2010–2019
Diarada sang ni Manaman en Pwuken Mormon
Kapokon Lap en Oaktohpe 2019


Diarada sang ni Manaman en Pwuken Mormon

Koaruhsiehn anahne kehn oh diar manaman pen padahngkan me mih nan Pwuhken Mormon.

Ni ei kin pwarek nimwarail kan, peidek me I kalapw idek rehn me laud ahpw iangala mwomwohdiso kan iei ia mwomwen arail peneinei ahr esehla duwen Mwomwohdiso oh dahme re pepdaiskihla. sohte lipilipil ma aramaso kehlail nan mwomwohdiso ansouo de ma reh wereisang sarawi. mwomwen arail pasapeng kin duwepenehte: irail sirei oh mwomwen perenda ni arail tepte koasoaia mwomwen irail diarekda Ni mehlel, koasoiepen mwomwen arail pepdaisla iei pil duwen atail diarada.

Sises Krais iei Kaunen me salongala koaros. E poakohng me salongala kan. Ihme kahrehda E ketin padahngki karasaras siluh me mihmi nan pwuken Luk irelaud 15: karasaras en sihpw salongalahu, sent me senserdio, oh pwutak me netkihla ah pai koaros. Soai pwukat koaros kin dokpene: e sohte kesempwal dahme irail salongalahki. E sohte pil kesempwal me re ese me re salongala. Mie kapehm kehlail ehu me mwomwen ndnda, “Kitail en pereperen; pwe I diarehr [dahme] salongalau.”1 Ni imwilahu, sohte mehkot me salongala rehn Kauno.2

Mweidehng ie I en koasoiahng kumwail mehkot me inenen kesempwal ong ie—iei soai pen ahi diarekdau.

Mwohnte ei pahn sounpar 15, ohl me I pahn pahpahki, Manuel Bustos, lukei ie ien kohla mihmi rehn ih eh peneinei nan United States kisin ansou kis. Met pahn wia ahi ansou mwahu en esehla lokaiahn wai. Ohl me I pahn pahpahkio pepdaisla pahr kei mwowe, oh ngenen kalohhki rongamwahuo inenen laud reh. Mwein ihme kahrehda nohno lokaiahng ohlo, ni ehi sohte ese, oh nda me ihte me e pahn mweidkihda ma: e sohte pahn song ien iangala ah Mwomwohdisohu. Sangete mahs ei peneinei wia tohn mwomwohdiso en Kahdilik kei, eri sohte anahne pen mehkot en wekala. Uwen ohl me I pahn pahpahkio ah kesempwalki inou me e wiadahro e pil sohte kak sapeng ahi kisin peidek kan me pid Mwomwohdisou.

Ahpw mehlel, ih oh ah pwoud, Marjorie, sohte kak ekihla ihs ira.3

Ira kihieng ie ehu pere me direki pwuhk. I kak kilang me nan pere wet mie Pwuhk en Mormon meh 200 ni soangoasoangen lokaiah kei, meh 20 me lokaiahn Spein.

Ehu rahno, I ahpw lemehda ale ehu Pwuhk en Mormon me lokaiahn Spein.

Kilel
Pwuhken Mormon ni lokaiahn Spein

Pwuhk me poh mei, oh kilel en tohnleng Moroni me mih mwowehu. Ni en ahi pahkpeseng, me ntingdi ni tepio iei inou wet: “Oh ni ansouo me kumwail aleier mepwukat, I pahn kaweid kin kumwail, me kumwail en peki Koht, Sahm Soutuk, ni mwaren Krais, ma iei mepwukat sohte mehlel, oh ma kumwail pahn peki ni mohngiong mehlel, ni ineng mehlel, sang ni amwail pwoson Krais, e pahn ketin, kasalehiong kumwail me mehlelo, sang ni manaman en Ngehn Sarawi.”

Mwuri e pil mahsanih: “Oh sang ni manaman en Ngehn Sarawi, kumwail pahn kin esehla duwen mehlel en mehkoaros.”4

E apwal en kawehwehda dahme iren pwuhk sarawi pwukat wiahieng ahi madamadau oh mohngiong. Ni mehlelo, I sohte raparapahki “me mehlelo.” I inenen pwulopwul, oh peren en sampah me laud.

Ahpw, pwehki inouo, I tepda wadek pwuhko. Ni ahi douhla wadwadek, I wehwehkihda me ma I men wehwehki mwahu pwuhk wet, I anahne tep pil kapakap. Oh kitail koaros esehier dahme kin wiawi ansou me aramas emen ah pahn wadek oh pil kapakapki Pwuhken Mormon. Iei soahngohte me wiawihiong ie. E wia mehkot lingan oh kaselel ehu—ehi, e duwehtehte dahme meh aramas rar kei kehn ehr. Sang ni manaman en Ngehn Sarawi I esehla me Pwuhken Mormon mehlel.

Ngehi eri kohla rehn ohl me I pahn pahpahkio oh padahkiong dahme wiawihier oh me I onopadahr en pepdaisla. Ohl me I pahn pahpakio udahn pwuriamweila mehlel. E douda nan were sdosahu, tangala ni wasahn peidihn sompihro, ih eri wahdo diket ien pwurala nimweio, iangahki kisin likou kis e tingidi ong ahi nohno me nda, “Sohte mehkot I wia!”

E pil pwung. Sang ni manaman en Pwuhk en Mormon I diar me mehlelo.

Ele ngedihr en kitail me diarehk sang ni doahdoahk en neitail misinari can me mih seli wasa koaros pwon sampah, oh ansou koaros kamwekid kapwuriamwei en Kauno kin sansal. De pil ngedihr me diarek sang ni limen Koht and ketkiheng nan atail mour karasaras mwahu en emen iangatail. E pil kak sang rehn dih en ansou wet de arail peneinei en mahs ko.5 Sohte lipilipil soangen ahl da, ahpw kitail kak diar oh alehda me mehlelo sang ni manaman en Pwuhk en Mormon. Pil ni ansou ohte, irail anahne pilada en wiahda inou mehlel ong Koht me re pahn wia uwen arail kak koaros en kapwaiada Sapwellime kosonned kan.

Ni ei pwurala Buenos Aires, ei nohnou diarada me I mehele, I men pepdaisla. Pwehki I ekis ketihwou ni ahi pwulopwulo, e sohte uhong, e utuhng ie mehlel. E sohte wehwehki ansouo ahpw e mwomwehn wia ahi kapeidek en pepedaislau rahno. I nda me ah kapeidako udahn uk oh pisetik sang dahme misineri kan kin wia. E ndahng ie, “Ma udahn ke men pepdaisla, I pahn utung uhk. Ahpw mwowe I pahn idek rehmw peidek kei oh I men ken medewe mwahu oh sapengie ni mehlel. Ke inou kihda me ke pahn iang sarawi Rahn Sarawi koaros?”

I sapengki, “Ei, udahn ihme I pahn wiahn.”

“Ke ese ia uwen werein arail sarawi?”

“ehi I ese.” Ngehi sapengki.

Ih eri nda, “Ma ke pahn pepdaisla, I pahn tehk mwahu ken kohla iang.” Ih eri pil idek ma udahn mehlel I sohte pahn nim sakau de simwoak.

I sapengki, “Ei, udahn I sohte pahn wia soahng pwukat.”

Ih eri nda, “Ma ke pahn pepdaisla, I pahn tetehk pwe ihte pahn mwomwehn men.” Ihte me e kin nda me ohng mehkoaros me e pahn kin ndahng ie.

Ohl me I pahn pahpahkio ahpw eker ei nohnou, oh ndahieng en deh pwunodki, pwe kerenieng I pahn manokehla. Mwurin sounpar pahiu, ni ei malipilipehng ien kohla wia doadoahk en misineri nan misin en Montevideo, Urukuwei, ei nohnou eker rie ohlo oh idek reh udahn iahd me I pahn manokehla soahng pwukat. Ni mehlel sangete rahn me I pepdaislahu, ei nohnou inenen ahniki peren.

I esehla me Pwuhk en Mormon udahn kesempwal ohng aramas emen ni eh pahn alehda me mehlelo ni arail pahn kehn inou me mahsanih “aramas pahn karaniala Koht ma re pahn momourki audepeh kan.”6

Nihpai kawehweh kahrepen Pwuhk en Mormon ni duwe met:

“Se wiahda pwuhk pwukat, pwehn sewese nait seri kan, oh nein nait seri kan, en kamehlele Krais, oh kodoh rehn Koht. …

“Ihme karehda se kin koasoia Krais, se kin kapingki Krais, [oh] se kin kalohki Krais, se kin kokohpki Krais … pwe nait serihkan en kak ese ia wasa re kak diar ie lapwepen diparail kan.”4

Pwuhk en Mormon wiawihda pwehki soangen kahrepeohte.

pwehki sang ni karepe wet, aramas sohte lipilipil me pahn onopki ni ineng mehlel, kin kapakapki, sohte pahn esehlahte duwen Krias ahpw pahn ale kaweid sang rehn Krias—mehelel ma re pahn “songki manaman en mahseno”8 oh sohte pahn soikala ni tapio pwehki pein arail lamalam9 de sang ni ngli en aramas me koasoia soahng kei aphw saik pak ehu pein wadekala pwuhko.

Presiden Russell M. Nelson koasoia: “Ansou me I kin medewe Pwuhk en Mormon, I kin medewe lepin lokaia manaman. Mahsen mehlel kan en Pwuhk en Mormon ahniki manaman en kamwahuihala, kansenamwahuih, kapwurehda, powehdi, kakehlaka, koaloaloamwahuih, oh kaperenih loalen aramas koaros.”10

I lukehiong kitail, sohte lipilipil ia uwen werein atail wia tohn Mwomwohdisoht, en mweidohng manaman en mahsen en Pwuhk en Mormon en diar oh kansenamwahuih kitail, ni atail pahn pein rapahki pein atail kaudiahl kan nan ehu ehu rahn akan. E pahn wiawi ma kitail pahn mweidehng.

I kadehdehki me Pwuhk en Mormon audaudki unsek pen rongamwahi en Sises Krais oh me Ngehn Sarawi pahn kadehde mehlel pe ong emen me, sang nan ah mohngiong unsek, rapahki me mehlelo ong komour parail.11 Ni mwaren Sises Krais, ahmen.

Ire kan

  1. Luk 15:6; pil tehk Luk 15:9, 32.

  2. ni pisetik, pwuhk sarawi kan wia koasoia duwen kupwurpwurohn keinek en Isrel kan me salongalau (tehk Russell M. Nelson, “The Gathering of Scattered Israel,” Liahona, Nov. 2006, 79–82). mehnda me re salongala, re sohte salongala Reh (see 3 Nihpai 17:4). Oh pil, e pil kapwuriamwei kitial en tehk pwe re sohte ese me re salongala re lao diarekda, mehlel ansou me re alehdi arail patriarchal blessing.

  3. Elder Dieter F. Uchtdorf kapwureiehng lepen mahsen en Saint Francis en Assisi me koasoia, “padahngki rongamwahu ansou koaros, ah ma mie anahnepe, lokia” (“Waiting on the Road to Damascus,” Liahona, Mei 2011, 77; pil tehk William Fay and Linda Evans Shepherd, Share Jesus without Fear [1999], 22).

  4. Moroni 10:4–5.

  5. Soai pen kadaudok atail kan ahr iangala mwomwodihso me iei atail soai pil. Elder William R. Walker padahki, “E pahn kaselel me Souleng en Imwen-Rahn akan koaros ese soai pen arail peneinei ah iangala mwomwmohdiso” (“Live True to the Faith,” Liahona, Mei 2014, 97). Eri, kitail koaros diarekda, sang ni kalahgan en Koht, me ese tapio sang ni imwio (tehk Abraham 2:8).

  6. Mehn kapehse ohng Pwuken Mormon; pil tehk Alma 31:5.

  7. 2 Nihpai 25:23, 26.

  8. Alma 31:5.

  9. Tehk Alma 32:28.

  10. Russell M. Nelson, “Pwuhken Mormon: E pahn ia mwomwen ahmw mour ma sohte pwuhk wet?Liahona, Nohpempe 2017, 62.

  11. Tehk 3 Nihpai 5:20.

Nting