Taevase palveanni kasutamine
Palve on taevane and, mille meie Taevaisa on andnud igale hingele.
Selle konverentsi alguses esitas Mormooni Tabernaakli Koor tõeliselt liigutavalt klassilalise kirikulaulu „Sweet Hour of Prayer” (Sulnis palveaeg). Tuttavad sõnad tuletavad meile meelde, et palve on allikas, mille kaudu saada tröösti, kergendust ja kaitset, mida meie armastav, kaastundlik Taevane Isa nii meelsasti jagab.
Palve and
Palve on taevane and, mille meie Taevaisa on andnud igale hingele. Mõelge sellele: täiesti Ülim Olend, kõige enam teadev, enim nägev, kõikvõimas isik, kannustab teid ja mind, nii tähtsusetutena kui me ka pole, Temaga kui oma Isaga suhtlema. Kuna Ta teab, kui meeleheitlikult me vajame Tema juhatust, annab Ta meile tegelikult käsu: „Sa pead palvetama nii häälega kui ka oma südames, jah, nii maailma ees kui salajas, nii avalikult kui üksinda.”1
Pole tähtis, milline on meie olukord, kas me oleme alandlikud või ülbed, vaesed või rikkad, vabad või orjad, õppinud või võhikud, armastatud või hüljatud, me saame ikka Tema poole pöörduda. Meil ei ole vaja aega kokku leppida. Meie palve võib olla lühike või võtta kogu vajaliku aja. See võib olla ulatuslik armastuse- ja tänuväljendus või pakiline abipalve. Ta on loonud loendamatul arvul kosmoseid ja asutanud sinna maailmu, ometi saame meie teiega rääkida Temaga isiklikult ja Ta vastab alati.
Kuidas te peaksite palvetama?
Me palvetame meie Taevase Isa poole Tema Armastatud Poja Jeesuse Kristuse pühal nimel. Palve on tõhusaim, kui me püüame olla puhtad ja kuulekad, väärt motiividega ja valmis tegema, mida Ta palub. Alandlik, usaldav palve toob rahu ja juhatust.
Ärge muretsege oma kohmakalt väljendatud tunnete pärast. Lihtsalt rääkige oma kaastundliku ja mõistva Isaga. Te olete Tema kallis laps, keda Ta armastab täiuslikult ja tahab aidata. Märgake palvetades, et Taevaisa on lähedal ja et Ta kuulab.
Parema palve võtmeks on õppida esitama õigeid küsimusi. Selle asemel et paluda seda, mida teie tahate, kaaluge kuidas oleks püüda siiralt teada saada, mida Tema teie jaoks tahab. Saades seejärel teada Tema tahte, palvetage, et teid juhatataks, kuidas saada jõudu selle täitmiseks.
Kui te peaksite tundma, et olete oma Isast kaugeks jäänud, võib see juhtuda mitmel põhjusel. Mis iganes selle põhjuseks ka pole, kui te jätkate abi palumist, juhib Ta teid tegema seda, mis taastab teis kindlustunde, et Ta on lähedal. Palvetage ka siis, kui teil pole palvetamiseks mingit soovi. Vahel võite te lapse sarnaselt halvasti käituda ja tunnete, et ei saa pöörduda probleemiga oma Isa poole. See on aeg, mil teil on vaja kõige enam palvetada. Ärge kunagi tundke end palvetamiseks liiga ebaväärilisena.
Mind huvitab, kas suudame kunagi tõeliselt mõista palve tohutut väge, enne kui satume vastupandamatu, pakilise probleemi kätte ja mõistame, et oleme võimetud seda lahendama. Seejärel pöördume me oma Isa poole, tunnistades alandlikult, et oleme Temast täiesti sõltuvad. Kasuks tuleb eraldatud koha leidmine, kus me saame oma tundeid häälega välja öelda nii pikalt ja tundeküllaselt kui vaja.
Mina olen seda teinud. Kord oli mul kogemus, mis põhjustas mulle suurt ängistust. Sel polnud mingit pistmist sõnakuulmatuse või üleastumisega, vaid oli seotud eluliselt olulise inimsuhtega. Ma olin mõnda aega pakilises palves oma südant puistanud. Ükskõik kuidas ma ka ei püüdnud, ei suutnud ma ometi mingit lahendust leida ega vägevat sisemist ärritatust maha suruda. Ma palusin abi sellelt Taevaselt Isalt, keda olen õppinud tundma ja täielikult usaldama. Ma ei suutnud näha mingit teed, mis tooks mulle rahu, millest ma olen oma õnnistuseks tavaliselt rõõmu tundnud. Ma jäin magama. Ärgates olin ma täiesti rahulik. Ma laskusin taas pühalikku palvesse ja küsisin: „Issand, kuidas see käib?” Ma teadsin oma südames, et vastuseks oli Tema armastus ja mure minu vastu. Selline vägi on siiral palvel, millega pöördutakse kaastundliku Isa poole.
Ma olen õppinud palju palve kohta, kui olen kuulanud president Hinckleyt meie koosolekutel palvetamas. Ka teie saate temalt õppust võtta, kui uurite hoolikalt seda erakordset avalikku palvet, mille ta esitas 2001. aasta oktoobrikonverentsi lõpus Isa laste eest kõikjal maailmas. Ta palvetas südamest ja mitte valmis käsikirja järgi. (See palve on ära toodud ka käesoleva sõnumi lõpus.)2
Uurige seda palvet ja te avastate, et seal pole mingit asjatut korrutamist, ei mingit kelkimist, et teistele muljet avaldada, nagu mõnikord aset leiab. Ta paneb väljendusrikkalt kokku lihtsad sõnad. Ta palvetab kui alandlik ja usaldav poeg, kes tunneb hästi oma armastatud Taevaisa. Ta usaldab kindlalt, et Tema vastus tuleb, kui seda enim vajatakse. Iga palve sobib oma eesmärgiga, teatades selgelt, mis vajab lahendamist, kuid väljendades ka ohtralt tänu konkreetsete ära tuntud õnnistuste eest. Tema spontaansed palved on nagu meisterlikud kalliskivid, vaikseks tunnistuseks sellest, et palvel on olnud tema elus palju aastaid põhjapanev koht.
Kuidas palvetele vastatakse?
Teid võivad aidata mõned tõed selle kohta, kuidas palvetele vastatakse.
Sageli, kui me mingis olulises küsimuses abi palume, õhutab Taevane Isa meid leebelt, pannes meid mõtlema, usku rakendama, tööd tegema, vahel vaeva nägema ja siis tegutsema. See on sammsammuline protsess, mis võimaldab meil tajuda inspireeritud vastuseid.
Ma olen avastanud, et vahel näib ületamatu suhtlusbarjäärina just see hiigelsamm, mis tuleb astuda vaid usaldades. Te saate harva täieliku vastuse kohe ühekorraga. See tuleb tükkhaaval, pakikestena, nii et teie teovõime kasvab. Kui igat tükikest usuga järgida, juhitakse teid teiste osadeni, kuni olete saanud kogu vastuse. See kavand nõuab, et rakendaksite usku sellesse, et meie Isa suudab teile vastata. Kuigi see on vahel väga raske, on selle tulemuseks isiklik kasv.
Ta kuuleb alati teie palveid ja vastab neile jätkuvalt. Tema vastused tulevad siiski harva, kui te veel palves põlvitate, isegi kui te võite paluda kohest vastust. Pigem kannustab Ta teid vaiksetel hetkedel, kui Vaim saab kõige tõhusamalt teie meelt ja südant liigutada. Niisiis tuleks teil leida vaikset aega, mil tunda ära, kui teid juhatatakse ja valgustatakse. Tema kavand paneb teid kasvama.
President David O. McKay tunnistas: „On tõsi, et vastused meie palvetele ei tule alati otseselt ja kohe või viisil, nagu me ootame; kuid need tulevad, ja seda ajal ja viisil, mis on parim selle jaoks, kes palve esitab.”3 Olge tänulikud, et Jumal laseb teil vahel heidelda pikka aega, enne kui vastus tuleb. Teie iseloom tugevneb, teie usk kasvab. Need kaks on omavahel seotud: mida tugevam on teie usk, seda tugevam on teie iseloom ja tugevam iseloom suurendab teie võimet rakendada veelgi suuremat usku.
Mõnikord annab Issand teile vastuse enne, kui te küsite. See võib toimuda siis, kui te ei tea varitsevat ohtu või teete valet asja, uskudes ekslikult, et see on õige.
See on nii raske, kui siirale palvele mõne teie suure soovi kohta ei vastata nii, nagu teie tahate. Seda on raske mõista, miks see, kui te rakendate kuulekalt elades sügavat ja siirast usku, ei garanteeri soovitud tulemust. Päästja õpetas: „Mida te iganes palute Isalt minu nimel, see antakse teile, mis on teile kasuks.”4 Mõnikord on raske märgata, mis teile aja jooksul parim või kasulik on. Teie elu on kergem, kui te nõustute, et sellest, mida Jumal teie elus teeb, on teile kasu igavikus.
Teil on palutud oma palvetele vastust otsida.5 Kuuletuge Õpetaja nõuandele, et peate „selle läbi mõtlema oma meeles”6. Vahel mõtlete te lahendusele, ja otsides kinnitust, et teie vastus on õige, tuleb ka abi. See võib tulla teie palvete kaudu või Pühalt Vaimult saadud muljena ja vahel teiste sekkumise läbi.7
Teile võib olla abiks ka see Oliver Cowderyle antud juhatus: „Vaata … sa oled arvanud, et ma annan selle sulle, kui sa ei mõtle midagi peale selle, et lihtsalt küsid minu käest. … Sa pead selle läbi mõtlema oma meeles; siis … küsima minu käest, et kas see on õige, ja kui see on õige, … su süda … põle[b]; seepärast, sa tunned, et see on õige.”8
Siis tuleb vastus tundena, mida saadab veendumus. Päästja toob välja kaks erinevat viisi: „Ma räägin sulle sinu meeles ja sinu südames, Püha Vaimu kaudu.”9
Meelele ja südamele antud vastused on Püha Vaimu sõnumid meie vaimule. Minu jaoks on meelele antud vastus väga konkreetne, nagu dikteeritud sõnad, samas kui südamele antud vastus on üldisem, näiteks tunne, et tuleb veel enam palvetada.10
Issand selgitab: „Kui see [mis sa välja pakud] ei ole õige, … sulle saab osaks mõtte tardumus.”11 Minu jaoks on siis tegu häiriva ebamugavustundega.
Oliver Cowderyle anti teada veel teinegi viis, kuidas tulevad positiivsed vastused: „Kas ma ei rääkinud rahu sinu meelele selles asjas?”12 Rahutunne on enimtuntud kinnitav tunnistus, mida mina isiklikult kogen. Kui ma olen olnud väga mures mingi tähtsa küsimuse pärast, püüdes seda tulutult lahendada, olen ma jätkanud neid jõupingutusi usuga. Hiljem on saabunud kõikeläbiv rahu, setitades mu mured, just nagu Tema on lubanud.
Mõned palvega seotud arusaamatused saavad selguse, kui mõista, et pühakirjades on küll määratletud tõhusa palve põhimõtted, kuid seal ei kinnitata, millal vastus antakse. Tegelikult vastab Ta ühel kolmest viisist. Esiteks võite te tunda rahu, tröösti ja kindlust, mis kinnitab, et teie otsus on õige. Või teiseks võite te tunda seda kindlusetusetunnet, mõtte tardumist, mis viitab sellele, et teie valik on vale. Või kolmandaks – ja see on raske variant – ei tunne te üldse mingit vastust.
Mida te teete, kui olete hoolikalt ette valmistunud, tulihingeliselt palvetanud, mõõdukalt vastust oodanud ja ikka ei tunne vastust? Te võiksite väljendada sel juhul tänu, sest see on tõend Tema usaldusest. Kui te elate vääriliselt ja teie valik ühtib Päästja õpetustega ning teil tuleb tegutseda, siis jätkake usaldavalt. Kui te olete tundlikud Vaimu õhutustele, leiab õigel ajal kindlasti aset üks kahest asjast: tuleb kas mõtte tardumus, mis viitab sobimatule valikule, või siis on tunda rahu või põlemist südames, mis kinnitab, et teie valik on õige. Kui te elate õigemeelselt ja toimite usaldavalt, ei lase Jumal teil minna liiga kaugele, ilma et tunneksite valet valikut tehes hoiatust.
Tänulikkus palve anni eest
Tähtis osa palve juures on tänulikkus. Jeesus kuulutas: „Ja milleski muus ei astu inimene Jumala vastu … , kui [selles, et ta] ei tunnusta tema kätt kõiges ja … ei kuuletu tema käskudele.”13 Kui me mõtiskleme võrratu palve anni ja nende piiritute õnnistuste üle, mis sellest voogavad, täidab siiras tunnustus meie meelt ja südant, kuni need täituvad ülevoolava tänutundega. Kas me ei peaks siis jätkuvalt ja põhjalikult väljendama oma armastatud Isale, nii hästi kui suudame, oma piiramatut tänu selle taevase palveanni ja Tema vastuste eest, mis rahuldavad meie vajadused, motiveerides samas meid kasvama?
Ma tunnistan, et meie Isa vastab alati teie palvetele viisil ja ajal, millest on teile igavesti kõige enam kasu. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.