Prohvetid – teerajajate ajal ja tänapäeval
Nii Brigham Young kui president Gordon B. Hinckley on prohvetid, kes on juhatanud Kirikut inspiratsiooni ja ilmutuse vahendusel.
Mu vennad ja õed, seistes selle vana ja samas uue tabernaakli kõnepuldis, valdavad mind hetkel vastupandamatult ajaloolised tunded. Ühe jalaga minevikus ja teisega tulevikus tänan ma teerajajate aegseid ning tänapäeva prohveteid ja apostleid, kellele on antud nägemusi selle tähelepanuväärse hoone ehitamiseks ja kes saavad ikka veel nägemusi selle eluea pikendamiseks.
Ma soovin rääkida kahest sellisest nägemustega mehest: Brigham Youngist ja tema tänasest mantlipärijast.
Brigham Young oli Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku teine prohvet. Ta juhtis Kirikut 33 aastat. Ta ehitas selle Tabernaakli ja oli eesistujaks selle pühitsemisel 1875. aasta oktoobrikuise üldkonverentsi ajal rohkem kui 131 aastat tagasi.
Tal oli palju muidki saavutusi ja ma saan mainida vaid mõnda.
Ta oli teerajaja ehk keegi, kes avab või valmistab tee, mida mööda teised saaksid järgneda. Üks kirjanik rääkis Brigham Youngi kohta järgmist: „Ta juhatas räbalais ja vaesunud rühma, kes oli sõna otseses mõttes jäänud ilma kõikidest oma maistest asjadest, tundmatule territooriumile. Tema kritiseerijad ja elulookirjutajad märgivad, et see mees oli kaasaja ajaloo juhtide seas ainulaadne, sest tema üksi, ilma igasuguse poliitilise ja rahalise toeta, rajas nullist kõrbesse korraliku ja tööka kooskonna, omades mitte mingit muud volitust kui preesterlus ja vaimne vägi, millega ta edastas oma õpetusi. Jätkuva tagantkihutamise ja õpetamisega ajas ta oma rahva kokku ning inspireeris neid nende jumaliku korralduse täitmisel, milleks oli Jumala kuningriigi ehitamine maa peale.”1
Kui Brigham Young esimest korda Suure Soolajärve orgu jõudis, kuulutas ta: „See on see õige koht.”2 Ta ütles hiljem:
„Jumal on mulle näidanud, et see on see koht, kuhu panna tema rahvas ja siin saavutavad nad edu. Ta leevendab loodusjõude pühade kasuks. Ta noomib pakast ja kidurat pinnast ja see maa hakkab vilja kandma … ning me ehitame siia paika linna ja templi kõigekõrgemale Jumalale.”3
Täna võime me kõik olla tunnistajaks selle prohvetliku kuulutuse paikapidavusele. See kõrbemaa ja Kaljumäestiku orud on tõepoolest viljakandvaks ja tootlikuks tõotuse ning prohvetliku kuulutuse maaks.
Ta ehitas templeid. Ta tegi algust Soolajärve templiga, mille valmimine võttis aega 40 aastat. Ta tegi algust ka Manti ja Logani templitega. Neli ja pool kuud enne oma surma pühitses ta Saint George´i templi.
Ta oli üks Ameerika suurimaid kolonisaatoreid. Tema surma hetkeks oli rajatud peaaegu 400 asundust.
Ta rajas Alalise Emigreerumise Fondi, et ulatada käsi puudusesolijatele, aidates piiratud vahenditega inimesi Euroopa riikidest väljarändamisel.
Ta rajas ülikoole. Desereti Ülikooli tuntakse nüüd Utah´ Ülikoolina. Viimse Aja Pühade Kolledžit tuntakse nüüd VAP Ärikolledžina. Ja loomulikult rajas ta ka Brigham Youngi Ülikooli.
Ta armastas Kirikut ja selle liikmeid. Brigham Young rääkis Kirikust talle ainuomasel viisil:
„Jumal on tüüri ääres. See on vägev Siionilaev. Püsige laeval ja austage seda ning veenduge, et olete Siionilaeva soosingus ja te ei pea muretsema millegi muu pärast …
… Tema juhib seda laeva ja toob meid turvaliselt sadamasse. Meil tuleb kanda hoolt vaid iseenda eest ja veenduda, et teeme õigesti. Mehitagem laev mehiselt, nii et igaüks seisaks ustavalt ja kindlalt oma postil ning see laev peab vastu igale tormile ja kannab meid turvaliselt selestilise õndsuse sadamasse.”4
Ta armastas Kiriku noori, mis leiab tõendust Heber J. Granti kogemuses. Üheksa päeva pärast Heberi sündi suri tema isa Jedediah M. Grant, kes oli president Brigham Youngi teine nõuandja. Järgmise 21 aasta jooksul suhtus Brigham Young Heber J. Granti poisipõlve erilise huviga.
Heber J. Grant kirjutas: „Ma tundsin end president Brigham Youngi kodus vaata et sama hästi, kui mu oma ema juures. Kui mul oli nälg, võisin ma seal sama vabalt süüa küsida, nagu oma kodus … Nii lapse kui noore mehena põlvitasin ma ikka ja jälle tema Lõvimaja kodus, kui seal tehti perepalveid.”5
Ta armastas prohvet Joseph Smithi. Ta ütles selle kohta järgmist:
„Selle, mille ma olen saanud Issandalt, olen ma saanud Joseph Smithi vahendusel.”6
„Ma armastan tema õpetust … Ma tahaksin hüüda halleluuja iga kord, kui mõtlen selle peale, et olen teda kunagi tundnud …”7
Kuidas ma armastan Brigham Youngi. Tema mantlipärijaks tänapäeval on president Gordon B. Hinckley, kes on samuti armastatud ja lugupeetud prohvet.
Ühel kaunil maalil võib näha president Hinckleyt tulevikku vaatamas, hulk ehitusjooniseid tema ees. Taustal on toodud Brigham Youngi portree, mistõttu paistab, nagu vaataks president Young üle president Hinckley õla.
Sellel maalil näha olev Brigham Youngi portree ripub ka tegelikkuses president Hinckley kabinetis ja ta on sellest sageli rääkinud. Ta ütles ühel hiljutisel üldkonverentsil:
„Ühe eriti raske päeva lõpus tõstsin ma silmad Brigham Youngi portreele, mis mu seinal ripub. Ma küsisin: „Vend Brigham, mida me peame tegema?” Mul oli tunne, nagu ta naeratas kergelt ja näis seejärel ütlevat: „Mul oli minu päevil probleeme küllaga. Ära küsi minult, mida teha. Nüüd on sinu valvekord. Küsi Issandalt, kelle töö see tegelikult on.””8
Neid kahte suurt prohvetit, president Brigham Youngi ja president Gordon B. Hinckleyt, ühendab nende ühine prohvetlik nägemus, mis tuleb tuleviku nägemisest ja usust see nägemus olevikuks muuta.
President Hinckley on nagu Brigham Youngki teerajaja ja ehitaja. Ta on reisinud maailmas ning kohtunud kuningate, kuningannade ja riigipeadega. Meediamaailm on teda küsitlenud. Ta tegutseb jätkuvalt selle nimel, et tuua Kirikut „välja tundmatusest”. Viimase 12 aastaga on ehitatud üle 75 templi. Ja tema sai inspiratsiooni suursuguse Konverentsikeskuse ehitamiseks.9
President Hinckley levitab nagu Brigham Youngki evangeeliumi ja peab hinnas haridust. Kiriku liikmeskond on jõudmas nüüd 13 miljonini 176-l territooriumi, riigi ja rahva seas. Maakeral käib ringi rohkem kui 53 000 misjonäri. Seda konverentsi tõlgitakse 90 keelde. Ta jätkab Kiriku ülikoolide ja Kiriku hariduse toetamist. Rohkem kui 26 000 liiget tunneb nüüd rõõmu Alalisest Hariduse Fondist saadavast kasust.
President Hinckley armastab nagu Brigham Youngki Kiriku noori ja kõiki selle liikmeid. Kiriku noored vaatavad president Hinckley poole prohvetliku nõu saamiseks.
President Hinckley armastab prohvet Joseph Smithi. Ta ütles mitmed aastad tagasi:
„Ma kummardan taeva Jumalat, kes on mu Igavene Isa. Ma kummardan Issandat Jeesust Kristust, kes on mu Päästja ja mu Lunastaja. Ma ei kummarda prohvet Joseph Smithi, kuid austan ja armastan seda suurt nägijat, kelle kaudu see evangeeliumi ime taastati. Ma olen nüüd vanaks jäämas ja tean, et asjade loomuliku käigu korral ei lähe palju aastaid, kui ma astun üle lävepaku, et seista oma Tegija ja oma Issanda ees, ja et anda aru oma elu üle. Ja ma loodan, et mul õnnestub emmata prohvet Joseph Smithi ja tänada teda ning rääkida talle, kuidas ma teda armastan.”10
Ma tunnistan alandlikult, et nii president Brigham Young kui president Gordon B. Hinckley on prohvetid, kes on juhatanud Kirikut inspiratsiooni ja ilmutuse vahendusel. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.