2014
Ko Hono ʻIlo e Hala Ke u Foki ai ki he Siasí
Sune 2014


Ko Hono ʻIlo e Hala Ke u Foki Ai ki he Siasí

ʻOku nofo ʻa e taha naʻá ne faʻú ʻi Kalefōnia, USA.

Ne u feinga ke kumi ha tali ʻi tuʻa he ongoongoleleí, ka naʻe ʻikai maʻu ia.

ʻĪmisi
A man standing on a ladder. He is erasing barriers in a maze.

Tā fakatātaaʻi e taá ʻe Nathaniel Ray Edwards

Naʻá ku tupu hake ʻi he Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, ka ʻi heʻeku i he kolisí ne u pehē ʻoku ʻikai ke u toe fie maʻu e Siasí. Ne u kamata ha fekumi mamaha mo siokita ki he “moʻoní” ʻi ha ngaahi feituʻu kehe. ʻI he ʻikai maʻu ha tali te ne ʻomi e nonga mo e fiefiá, ne u tō ki ha fakapoʻuli fakalaumālie. Naʻá ku ongoʻi ha ʻikai ke u toe fiefia.

Neongo ia, ne u kei lava sioloto ki he fiefia ʻi he taimi ne u mālohi ai ʻi he Siasí. Naʻe kamata ke u fakahoko pē ʻa e ngaahi ʻekitivitī ʻa e Siasí, ʻo ʻamanaki ke ʻilo ha haoʻanga mei he fakapoʻuli ʻokú ne puleʻi ʻeku moʻuí. Ka naʻe ʻikai fakahoko ha meʻa lahi ʻi heʻeku feinga fakaveiveiuá. Ne nofo taha ʻeku tokangá ki heʻeku akó, mo e ʻamanaki te nau tohoakiʻi au mei he ongo taʻe kakato naʻá ku ongoʻí. Naʻe tokoni fakataimi ʻeni, ka naʻe ʻikai ʻomi ha tali moʻoni.

Hili ha faingataʻaʻia mo fakatokangaʻi ʻoku ʻikai ha fakalakalaka, ne u pehē ke kiʻi mālōlō mei he akó ʻo ʻeveʻva. Ne u fakahaofi ha kiʻi paʻanga ka he ʻikai tolonga fuoloa ia. Kimuʻa pea mavahe, ne u fakakaukau ke moʻui ʻaki e totongi vahehongofulú mei heʻeku kiʻi paʻangá. Naʻe ʻikai faingofua ʻeni. Te u mamaʻo mei ʻapi, pea vave pē ha ʻosi e paʻangá. Neongo iá, ne u kei ʻamanaki pe ʻoku ʻi ai ha ʻOtua, peá u ʻilo te u fie maʻu ʻEne tokoní.

Ne u tohi ha sieke ko ʻeku vahehongofulú, ʻo ʻave ki he pīsopé, faʻo ʻeku Tohi ʻa Molomoná peá u mavahe leva. Ne u ongoʻi he taimi ko iá e māfana ʻo e Laumālié. Naʻá ku ofo ʻi heʻeku ongoʻi ʻa hono fetongi ʻeku veiveiuá mo e loto mamahí ʻaki e mahinó mo e fakatuʻamelié. Naʻe tokoniʻi au he kāingalotu ʻo e Siasí mei ʻAitahō ki Uasingatoni, D.C. pea mahuʻinga tahá ko hono tokoniʻi au ke fakatupulaki ha tui mo e ngaahi holi māʻoniʻoni. Ne hangē pē ʻoku ou ʻi ʻapí.

Hili ha kiʻi taimi nounou, ne u ʻiloʻi te u taʻofi ʻeku fefonongaʻakí—ʻikai ko e siʻi ʻa e paʻangá ka koeʻuhí ne ʻi ai ha fononga lelei ange ʻoku fakatatali mai. ʻI heʻeku foki ki ʻapí, ne u fakataha mo e pīsopé mo e palesiteni fakasiteikí. ʻI heʻena tokoní, ne u ngāue ai ko ha faifekau maʻá e ʻEikí.

ʻI he taimi kotoa pē ʻoku ou totongi ai ʻeku vahehongofulú pe fetaulaki mo ha kau takimuʻa ʻo e Siasí he taimí ni, ʻoku ou manatuʻi e “kamataʻanga” ʻo ʻeku ului moʻoní. Kuó u aʻusia e leleí mo e koví talu mei he taimi ko iá, ka kuó u ngāue ke tuʻu mālohi fakalaumālie. Te u houngaʻia maʻu ai pē ko e tali he Tamai Hēvaní ʻeku kiʻi tui siʻisiʻí mo ʻEne fakamafao mai Hono toʻukupu ʻofá kiate aú.

Paaki