawiher.”13

Inou en Kopwurpwurdohu iei komourla rehn Sises Krais. Iasadahn Sises Krais iei kadehde pen me Ih, me sapwellimaniki manaman en doarehla koaros me pahn kohdo Reh--doarei irail sang pahtou, kopwung sapahrek, koluhla, dihp, oh pil mehla. Rahn wet iei Palm Sunday, wihk ehu sang rahnwet iei Ihster. Kitail tamataman, kitail kalap tamataman, en Krais lokolok oh pwoula pwehn tomwki dipatail kan, oh kitail kin kawauwih Rahn Sarawi keieu kaselelo, rahn en Kauno, me E ketin iasada sang mehla. Pwehki Iasadahn Sises Krais, kahrehda miehda wehwehn Kopwurpwurdohu, miehda wehwehn atail mour nan mour wet, oh ni imwio miehdahr kahrepen atail wie momour.

Joseph Smith, soukohp lap en Kopwurpwurdohu, kidahr kadehde lap ong atail mwehi me pid iasadahn Krais: “Me e ketin ieias! Pwe kitail kilangehr ih, ni pali maun en Koht.”14 I ahniki karakarahk ien kapatahiong ahi kadehdehki Joseph oh ong irail wahnpoaron oh soukohp akan en mwowehu oh wahnpoaron kan me kadaialahr arail pwukoah reh, me Sises en Nahsered iei me wia Mesaia en inouo, iei Ihte me wia Ieros en Koht, oh Soundor en aramas koaros me iasadahr.

“Se kadehde me irail akan me pahn onopiki padahk en Kopwuropwurdo wet ni kapakap oh wia ni pwoson pahn kapaikida pein arail kadehde uwen sarawi oh ah pwukoah en kaunopada sampah ong inou en Ketido Keriau en atail Kaun oh Sounkomour, Sises Krais.15 Iasadahn Krais kasalehda me Sapwellime inou kan mehlel. Ni mwaren Sises Krais, amen.

Nting