Tänulikkus: tee õnne juurde
Tänulikkus on vaimust täidetud põhimõte. See avab meie meeled universumile, mis on täidetud elava Jumala rikkusega.
Täna pärastlõunal on mul au esindada neid Abiühingu juhte, kes siinsamas Tabernaaklis jagasid kuningriigi õpetusi, rõhutasid naiste rolli tähtsust kodus ja perekonnas, kutsusid üksteist üles heategevuslikule teenimisele ja tuletasid oma õdedele meelde seda rõõmu, mis tuleb õigemeelsest elust.
Siitsamast kõnepuldist küsis 1870. aastal Eliza R. Snow tuhandetelt naistelt ühe küsimuse, mida tahaksin tänagi korrata: „Kas teate teist sellist kohta maa peal, kus naisel on rohkem vabadust ja kus tal on sellised kõrged ja hiilgavad eesõigused kui siin viimse aja pühana?”1 Ma tunnistan, et naistel on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus suured ja hiilgavad eesõigused.
Õnnistuste anum
Ma räägin teile ühe armsa loo. Ühel perel olid keerulised ajad. Neil oli raske mõelda millestki muust kui oma raskustest. Ema kirjutas: „Meie maailm oli täiesti kildudeks ja me palusime Taevaselt Isalt juhatust. Peaaegu kohe mõistsime me, et meid ümbritseb headus ja meid püütakse igast küljest lohutada. Me hakkasime pere keskel iga päev väljendama tänu üksteisele ja Issandale. Üks lähedane sõber ütles, et meie pere õnnistuste anum ajas ülegi. Sellest vestlusest sai omamoodi mäng, mis meile lastega nii kalliks sai. Enne perepalvet igal õhtul rääkisime, kuidas meie päev oli läinud ja jutustasime kõigist nendest paljudest õnnistustest, mis meie õnnistuste anumasse oli lisatud. Mida rohkem tänulikkust me väljendasime, seda rohkem oli põhjust olla tänulik. Me tundsime Issanda armastust märkimisväärselt, kui kogesime võimalusi kasvuks.
Mida annaks „õnnistuste anum” sinu perekonnale?
Vaimuga täidetud põhimõte
Tänulikkus nõuab teadlikkust ja pingutust, mitte ainult tundmiseks, vaid ka selle väljendamiseks. Sageli ei pane me Issanda kätt tähele. Me nuriseme, kurdame, tõrgume, kritiseerime, oleme nii sageli tänamatud. Mormoni raamatust loeme, et need, kes nurisevad, ei tunne „selle Jumala tegusid, kes … on neid loonud.”3 Issand annab meile nõu mitte nuriseda, sest siis on vaimul meiega raske töötada.
Tänulikkus on vaimust täidetud põhimõte. See avab meie meeled universumile, mis on täidetud elava Jumala rikkusega. Läbi selle saame me vaimus teadlikuks väikseimate asjade imest, mis rõõmustavad meie südant sõnumitega Jumala armastusest. See tänulik teadlikkus suurendab meie tundlikkust jumalikule juhatusele. Kui me väljendame oma tänulikkust, saame me täidetud Vaimuga ja saame ühenduse end ümbritsevate inimeste ja Issandaga. Tänulikkus inspireerib õnnelikkust ja avaldab jumalikku mõju. „Ela[ge] tänulikkuses iga päev” ütles Amulek, „mitmete halastuste ja õnnistuste eest, mida ta teile annab.”4
Halastused ja õnnistused võivad esineda mitmel kujul – vahel ka raskete asjadena. Siiski on Jumal öelnud: „Täna Issandat, oma Jumalat, kõigi asjade eest.”5 Kõik asjad – see tähendabki just kõike seda: häid asju, raskeid asju – mitte lihtsalt mõningaid asju. Ta on andnud meile käsu olla tänulik, sest tema teab, et tänulik olemine teeb meid õnnelikuks. See on järjekordne tõend Tema armastusest.
Kuidas te end tunnete, kui keegi väljendab teile oma tänulikkust? Ühel pühapäeval istusin ma ühe Abiühingu õe kõrval ja sain temaga natukene rohkem tuttavaks. Paar päeva hiljem sain ma e-maili: „Tänan, et Te istusite Abiühingus mu tütre kõrval. Te panite oma käe tema ümber. Te ei tea, kui palju see talle ja mulle tähendas.”6 Selle ema sõnad tulid mulle üllatusena ja tegid mind õnnelikuks.
Kuidas teie end tunnete, kui te kellelegi tänu väljendate? Ma tahaksin väljendada tänu kellelegi, kes hoolib mu lastelastest. Mõne kuu eest, kui olin külas Texases, palusin ma kuueaastasel Thomasel rääkida mulle oma piiskopist. Ta ütles: „Oh, vanaema, sa tunned ta ära. Tal on tume ülikond, valge särk nagu isal ning tal on läikivad kingad ja punane lips. Ta kannab prille ja naeratab alati.” Ma tundsin Thomase piiskopi ära kohe, kui ma teda nägin. Mu süda oli täis tänulikkust tema vastu. Tänan sind, piiskop Goodman, ja ma tänan ka kõiki teid, teisi imelisi piiskoppe.
Usu väljendus
Luuka peatükk 17 räägib Päästja kogemusest, kui Ta ravis terveks kümme pidalitõbist. Nagu mäletate, tuli ainult üks terveks saanud pidalitõbine tagasi Teda tänama. Kas pole huvitav, et Issand ei öelnud: „sinu tänulikkus on su terveks teinud”? Selle asemel Ta ütles: „sinu usk on sind terveks teinud.”7
Pidalitõbise tänuväljendust tõlgendas Päästja kui tema usuväljendust. Kui me palvetame ja väljendame tänulikkust armastavale, kuid nähtamatule Taevaisale, siis me väljendame ka oma usku Temasse. Tänulikkus on meie armas tunnustus Issanda käe olemasolust meie elus, see on meie usu väljendus.
Tänulikkus katsumustes: varjatud õnnistused
1832. a. nägi Issand vajadust valmistada Kirikut ette tulevasteks katsumusteks. Katsumused hirmutavad. Ja siiski ütles Issand: „Olge rõõmsad, sest mina juhin teid edasi. Kuningriik on teie ja selle õnnistused on teie ning igaviku rikkused on teie. Ja see, kes võtab kõik asjad vastu tänuga, tehakse hiilgavaks.”8
Selline tänulikkus, mis võtab isegi katsumused tänulikult vastu, vajab murtud südant ja kahetsevat vaimu, alandlikkust võtta vastu seda, mida me ei saa muuta; tahet anda kõik edasi Issandale – isegi kui me seda ei mõista; tänulikkust varjatud võimaluste eest, mis meile peagi nähtavaks tehakse. Seejärel tuleb rahutunne.
Millal teie viimati Issandat raskuse või katsumuse eest tänasite? Raskused sunnivad meid põlvili, kas ka tänulikkus raskuste eest?
President David O. McKay on öelnud: „Kibe raskuse hetk on meie tänulikkuse proovikivi … mis … läheb sügavamale elu pealispinnast, olgu see kurb või rõõmus.”9
Kokkuvõte
Mu ustavatele õdedele Kirikus, ma tänan teid selle eest, kuidas te annate edasi Issanda armastust läbi oma teenimise: te hoolitsete perede eest, kui nende armastatu sureb, te valvate hoolivalt külastusõpetajatena, te tahate ehitada üles laste tunnistusi teenides Algühingus, teie aeg kulub noorte naiste naisteks ette valmistamisele. Aitäh teie pühendumuse eest. Olen kogenud Issanda armastust läbi teie ustavuse. Mul on olnud õnnistus teenida teie seas, mu süda on tulvil tänulikkust ja armastust igaühe vastu teist. Olen sügavalt tänulik preesterluse vendadele, kellega olen koos teeninud.
Mul on sügavaim tänulikkus mu Päästja vastu, kes oli kuulekas Poeg ja tegi kõik, mis Tema Isa käskis ja lepitas meie patud meist igaühe eest. Samal ajal, kui ma Teda meeles hoian ja Tema headust tunnistan, soovin ma olla Tema sarnane. Olgu meil õnnistus tunda Tema armastust meie elus iga päev. „Tänu olgu Jumalale tema ületamatu suure anni eest.”10 Tema pühal, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.