Kas inimene tohib Jumalat petta?
Kui teie ja mina maksame Issandale ausalt kümnist, avab Issand taevaluugid.
Ma tahaksin rääkida kümnise seadusest. Malakia raamatus küsib Issand:
„Kas inimene tohib Jumalat petta? Aga teie petate mind ja ütlete: „Kuidas me Sind petame?” Kümnise ja tõstelõivuga!
Needusega olge neetud, et teie, kogu rahvas, mind petate!
Tooge kogu kümnis varaaita, et mu kojas oleks toidust, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Jehoova! Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni!”1
Kümnis on nii tähtis käsk, et kui Issand ilmus Ameerika mandrile pärast oma ülestõusmist, kordas Ta täpselt neidsamu sõnu.2 Ja Issand ütles meie päevil: „Neil, kes on nõnda kümnist andnud, [tuleb] maksta igal aastal üks kümnendik nende sissetulekust.”3
Kolmandas Moosese raamatus teatas Issand kolmel korral, et kümnis on
„pühitsetud Jehoovale”.4
Issand ütles: „Proovige mind nüüd, … kas ma ei ava teile taevaluuke.”5 Paljud meist panevad Issanda proovile õigel viisil, aga mõned ei pane.
Võtame näiteks kümme õuna. Need kümme õuna on kõik tegelikult Issanda omad, aga Ta palub, et annaksime Talle tagasi vaid ühe kümnendiku ehk ühe õuna.
Kas te pakute Talle selles õunast vaid ühte väikest suutäit ja jätate veel 90 protsenti õunast endale? Kas te olete nõus annetama Issandale vaid sellise väikese osa?
Kas te tunnete piinlikkust? Või püüate seda suutäit tagasi oma kohale panna ja varjata ning seejärel selle Issandale annetada?
Me tahame, et meie ohverdus oleks täielike ja puhas. Meile on õpetatud: „Vaata, Issand nõuab südant ja teenistusvalmit meelt; ja teenistusvalmis ja kuulekas sööb neil viimsetel päevadel Siioni maa head ja paremat.”6
Mõned aastad tagasi sain ma ülesandeks ümberorganiseerida Carey vai Idaho osariigis. Lennuk maandus Twinn Fallsi linnas ning vaia juhataja Roy Hubert, kes oli nii hästi teeninud, tuli mulle vastu ja sõidutas mind oma koju. Ma küsisin sõidu ajal: „Kas on veel midagi, mida ma teie ja teie pühade jaoks teha saaksin?”
Ta ütles: „Meil on viimastel aastatel olnud kohutav põud. Käesoleval aastal on see eriti ränk ja paljud talunikud on siit lahkunud, et leida tööd mujal.”
Ma tundsin tõelist muret meie ustavate liikmete pärast, kes armastavad Issandat ja Kirikut, kuid kaotavad ometi oma talud.
Järgmise vaia juhatajana kutsuti teenima noor piiskop R. Spence Ellsworth. Pühapäevase üldkoosoleku ajal vaevasid mind mõtted põua tagajärjedest. Kõneledes tundsin ma järsku tugevat mõjutust. Ma palusin, et nad:
-
Maksaksid ustavalt ausat kümnist – nii noored kui vanad.
-
Palvetaksid alandlikult regulaarselt nii ise kui perega.
-
Uuriksid pühendunult iga päev pühakirju nii ise kui perega.
-
Pühitseksid tänulikult hingamispäeva.
-
Käiksid tänulikult sageli templis, väljendades seal Jumalale oma tänu.
-
Toetaksid ja järgiksid valmilt oma uusi juhte.
-
Paastuksid üheskoos terve vaiaga, sealhulgas koos kõigi kahju saanud piirkonna elanikega, kes tahaksid selles osaleda.
Mõne järgneva päeva jooksul pärast vaiakonverentsi külvasid paljud liikmed täies usus seemneid, kuigi ilmaennustus vihma ei lubanud.
Kolmapäeval paastus kogu vai president Ellsworthi juhatusel. Samal nädalal läksid paljud liikmed, juhid ja nende abikaasad Boise´i templisse ja ütlesid seal tänupalveid. Samal ajal kui need ustavad pühad olid templis, hakkas kogu piirkonnas vihma sadama, kuigi ilmateade mõneks järgmiseks nädalaks sademeid ei lubanud. Järgmisel laupäeval algas taas vihmasadu ja see kestis mitu päeva. See juhtus aprillikuu lõpus. Mägedes sadas alla märkimisväärne kogus lund, tuues kaasa küllaldaselt niiskust. Dietrichi ja Richfieldi kogukondades oli veehoidlates olnud vett alla 30 protsendi, aga pärast seda, kui inimesed paastusid, sai nende veehoidla peaaegu täis. Carey veetagavara tõusis umbes 44 protsendilt rohkem kui saja protsendi tasemele tavalisest. Kui Carey vaia liikmed ülejäänud kasvuhooaja jooksul oma usku suurendasid, tehes seda veel mõned korrad paastudes, ausalt kümnist makstes ja sagedamini templis käies – kuulis Issand nende palveid ja vastas neile. Pakane tuli sel aastal hilja, nii et talunikel oli võimalik korjata vilja, suhkrupeete, lutserni, kartuleid ja muud saaki. Sellest päevast alates ja igal aastal pärast seda on nad öelnud oma tänupalveid ja oma „õrna halastuse … pärast”7 õnnistab Issand neid jätkuvalt.
Issand ütles Ajaraamatus: „Kui siis minu rahvas, kellele on pandud mu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa!”8
Täiskümnise ausalt maksmine juhatab meid templi poole. Kümnis on, ma usun, üks asi, millele president Hinckley kui prohvet paneb suur rõhku.
Möödunud nädalal ütles president Hinckley Noorte Naiste konverentsil: „Kuigi kümnise maksmisel antakse raha, antakse siiski eelkõige usku.”9
Ühel teisel korral ütles ta: „Asi pole niivõrd rahas kui usus … Ma kannustan teid … igaühte teist, võtma selles tähtsas küsimuses Issandat Tema sõnast.10
Küsimus on pühendumises. Maa kuulub Issandale – sealhulgas ka meie elu. Ta laseb meil kasutada kõike siin maa peal. Ta palub, et tagastaksime ainult ühe kümnendiku. Kümnis on märk tänust, kuulekusest ja tänulikkusest – märk meie teenistusvalmidusest ja pühendumusest. Kui me maksame kümnist meeleldi, saab meie süda ausaks ja puhtaks. Kümnise maksmine suurendab meie armastust Issanda vastu.
Issand ütles: „See on ohverdamise päev, ja minu rahva kümnise päev.”11
Vennad ja õed, näidakem oma usku. Näidakem oma valmidust kuuletuda. Ma luban teile Jeesuse Kristuse nimel, et kui teie ja mina maksame Issandale ausalt kümnist, avab Issand taevaluugid.
Ma tean, et Taevane Isa elab. Järelikult Ta õnnistab teid. Jeesus Kristus on meie Päästja. Joseph nägi Taevast Isa ja Tema Poega Jeesust Kristust. See on Tema Kirik. President Gordon B. Hinckley on elav Jumala oraakel. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.