2021
Ol Hat Oli Joen Tugeta
Mei 2021


Ol Hat Oli Joen Tugeta

Taem yu mekem kaen fasin, givim kea mo soem lav mo sore, mi promes, se bae yu leftemap ol han we oli hang daon mo bae yu hilim ol hat.

Fas Toktok

?Yu no ting se i intresting tumas se ol man blong saens oli stap faenem ol niu samting aot long wan simpol samting olsem, taem apol i foldaon long wan tri?

Tudei, bae mi serem wan samting we oli faenem we i bin hapen from wan grup blong ol rabet.

Long ol yia 1970, ol man blong stadi oli mekem wan tes blong luk hao kaekae i spolem helt blong hat. Ova long sam manis, oli bin fidim wan grup blong ol rabet wetem wan kaekae we i gat fulap gris mo oli jekem blad presa, spid blong hat, mo gris long blad.

Olsem we oli stap tingting long hem, plante rabet oli soem se oli gat fulap gris insaed long rod blong blad. !Be, i no hemia nomo! Ol man blong stadi oli faenem wan samting we i defren smol. Nomata se evri rabet oli gat gris long bodi, i wan sapraes we, wan smol grup, gris i no bigwan, i 60 pesen moa daon long ol narawan. I olsem se oli stap luk long 2 defren grup blong rabet.

Long ol man blong saens ia, risal olsem i mekem man i no slip. ?Hao i hapen? Ol rabet oli semmak famli we oli kam long Niu Silan, we oli kamaot long sem blad laen. Wanwan i kakae semmak amaon blong semfala kaekae.

?Hemia i minim wanem?

?Ol risal ia oli mekem se stadi i no tru? ?I gat mistek long wei we oli mekem tes?

!Ol man blong saens oli traehad blong andastanem risal ia we i defren!

Long en, oli lukluk i go long ol wokman blong stadi. ?I posibol blong ol wokman ia oli mekem wan samting we i jenisim risal? Taem oli stap folem rod ia, oli faenem se evri rabet wetem smol gris nomo, wan wokman nomo i bin lukaot long olgeta. Woman ia i fidim ol rabet wetem semmak kaekae olsem evri narawan. Wan man blong saens i ripotem: “be hem i wan woman we i kaen mo i kea.” Taem hem i fidim ol rabet, “hem i toktok long olgeta, holem olgeta, mo tritim gud olgeta. … Hem i no save kontrolem hemia. Hem i olsem ia nao.”1

Wan we i stap stadi, we i kaen mo i stap wetem rabet

Hem i mekem moa bitim blong fidim ol rabet. !Hem i givim lav long olgeta!

Long fas lukluk, i no posibol blong hemia i risen blong bigfala defren risal, be tim blong stadi i no luk wan nara samting.

So, oli ripitim tes ia—naoia oli kontrolem gud evri nara defren samting. Taem oli stap lukluk gud long faenol risal, !semmak samting i hapen! Ol rabet we oli stap long kea blong wokwoman ia we i gat lav, oli moa helti.

Ol man blong saens oli pablisim ol risal blong stadi ia, insaed long hae saens magasin ia, Science.2

Sam yia afta, ol risal blong tes ia, oli stap tajem bigwan yet medikol komuniti. Long ol yia we i jes pas, Dokta Kelli Harding i pablisim wan buk, The Rabbit Effect we i bin tekem nem blong tes ia. Las tingting blong hem: “Tekem wan rabet wetem wan laefstael we i no helti. Toktok long hem. Holem hem. Givim lav long hem. … Rilesensip ia i mekem samting i defren. … Hem i endem: “long en, wanem i tajem helt blong yumi bigwan, i go fulap wetem hao yumi tritim wanwan long yumi, hao yumi laef, mo hao yumi tingting abaot mining blong stap olsem wan man.”3

Long wol we i no gat bilif, ol brij we oli konektem saens wetem ol trutok blong gospel, i no gat fulap, o oli no save joen. Yet olsem Ol Kristin Man, ol man blong folem Jisas Kraes, Ol Lata‑dei Sent, ol risal blong saens stadi olsem, oli nomol nomo, i no wan sapraes. Long mi, hemia i putum wan nara brikis long fandesen blong fasin blong stap kaen, se i wan stamba gospel prinsipol blong hiling—wan we i stap hilim ol hat long saed blong filing, spirit, mo olsem we oli soem long ples ia, long saed blong bodi.

Ol Hat Oli Joen Tugeta

Taem we oli askem Hem: “Tija. ?Wanem loa blong God we i hae moa long ol narafala loa, i winim olgeta evriwan?” Sevya i ansa se : “ ‘Yu mas lavem Hae God ya we i God blong yu long olgeta hat blong yu, mo long olgeta laef blong yu, mo long olgeta tingting blong yu’” mo afta, i ademap “‘Yu mas lavem ol man we oli stap raonabaot long yu, yu mas mekem i gud long olgeta, olsem we yu stap mekem i gud long yu.’”4 Ansa blong Sevya i mekem heven diuti ia blong yumi i kam moa impoten. Ol profet blong bifo oli givim oda se: “[i] no mas gat rao wan wetem narawan, be [yumi] mas lukluk i go long fored … wetem hat blong [yumi] oli joen tugeta blong kam wan mo long lav we wan i gat long narawan.”5 O tijim yumi bakegen se: “eni paoa o fos we man i save yusum … [i] mas yusum … wetem fasin we i kaen mo fasin blong no stap flas, … tru long fasin blong stap kaen, mo i no gat fasin blong no stap ones.”6

Mi biliv se prinsipol ia i blong evri Lata‑dei Sent raon long wol: ol adalt, ol yut, mo ol pikinini.

Wetem hemia long tingting, bae mi toktok stret long yufala we yufala i stap long Praemeri.

Yufala i andastanem finis hamas i impoten blong stap kaen. Kores blong wan Praemeri singsing, “Mi traem blong kam olsem Jisas” i tijim:

Givim lav we Jisas i givim yu.

Mekem kaen fasin long ol wok blong yu.

Stap gud mo gat lav long wok mo long tingting,

From hemia tijing blong Jisas.7

Be yet, samtaem yu gat wan taem we i had. Hemia i wan stori we i save helpem yu, abaot wan Praemeri boe we nem blong hem Minchan Kim blong Saot Koria. Famli blong hem i joenem Jos kolosap sikis yia i pas.

Minchan Kim

“Wan dei, long skul, sam long ol fren blong mi oli stap jikim nara studen, oli singaot spolem hem. Mi luk se i fani, blong sam wik, mi joenem olgeta.

“Sam wik afta, boe ia i talem long mi se nomata se hem i mekem se hem i no kea, hem i bin harem nogud from ol toktok, mo hem i krae evri naet. Kolosap mi krae tu taem hem i stap talem long mi. Mi filim sore tumas mo wantem helpem hem. Long nekis dei, mi go luk hem mo putum han blong mi raon long solda blong hem mo talem sore: ‘Mi’ rili sore se mi stap jikim yu.’ Hem i talem yes wetem hed blong hem, mo ae blong hem i fulap long krae.

“Be ol nara pikinini, oli stap jikim hem yet. Nao, mi tingbaot wanem mi bin lanem long Praemeri klas blong mi: jusum raet. So, mi askem ol fren blong klas blong mi blong stop. Plante long olgeta oli disaed blong no stop, mo oli kros long mi. Be, wan long olgeta i talem sore, mo mifalatri i kam ol gudfala fren.

“Nomata se sam pipol oli stil stap jikim hem, be hem i harem gud nao from se hem i gat mifala i stap.

“Bae mi jusum raet taem mi helpem wan fren we i stap long nid.”8

Fes blong Minchan Kim

?Hemia i no wan gud eksampol blong yu blong traem blong kam olsem Jisas Kraes?

Naoia, blong ol yang man mo ol yang woman, taem yu stap gro mo kam bigwan, blong jikim ol narawan i save kam bigwan mo kam denja. Ol filing blong fraet, mo harem nogud, mo mowas long hemia, oltaem oli kompanion blong fasin blong buli o tok wetem fos. “Nomata se buli i no wan niu samting, sosol media mo teknoloji i karem buli ia i go long wan niu level. I kam wan denja long laef, mo hem i stap, i stap oltaem—onlaen buli.”9

I klia se, enemi i yusum hemia blong spolem gud jeneresen blong yufala. I no gat ples blong hemia long onlaen spes blong yu, long ol neba ples blong yu, long skul, kworom, mo klas blong yu. Plis mekem evri samting we yu save mekem blong mekem ol ples ia oli moa kaen mo moa sef. Sapos yu bin stap wajem, o tekpat wanwan taem long eni samting ia, mi no save wan nara advaes moa blong talem bitim wanem we Elda Dieter F. Uchtdorf i bin talem:

“Taem i kam long fasin blong no laekem man nating, tokbaot man, no wantem save long man, daonem man, o gohed blong stap kros long man, o wantem blong mekem nogud samting long man, plis, mekem hemia:

“!Yu stopem!”10

?Yu harem hemia? !Yu Stopem! Taem yu mekem fasin blong stap kaen, givim kea mo soem lav mo sore, iven long intanet, mi promes, se bae yu leftemap ol han we oli hang daon mo bae yu hilim ol hat.

Mi bin toktok finis long ol Praemeri Pikinini mo ol yut, naoia, mi toktok long ol adalt blong Jos. Yumi gat wan fas responsabiliti blong putum wan mak mo stap olsem eksampol blong kaen fasin, akseptem evri man mo tritim gud man—blong gohed blong tijim ol fasin blong Kraes long jeneresen we i stap kam antap tru long wanem yumi talem mo mekem. Hem i impoten, speseli taem yumi stap luk bigfala jenis blong sosaeti we i muv i go blong seraot long politik, sosol klas, mo kolosap evri samting we man i sepseperetem.

Presiden M. Russell Ballard i bin tijim tu se, ol Lata‑dei Sent oli no mas stap kaen, i no nomo long wanwan long olgeta, be tu, long evriwan raon long yumi. Hem i luk se: “wanwan taem, mi harem ol memba oli talem nogud olgeta blong nara bilif taem oli lukdaon long olgeta mo lego olgeta i stap. Hemia i save hapen speseli long ol komuniti we ol memba blong yumi oli plante moa. Mi bin harem abaot sotmaen papa mo mama, we oli talem ol pikinini blong olgeta se oli no save pleiplei wetem wan pikinini from nomo se famli blong hem i no blong Jos blong yumi. Kaen fasin olsem i no blong stap kipim ol tijing blong Lod Jisas Kraes. Mi no save andastanem from wanem eni memba blong Jos blong yumi i save letem ol kaen samting olsem i hapen. … Mi neva harem ol memba blong Jos ia, oli traehad blong kam eni nara samting, be ol man we oli gat lav, stap kaen, akseptem man, mo gat open han long ol fren mo neba blong ol nara bilif.”11

Lod i wantem yumi blong tijim se, blong akseptem man, i wan gudfala wei we i lid i go long yuniti, mo blong no akseptem man, i lid i go long seraot.

Olsem ol man we oli folem Jisas Kraes, mifala i no glad nating taem mifala i harem hao ol pikinini blong God oli tritim nogud man from kala blong skin blong olgeta. Hat blong mifala i brok taem mifala i harem ol atak we i jes pas, long olgeta we oli Blak, blong Esia, Latino o eni nara grup. Ol giaman tingting, ol faet from skin kala, o vaelens i no sapos blong neva gat spes long ples we yumi stap long hem, long ol komuniti, o insaed long Jos.

Bae wanwan long yumi i traehad evriwan, i nomata wanem yia blong yumi.

Lavem Ol Enemi blong Yu

Taem yu traehad blong gat moa lav, respek, mo kaen fasin, bae i gat taem we yu harem nogud, o yu kros from ol nogud joes blong ol narawan. ?Taem olsem, yumi mekem wanem? Yumi folem strong tok blong Lod blong “lavem ol enemi … mo prea from olgeta we oli no laekem [yu].”12

Afta, yumi mekem evri samting we yumi save mekem blong winim enemi we i stap long rod blong yumi. Yumi traehad blong gohed strong kasem en, mo stap prea evri taem se han blong Lod bae i jenisim situesen blong yumi. Yumi givim tangkyu long olgeta we Hem i putum long rod blong yumi blong oli helpem yumi.

Merikel long Kwinsi, Ilinoa

Wan eksampol blong hemia i tajem mi, i kamaot long histri blong Jos. Long taem winta blong 1838–1839, Josef Smit mo ol nara Jos lida ,oli bin sarem olgeta long Libeti Kalabus taem oli fosem ol Lata‑dei Sent, blong aot long ol hom blong olgeta long Stet blong Misuri. Ol Sent oli lusum evri samting, oli no gat fren, mo safa bigwan blong kolkol mo no gat samting. Ol man we oli stap long Kwinsi, Ilinoa, oli luk bigfala nid mo kam help wetem lav, sore mo frensip.

Wandle Mace, wan man we i stap long Kwinsi, i tokbaot afta, taem we hem luk ol Sent wetem ol tenet folem Misisipi Reva: “Sam oli stretem kaliko blong haed long win, … ol pikinini oli kolkol raon long faea we win i stap blo long hem, i no mekem gud samting long olgeta. Ol pua Sent ia oli safa bigwan tumas.”13

Taem oli luk nogud taem blong Ol Sent ia, Ol Man blong Kwinsi, oli wok tugeta blong givim help, sam oli help blong transpotem ol niufala fren blong olgeta i go kros long narasaed blong reva. Mace i gohed: “[Oli] givim fri nomo; ol man oli stap kompit blong luk se huia nao bae i givim moa … pig, … suga, … sus mo klos, evri samting ia we ol puaman we oli sakemaot olgeta, oli nidim plante.”14 I no longtaem, ol rifuji oli fulap moa bitim Ol Man Kwinsi, mekem oli openem doa blong ol hom blong olgeta mo serem ol smol samting we oli gat wetem wan bigfala sakrifaes.15

Plante long Ol Sent ia, oli bin laef long rabis winta from lav mo sore mo bigfala hat blong Ol Man Kwinsi. Ol enjel blong wol ia, oli bin openem hat mo hom blong olgeta, oli karem kaekae we i sevem laef, gud filing mo—ating moa impoten—wan han blong frensip long Ol Sent we oli stap safa. Nomata se oli stap long Kwinsi blong sot taem, Ol Sent oli neva fogetem dip tangkyu blong olgeta long ol neba blong olgeta we oli lavem tumas, mo Kwinsi, oli save long hem; olsem “siti blong rifuji.”16

Taem oposisen mo hadtaem i kam long yumi tru long ol aksen we oli poenem fingga, oli nogud mo oli minim blong mekem, yumi save jusum blong gat hop long Kraes. Hop ia i kam long invitesen blong Hem mo promes blong “stap glad, from we bae Hem i lidim [yumi] i go”17 mo se bae Hem i mekem se ol hadtaem blong yu bae oli blong gud blong yu.18

Gudfala Man blong Lukaot long Sipsip

Bae yumi endem long ples we yumi stat long hem: wan we i gat lav mo sore mo i givim kea, we i gat fasin we i kaen mo wan gudfala spirit, mo wan risal we i wan sapraes—stap hilim hat blong animol we hem i gat wok ia blong stap lukaotem. ?From wanem? !From se, hemia hem i huia hem!

Taem yumi luk tru long gospel ae, yumi luk save se, yumi tu, yumi stap anda long kea blong wan man we i gat lav mo sore, we i givim Hemwan wetem fasin we i kaen mo wan spirit we i wantem helpem man. Gudfala Man blong Lukaot long Sipsip i save nem blong wanwan long yumi, mo hem i gat wan interes long wanwan long yumi.19 Lod, Jisas Kraes, Hemwan i bin talem: “Mi nao, gudfala man ya blong lukaot long sipsip, mo mi save ol sipsip blong mi.… Mo mi mi glad nomo blong mi ded blong sevem ol sipsip blong mi.”20

Stap faenem smol sipsip we i lus

Long Ista wiken ia, mi faenem wan pis taem mi save se “Hae God i stap lukaot gud long mi olsem we mi mi sipsip blong hem”21 mo se, wanwan long yumi, Hem i save mo stap kea long yumi. Taem yumi fesem ol win mo ren long laef, sik, mo ol kil, Lod—Man blong yumi blong Lukaot long Sipsip, Man we I Kea long Yumi—bae i lukaotem yumi wetem lav mo fasin we i kaen. Bae hem i hilim yumi mo putumbak sol blong yumi i stap gud.

Abaot hemia—mo abaot Jisas Kraes we i Sevya mo Ridima blong yumi—mi testifae olsem long nem blong Jisas Kraes, amen.

Ol Not

  1. Luk long Kelli Harding, The Rabbit Effect (2019), xxiii–xxiv.

  2. Luk long Robert M. Nerem, Murina J. Levesque, and J. Frederick Cornhill, “Social Environment as a Factor in Diet-Induced Atherosclerosis,” Science, vol. 208, no. 4451 (June 27, 1980), 1475–76.

  3. Harding, The Rabbit Effect, xxiv, xxv.

  4. Luk long Matiu 22:36–39.

  5. Mosaea 18:21; oli ademap italik.

  6. Doktrin mo Ol Kavenan 121:41–42.

  7. “Mi Traem blong Kam Olsem Jisas,” Liahona, Epril 2012.

  8. Oli stretem aot long stori blong Minchan K., “The Apology,” Friend, Jan. 2020, 35.

  9. Frances Dalomba, “Social Media: The Good, the Bad, and the Ugly,” Lifespan, lifespan.org.

  10. Dieter F. Uchtdorf, “The Merciful Obtain Mercy,” Liahona, May 2012, 75.

  11. M. Russell Ballard, “Doctrine of Inclusion,” Liahona, Jan. 2002, 41.

  12. Luk 6:27–28.

  13. Wandle Mace autobiography, circa 1890, typescript, 32–33, Jos Histri Laebri, Sol Lek Siti.

  14. Wandle Mace autobiography, 33; oli jenisim fasin blong raetem toktok blong i folem standet blong tedei.

  15. Luk long Richard E. Bennett, “‘Quincy—the Home of Our Adoption’: A Study of the Mormons in Quincy, Illinois, 1838–40,” Mormon Historical Studies, vol. 2, no. 1 (Spring 2001), 110–11.

  16. Luk long Susan Easton Black, “Quincy–A City of Refuge,” Mormon Historical Studies, vol. 2, no. 1 (Spring 2001), 83–94.

  17. Doktrin mo Ol Kavenan 78:18.

  18. Luk long 2 Nifae 2:2.

  19. Luk long James E. Talmage, Jesus the Christ (1916), 417.

  20. Jon 10:14, 15.

  21. Ol Sam 23:1.