2010–2019
Sang ni Depwek oh Lingan en Ketipin, Maing Kaun, Komw ketin Ieiang Ie!
Kapokon Lap en Oaktohpe 2019


Sang ni Depwek oh Lingan en Ketipin, Maing Kaun, Komw ketin Ieiang Ie!

I kadehdehki me sang ni “depwek oh lingan en ketipin” Kauno pahn ketkidohng kitail, oh atail “kahpwal kan [kak] maiauda sang popohl en Krais.”

Ehu sapwellimetail koul kasalehda pekpeki ehu me patohwan “Sang ni Depwek oh Lingan en Ketipin, Maing Kaun, Komw ketin ieiangie!”1 Ehu pako I iang sounpihr sahpw lelehng nan lapalahn melimel ehu. Ni ei kilengiei sang nan wenihmwtoko, i kak kilang mwutumwutin depwek pahnangit. Sirang en kikihrlahn ketipino ahpw daker depwekau kahrehieng arail lingankihda wen marain ehu. Sohte pwand, sounpihro ahpw pihrlong nan mwutumwuten depwek kau, oh sahpw wiakintehiu mihla nan lapalahn rotorot ehu me elehda aht sohla kak kilang marain me sahpwte kadehde nin kapwano.2

Kilel
Sirang en ketipin me kikihredi
Kilel
Depwek toantoal kan

Depwek rotorot pwukat kak perehsang kitail marain en Koht oh pil kak kahrehieng atail pahn ahniki peidek ma marain wet mihmihte rehtail de soh. Ekei depwek pwukat kohsang ni insensued, pwunod, oh pil sang ni soangen soumwau en nan madamadau oh pepehm en kapahtou kan. Irail kin kak wekidala mwomwen atail kin wehwehki peihn kitail, mehteikan, oh pil Koht. Irail kin wekidala lih oh ohl en sounpar koaros ni keihmw koaros en sampah.

Me rasohng ohla ni eh kin katikala depwek en kalokolok de peikasal me kin kak en kawehla mehteikan me saikinte iang lelehng soangen kahpwal pwukat. Me duwehte ekei wasa ni paliweratail kan, mwahliel kin ahniki soumwahu, kapwunod, oh solahr pahrekpene iren madamadau kan. Ansou me atail madamadau kan kin ahniki kahpwal, e konehng en rapahki sawas sang rehn Koht, sang irail kan me kin kerenih kitail, sang toahkte kan, oh me kin semaniong pelien roson en madamadau.

“Aramas koaros—ohl oh lih—kepikipikda ni mwomwen Koht. Emenemen iei seri pwutak de serepein ngehn keneinei en pahpa nohnohn nanleng, oh … emenemen ahniki mwohmw sarawi oh mour en ehu rahn me koasoandi sarawi.”3 Duwehte atail Pahpa oh Nohno en Nanleng oh Sounkomouro, kitail ahniki paliwar4 oh kehn pepehm kan.5

Riei lihoko, e mwahu ma kitail kin ahniki pepehm en nsensued de pwunod ekei pak. Nsensuwed oh pwunod laud wia kisehn pepehm en aramas.6 Ahpw, ma kitail kin kalap ahniki nsensued oh ma atail medek me inenen laud me kin kak perehsang kitail en kak kehn limpoak en Samatail Nanleng oh Sapwellime Ieroso oh pepehm en Ngehn Sarawi, eri mwein kitail milahr nan lokolok en nsensued laud, kapwunod, de soangen pepehm teikan.

Nei serepeino ahpw ntingihdi ehu rahno: “Mie ansou ehu ... [ansou me] i ahniki nsensued laud ansou koaros. I kin kalap medewe me nsensued wia mehkot me kanamenek, oh me e wia kasalepen luwet. Eri I kin kolokol ahi nsensued ong pein ngehi. ... I pehm me sohte douluhl katepei.”7

Kempoakepahi men ahpw kawewehda nin duwe met: “Sang ni ai tikitiko, I lelehng kahpwal laud ehu ong ni pepehm en sohte koapworopwor, rotorot, sangat, oh masepwehk oh pepehm ehu me I olahr de pakalonglahr. I wia wen ai kak koaros pwe ien karukehla ahi medek oh ien sohte douluhl kasalehda mwomwen me I mehkot ahpw wie nananti oh kehail.”8

Riei soulengko, e kak wiawiheng emenemen kitail—mehlelo,nin duwen atail wia soun kamehlele kei nan pilahn en peren soutik, kitail pahn weliankihdi katoutou sohte katepe kan pohtail ki madamadau me kitail anahne unsekla met. Soangen madamadau pwukat kak kaluwetekitailla. Pwehn unsekla iei e wia dake ehu me pahn wiawi nan atail mour nan mour wet oh kohkohla—iei ihte sang ni limpoak oh kalahngan en Sises Krais.9

Ni karasepe, ni ansou me kitail kin kasalehda duwen atail pepehm en kahpwal akan, oh wehkada me kitail sohte unsek, kitail kiheng mehtei kan arail ansou en kasalehda arail kahpwal akan. Kitail ehupene eh medewehla me mie koapworopwor oh kitail sohte anahne lokolok kelehpw.10

Kilel
Koapworopwor en Ketdo Keriauo

Ni atail wia sounpapah en Sises Krais, kitail wiadahr inou ehu ong Koht me kitail “pahn iang kapaik en mehteikan arail katoutou kan” oh “iang irail ni ansou me irail kin ahniki pahtou.”11 Kapaik oh kapahtou kak pil iangahki en wehwehki duwen me kin ahniki nan kapehd tikitik kan, en kak rapahkihda soangen wiepehkan me pahn kak sawas kasalehda kahpwal pwukat, oh ni mehlel en kak waikitaildo oh mehtei kan rehn Krais, me wia Kaun en Kamwahuiahla.12 Itarete ma kitail sohte ese ia mwomwen atail pahn kawehwe dahme mehteikan mihmi loale, kamehlele me arail medek mehlel kak wia keieu wiepe kesemwpwal ong ni rapahkihda atail pahn kak wehwehki oh kamwahuiala.13

Nan soangen kemwekid kei, me kin kahrehda soumwahu en nsensued de pwunod kin kak sansalada, pil ni ansouohte ekei pak e kin pil kak apwal en dierekda.14 Atail mwahliel kan kin kak ahniki lokolok pwehki pwunod15 de pwangada,16 me kin kak ekei pak mwahula sang ni kapwungala mwonge, meihr, oh eksersais. Ekei ansou, epwelpe de wini sang kaweid en me semen kan kak pil mie anahnepe.

Kasuedpen sohte epwelpen soumwahu en nan moange de soumwahu en pepehm sakanakan kak wiahda lapalahn kahpwal me pahn kahrehieng leplaud en mwauki kelkelehpwseli, sawehwe, ohlahn nan pwungen riemen, kawehla peihn ih, oh pil kak kemehla peihn ih. I wehwehki met pwehki ahi pahpao kemehla peihn ih pahr kei samwalahro. Ah mehlao udahn kopwuriamwei oh kawehla en ai peneinei oh ngehi aht mohngiong. Sounpar tohto I nanantiheng en pitsang ei katoutou wet, oh I ahpwtehnte esehla me ni ahi kin koasoia duwen kemehla peihn ngehi ni wiepe mwahu kin sewese kauhdi ahpw kaidehn en kakehlaka.18 Met i kosoiahiengehr nei serihko duwen mehlahn ei pahpao oh kadehdehkiher duwen kamwahu me Sounkomouro kak wia pohn sampah wet oh paliteio.18

Paisued, pwehki tohto me lokolongki soumwahu en nsensued laud me karehda arail dohlahsang kempokepahrail Souleng kan pwehki irail pehm me irail solahr warohng patehng irail. Kitail kak sewese irail en ese oh pehm me irail udahn wia kisehtail. E kesempwal kitail en kilang me soumwahu en nsensued sohte wia kasalepen luwet, de pil pwehki sang ni dihp.19 E “pweida sang ni eh kin karirrirla ahpw ahnikihla lamalam tikitik en kak ehukiheng mehtei kan.”20 Ni atail pahn ehupene, kitail kak kawehla depwek en mwahuki kelkelehpw oh namenek pwe katoutou en namenek en kak epwelda oh manaman en kamwahula en kak mie.

Ni ansou me E wiewia Sapwellime doadoahk pohn sampah, Sises Krais ketin kamwahuiala me soumwahu oh me weiweirek kan, ahpw emenemen anahne doadoahngki ah pwoson Ih oh mwekid pwehn ale Sapwellime kakehlail. Ekei kin aluhsang wasa doh, ekei kin kapahla pehrail pwehn doahke Sapwellime likou, oh ekei kin wisikdo Reh pwehn kamwahuwiraila.21 Ni ansou en kakehlail, kitail koaros sou anahne Ih? “Kaidehn kitail koaros wia soun pekipek kei?”22

Kitail idawehn Sapwellimen Sounkomour ahl oh kalaudehla atail limpoak, kasohrehla atail ineng en kadeihk oh kauwuhdi atail kin men tetehk en mehteikan arail momour en palingehn. Rongorongki ni limpoak wia ehu kisakis kesempwal me kitail kak doadoahngki, oh kitail kakete wahda de pwokada katoutou kan en me kitail poakehng kan oh kempoakepahtail kan 22 pwe en kak, sang ni atail limpoak, irail en kak pilehu kehn Ngehn Sarawi oh pwurehng wehwehkihla marain me kohsang rehn Sises Krais.

Ma kumwail kin kalap mihla nan “edied en rotorot,”24 sohpeilahng Samatail Nanleng. Sohte mehkot me kumwail lelehngehr me kak wekidala mehlel soutuko me kumwail wia Sapwellime seri oh me E poakehng kumwail.25 Tamataman me Krais iei amwail Sounkomour oh Soundor, oh Koht iei Samwamwail. Ira mwahngi. Na medewehieng me Ira ketket limwahmwail, wie rongorong oh ketkiheng kumwail sawas.26 “[Ira] pahn ketin koaloalamwahuwih kumwail nan amwail lokolok kan.”27 Wia uwen amwail kak koaros oh liki sapwellimen Kauno kupwur kalahngan en tomwo.

Amwail kahpwal akan sohte kawehweh duwen kumwail, ahpw irail kak kamaiaukumwailda.28 Pwehki sang ni “ohlahn paliwar,”29 kumwail mweihn kak ahniki limpoak ong mehtei kan. Sang ni kaweidpen Ngehn Sarawio, ehukiheng mehteikan soiepemwail pwehn “sewesehda me luwet, kawada pehrail kan me mwotoudier, oh kakehlakahda neh luwet akan.”30

Ong kitail kan me wie nananti met de sewesewese emen me wie nananti, kitail nantiheng idawehn Sapwellimen Koht kosonned akan pwe Sapwllimen Ngehno en kak ketket rehtail ansou koaros.31 Na kitail wia “mehkot me tikitik oh mengei kan”32 me pahn kiheng kitail kehlail en palingehn. Ni Presiden Russell M. Nelson ah mahsanih me: “Sohte mehkot kin ritingada nanleng me kak duwehte kapatpenehn mwakelekel, peik unsek, nantiheng rapahki, wadek mahsen en Krais nan Pwuhk en Mormon rahn koaros, oh koasoanehdi ansou en kohla nan tehnpas sarawi oh wia doadoahk en poadoapoad en peneinei.”33

Kilel
Sounkomouro kin ketin kakehlakahla

Kitail koaros en tamataman me atail Sounkomour, Sises Krais, “[aledahr] [atail] luwet akan, pwe en kak audaudkihda mahk, ni duwen paliwar ehu, pwe en kak mwahngi ... ia mwomwen ah pahn ketin utung [kitail] nin duwen peihn [atail] luwet en paliwar de madamadau.”34 E ketdo “pwehn kapwurepene mohngiong kan, ... en koaloalamwahuwih koaros me ahniki pahtou; ... en ketkiheng irail lingan ong pehs akan, lehn popohl ong kapahtou kan, likou en kaping kan ong ngehn en katoutou kan.”35

Kilel
Ketido Keriauo

I kadedehieng kumwail me “sang ni depwek oh lingan en ketipin” Kauno pahn ketin ieiang kitail, pwe atail“kahpwal akan [pahn kak] duhla nan popohl en Krais,”36 oh me “sang ni kupwur kalahngan me kitail pitikihla, mwurin soang koaros me kitail kak wia.”37 I kadedeh me Sises Krais pahn pwurehng ketdo pohn sampah oh “manaman en kamwahuo pahn mih pohn Sapwellime mehn pihr kan.”38 Ni mehlel, E “pahn ketin limwiasang pilen mas koaros pohn mesetail ka; oh e pahn solahr mie ... pahtou.”39 Ong koaros me pahn “kohdo rehn Krais, oh unsekla reh,”40 ketipino pahn solahr kihrla ... pwe Kauno me pahn wia [atail] marain soutuk, oh ni rahn akan en [atail] nimenseng pahn uhdi.”41 Ni mwaren Sises Krais, amen.

Ire kan

  1. “Abide with Me!” Pwuken Koul, nempe 166.

  2. Ni ansou me se mihmi pohn depwek kau, se sohte kak kilang rotorot me mihmi pahnangitki pihtte depe, oh ni ansou me se mihla nan rotoroto pah, e apwal sen kak kilang lingen en ketipino me mih pohnangitki piht kei.

  3. Peneinei: Kalohk Ehu Ohng Sampah,Liahona, Mei 2017, 145.

  4. Palingehn oh paliwar me wia unsek en aramas emen (Doctrine and Covenants 88:15). Paliweremwail iei tehnpas en palingenemwail. Oh mwomwen amwail doadoahngki paliweremwail kin sansal ni palingenemwail ” (Russell M. Nelson, “Decisions for Eternity,” Liahona, Nov. 2013, 107). 107).

  5. Tehk ni karasepe, Aiseia 65:19; Luhk 7:13; 3 Nephi 17:6–7; Moses 7:28. Esehla kilangada oh kesempwaliki atail pepehm kan kak sewese kitail en doadoahngki irail ni pwung pwe kitail en kak duwehla atail Sounkomouro, Sises Krais.

  6. Tehk“Sadness and Depression,” kidshealth.org/en/kids/depression.html.

  7. Hermana Elena Aburto blog, hermanaelenaaburto.blogspot.com/2015/08. Liho pil ntingiedi:

    ‘Kahpwalo kieng ie ahi ansou en mehlelki ahi doadoahngki ahi pwoson nan pilahn en komour. Pwehki I ese me Semei Nanleng poakoahng ie, oh me mie Sapwellime pilahn ongiehte, oh Krais wehwehki douluhl dahme I mihmi loale.”

    “Koht sohte kin kasaroweiuk ma ke soakoahiek. E pereniki seweseiuk pwe ken kak mwahu sang me oh koluhla. E sohte kasik ken wiahda soang koaros ansou tehkis. Ke sohte anahne kelehpwki” (iwillhealthee.blogspot.com/2018/09).

  8. Pein nah kisin likou. E pil intingiada me: Sang ni mohn limen ai Sounkomouro Tomwo iei me wialahr poasoan keieu en meleilei oh wasahn keiru nan seilok en ei mour. Ni ansou me i kin kehn me i kelkelehpwki ai nananti, i kin kataman kin ie me E ketin lelehngehr soahngohte me i lelehngehro. ... Diren koapwoaroapwoar ai esehier me ai mour kokohdo unseklahr, iasadahn paliwar pahn solahr pahn kalapw lelehng [kahpwal] en mour wet.

  9. Tehk Russell M. Nelson, “Perfection Pending,” Ensign, Nohpempe 1995, 86–88; Jeffrey R. Holland, “Be Ye Therefore Perfect—Eventually,” Liahona, Nohpempe 2017, 40–42; J. Devn Cornish, “Am I Good Enough? I Pahn Kak Lellah?Liahona, Nohpempe 2016, 32–34; Cecil O. Samuelson, “What Does It Mean to Be Perfect?New Era, Senweri 2006, 10–13.

  10. E inenen kesemwpwal kitail en koasoia duwen kahpwal pwukat ong neitail serih kan, peneinei kan, oh kempoakepahtail kan ni imwatail kan, ni ward kan, oh nan kousapw kan.

  11. Mosiah 18:8–9.

  12. Tehk Russell M. Nelson, “Jesus Christ—the Master Healer,” Liahona, Nohpempe 2005, 85–88; Carole M. Stephens, “The Master Healer,” Liahona, Nohpempe 2016, 9–12.

  13. Esehla mwomwen kilangada kilel kan oh mwohmw kapw kan rehtail oh mehteikan pahn kak pil sawas. Kitail pil kak esehla kehnda mwekmwekid en madamadau sapahrek de soh itar en madamadau kan oh mwomwen atail pahn kak weliankihdi mehkot me pahn udahn mwahu oh roson.

  14. Kapwunod kin pil kak kohsang ni mehkot me mwahu sang ni wekdekla kan en mour--me rasehng ipwidihn seri men de pwukoah doadoahk kapw--oh pil kak wiawi ni ansou me mehkot mwahu mie nan en aramas emen ah mour.

  15. Tehk “Understanding Stress,” Adjusting to Missionary Life (2013), 5–10.

  16. Tehk Jeffrey R. Holland, “Like a Broken Vessel,” Liahona, Nohpempe 2013, 40.

  17. Tehk Dale G. Renlund, “Understanding Suicide” (video), ChurchofJesusChrist.org; “Talking about Suicide” (video), ChurchofJesusChrist.org; Kenishi Shimokawa, “Understanding Suicide: Warning Signs and Prevention,Liahona, Oaktohpe 2016, 35–39.

  18. Ni tepdahn en kamwahula e anahne tepsan pwoson en sin seri me ni mehlel e pahn sohte kak pwurehng wiawi pwehki Samatail Nanleng poakoahng kumwail oh kaunopadahr ahl en kamwahuihala. Sapwellime Ieroso, Sises Krais, pwilikihdi Sapwellime mour pwehn kaunopada kamwaula wet. Ahpw sohte mehkot manaman me kak kasalehda, sohte nan peh mengei me kak kihda kamwahula wet, de pil soangen ahl mengei me pahn kak kaimwsekala mwekid wet. Kamwahula kin anahne en mie pwoson kehlail Sises Krais oh nan Sapwellime manaman soutuk me e pahn mwahula” (Richard G. Scott, “To Heal the Shattering Consequences of Abuse,” Liahona, Mei 2008, 42). Ni ansou me kin mie kahpwal, atail pwukoah en kamwahuiala. Ahpw, kitail sohte anahne wiahla soun kamwahu ong peihn kitail de mehtei kan. Kitail sohte anahne peihn wiahda soahng koaros. Pahn pak tohto nan ai mour, i kin rapahki soun sawas en seweseie nan ansou en kahpwal kan.

  19. Tehk Sohn 9:1–7.

  20. Jane Clayson Johnson, Silent Souls Weeping (2018), 197.

  21. Tehk Madiu 9:2–7, 20–22; 14:35–36; Mark 1:40–42; 2:3–5; 3 Nephi 17:6–7.

  22. Mosiah 4:19; pil tehk Jeffrey R. Holland, “Are We Not All Beggars?Liahona, Nohpempe 2014, 40–42.

  23. Tehk Romans 2:19; 13:12; pil tehk Jeffrey R. Holland, “Come unto Me” (Brigham Young University devotional, Mar. 2, 1997), speeches.byu.edu.

  24. 1 Nephi 8:23; pil tehk 1 Nephi 12:4, 17; 3 Nephi 8:22.

  25. Tehk Melkahka kan 82:6; Rom 8:16–18Doctrine and Covenants 24:1; 76:24; Moses 1:1–39.

  26. Tehk Adjusting to Missionary Life, 20; pil tehk Maika 7:8; Madiu 4:16; Luk 1:78–79; Sohn 8:12.

  27. Seikop 3:1; pil kilang Episos 5:8; Kolose 1:10–14; Mosiah 24:13–14; Alma 38:5. Wadek noumwail kapai en peitriak de peki kapai en prihsduhd pwe kumwail en kak rong oh tamataman ia wen Samatail Nanleng Ah poakoahng kumwail oh mwahuki kapai kumwailda.

  28. Tehk 2 Korint 4:16–18; Doctrine and Covenants 121:7–8, 33; 122:5–9.

  29. 2 Korint 12:7.

  30. Doctrine and Covenants 81:5; pil kilang Aiseia 35:3.

  31. Tehk Moroni 4:3; Doctrine and Covenants 20:77.

  32. Alma 37:6.

  33. Russell M. Nelson, “Kaudiahl ohng Mwomwohdiso, Kaudiahl Ohng Atail Mour,” Liahona, Mei 2018, 95.

  34. Alma 7:12pil kilang Aiseia 53:42 Nephi 9:21Mosiah 14:4.

  35. Aiseia 61:1–3; pil kilang Luhk 4:18.

  36. Alma 31:38; pil kilang Alma 32:43; 33:23.

  37. 2 Nihpai 25:23.

  38. Malakai 4:2; 3 Nephi 25:2.

  39. Kaudiahl 21:4.

  40. Tehk Moroni 10:32.

  41. Aiseia 60:20.

Nting